lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-339/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-339/3
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
22.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
775
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-339

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 13. jaanuari 2015 määrus kaebuse rahuldmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Arno Nilenderi taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Arno Nilenderi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 13. jaanuari 2015 määrusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Vangla jättis teatisega nr 14922900175 rahuldamata Arno Nilenderi taotluse kriminaalmenetluse alustamiseks vanglaametnike poolt rahvusvaheliste tavade, Euroopa inimõiguste ja VangS § 28 lg 3 rikkumise tõttu. Kinnipeetava avalduse kohaselt rikuti Tartu Vanglas tema õigusi, kui tal ei võimaldatud kaitsjatele ja ametiasutustele, sh Riigikohtusse helistada. A. Nilender leidis, et Tartu Vanglas ettenähtud kahel korral nädalas 10 minutit helistamist on mõeldud perega suhtlemiseks ja sellele ajale advokaadi kõnede surumine on struktuurne ja teadlik kriminaalkuritegu. Tartu Vangla menetluse mittealustamise teatises viidatakse Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjale nr 1-1/27 „Tartu Vangla kodukord“, mille punkti 13.8.5. kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale, kes on õigeaegselt esitanud nõuetekohase taotluse telefoni kasutamiseks, telefoni kasutada punktis 13.8.1 - nimetatud päeval ühel korral kuni 10 minutit. E-7, E-8 ja E11 eluosakonnas (millistes A. Nilender viibinud on) saab kodukorra alusel helistada vähemalt üks kord nädalas kuni kümme minutit. Üldjuhul toimub telefoni kasutamine 9:00 kuni 18:00. E-11 osakonnas esmaspäeviti ja neljapäeviti, E-7 ja E-8 osakonnas kolmapäeviti ja reedeti. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbrite valikut, ooteaega ja kõnet. Erinevate telefoninumbrite valimiste arvu ei piirata. Tuginedes eelkõige VangS § 28 lg-le 3 võimaldatakse kinnipeetavatel teha erakorralisi kõnesid riigiasutuste, kohalike omavalitsuste

ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Hommikul kogunenud erakorraliste avalduste põhjal teostatakse järjest helistamisi vastavalt vangla võimalustele. A. Nilenderi viitab VangS § 28 lg-le 3, mille kohaselt on keelatud kinnipeetava kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Nimetatud säte ei tähenda, et kinnipeetaval on piiramatu õigus helistada VangS § 28 lg-s 3 nimetatud asutustele ja isikutele igal ajal ja mahus, mida nad soovivad. Telefoni kasutamise õigusele seavad piirid näiteks vastavate tehniliste tingimuste (nt vabade telefoniaparaatide) olemasolu, teiste kinnipeetavate õigus telefoni kasutamisele, vanglaametnike töökoormus ja vangla töökorraldus ning ka nende asutuste tööaeg, kuhu soovitakse helistada. Seetõttu ei saa väita, et vanglal lasub kohustus tagada kinnipeetavale alati ilma viivituseta telefoni kasutamine mahus, mida viimane soovib. Kui kinnipeetaval on muul ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus ning vangla võimalustest ja töökorraldusest tulenevalt võimaldatakse talle helistamine ka muul ajal.

2.A. Nilender vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Lõuna Ringkonnaprokuratuuris esitades kaebuse, mille ringkonnaprokurör Külli Saks jättis 05.12.2014 määrusega rahuldamata.
3.Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas A. Nilender kaebuse Riigiprokuratuuri.
4.Riigiprokuratuuri 13.01.2015 määrusega jäeti A. Nilenderi kaebus rahuldamata.
5.A. Nilender soovib esitada kaebuse Riigiprokuratuuri 13.01.2015 määrusele ning taotleb selleks riigi õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi vahendusel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus leiab, et A. Nilenderi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 13.01.2015 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.
7.KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.
7.1.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
7.2.Lisaks majanduslikule seisundile näeb riigi õigusabi seadus aga ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Menetluse senisest käigust nähtub, et A. Nilender soovib kriminaalmenetluse alustamist, kuna leiab, et tema ja teiste kinnipeetavate suhtes pannakse vanglas toime Euroopa inimõigusi ja VangS § 28 lg-s 3 sätestatud õiguste rikkumisi, s.o ei lasta kinnipeetavatel helistada kaitsjatele ning ametiasutustele.
8.Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada mingitki kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud. Seega on A. Nilenderi võimalus Riigiprokuratuuri 13.01.2015 määruse vaidlustamiseks ning

Tartu Vangla ametnike vastu kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda.

9.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus A. Nilenderi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.