Kohtulahend

Mõista L.V süüdi KarS § 424 järgi ja karistada teda 7 (seitsme) kuu pikkuse vangistusega. Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18.19.10.2014.a s.o 2 (kaks) päeva ning ärakandmisele kuulub vangistus 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

1-14-10806 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistus eelmise - 20.05.2014.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuu ja 17 päeva - võrra, mõistes liitkaristuseks 9 (üheksa) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 285 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Määrata L.V üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on L.V kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1-14-10806

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4), 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

L.V süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 18.10.2014 kella 14.21 ajal Tallinnas Pärnu mnt 522 juures mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,10 mg/l). Seeläbi rikkus L.V liiklusseaduse § 69 lg 1/ Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ja § 69 lg 2 p 1 / Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ning korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 /Joobeseisundi liigid on: alkoholijoove; / nõudeid. Seega pani L.V toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist 7 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.10.2014 – 19.10.2014, so 2 /kaks/ päeva, seega mõista karistuseks vangistus 6 /kuus/ kuud ja 28 /kakskümmend kaheksa/ päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust varem toimepandud kuriteo eest kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, so Harju Maakohtu 20.05.2014 otsusega mõistetud vangistuse 2 /kahe/ kuu ja 17 /seitsmeteistkümne/ päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 9 /üheksa/ kuud ja 15 /viisteist/ päeva. KarS § 69 lg 1 järgi asendada karistus üldkasuliku tööga 285 (kakssada kaheksakümmend viis) tundi, mille tegemisajaks määrata 2 (kaks) aastat. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 21 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

1-14-10806 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 /kuueks/ kuuks. KarS § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeerida OÜ-le XXX (registrikood XX) kuuluv mootorsõiduk Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. L.V nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava L.V selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav L.V on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb L.V temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab L.V süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav taotles menetluskulude ajatamist millega ka prokurör nõustus. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Arvestades menetluskulude suurust ei ole võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodut arvesse võttes tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskulusid jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leili Raedla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.