lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-425/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-425/3
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
22.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
779
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-425

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 11. detsembri 2014 määrus kaebuse rahuldmata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valeri Jatsõšõni taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Valeri Jatsõšõni taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 11. detsembri 2014 määrusele kaebuse esitamiseks jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Valeri Jatsõšõn esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuurile 24.11.2014 kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks Tartu Vangla töötaja P.J. i suhtes KarS §-de 156 lg 2, 157, 1571 ja 3161 tunnustel, kuna P.J. edastas kaebajale saadetud selgitustaotluse vastuse nr 23/3922-2 Indrek Jatsõšõnile. Samuti taotles kaebaja, et prokuratuur selgitaks välja isiku, kes paigutas temaga seotud kriminaalasja teatise I. Jatsõšõni toimikusse ning võtta see isik vastutusele KarS §-de 156 lg 2, 157, 1571 ja 3161 alusel.
2.04.12.2014 teatisega jättis ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

alustamata

2.2.
Ringkonnaprokuratuur selgitas, et P.J. pööras tähelepanu perekonnanimedele ja lugemata eesnimesid, viis kõik kolm vastust I. Jatsõšõnile, kes võttis vastuskirjad vastu ning kinnitas vastuvõtmist allkirjaga. Ka siis ei märganud tema ega I. Jatsõšõn, et üks kiri on tegelikult tema vennale V. Jatsõšõnile. P.J. sai enda eksitusest teada alles järgmisel päeval, kui kinnipeetav oli kirjutanud vastavasisulise märgukirja. Kontrollides selgus, et ta oli ekslikult I. Jatsõšõnile üle andnud ka V. Jatsõšõnile adresseeritud vastuse.
2.3.Tartu Vangla koostas 27.08.2014 õiendi kinnipeetava I. Jatsõšõni toimiku dokumentide loetelus paranduste tegemise osas. Nimetatud õiendi kohaselt 27.08.2014 kinnipeetavale I. Jatsõšõnile isikliku toimiku tutvustamise järgselt juhiti kantselei peaspetsialisti S.K. a tähelepanu asjaolule, et toimiku II osas II köites paiknev materjal leheküljel 140 ei ole koostatud kinnipeetav I. Jatsõšõni kohta. Andmete täiendaval kontrollimisel kantselei peaspetsialisti S.K. a poolt leidis kinnitust, et kinnipeetava toimikusse on ekslikult lisatud teise kinnipeetava materjal teatise näol. Prokurör oli seisukohal, et kaebusele lisatud ning Tartu Vangla poolt saatetud materjalidest ei nähtu, et V. Jatsõšõnile adresseeritud selgitustaotluse vastuse edastamine I. Jatsõšõnile ning V. Jatsõšõnit puudutava kriminaalmenetluse teatise lisamine I. Jatsõšõni isiklikku toimikusse oleks toimunud tahtlikult. Kogutud informatsiooni valguses on igati usutav ja tõepärane, et vanglatöötajate eksimused tulenesid asjassepuutuvate kinnipeetavate sarnasest perekonnanimest ning kinnipeetavate poolt esitatavate kaebuste-taotluste suurest hulgast.
3.Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas V. Jatsõšõn kaebuse Riigiprokuratuuri.
4.Riigiprokuratuuri 11.12.2014 määrusega jäeti V. Jatsõšõni kaebus rahuldamata. Riigiprokuratuuri määruses selgitati veelkord, et kui mõni karistusseadustiku eriosa süüteokoosseis, nagu antud juhul kaebaja viidatud koosseisud, eeldavad subjektiivsest küljest tahtlust, on koosseis, st kuriteo toimepanemine tahtluse puudumisel välistatud.
5.V. Jatsõšõn soovib esitada kaebuse Riigiprokuratuuri 11.12.2014 määrusele ning taotleb selleks riigi õigusabi, kuna kaebust ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi vahendusel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus leiab, et V. Jatsõšõni taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 11.12.2014 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata.
7.KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.
7.1.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
7.2.Lisaks majanduslikule seisundile näeb riigi õigusabi seadus aga ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Menetluse senisest käigust nähtub, et V. Jatsõšõn soovib kriminaalmenetluse alustamist, kuna leiab, et Tartu Vangla töötaja P.J. ning seni tuvastamata Tartu Vangla ametnik on toime pannud KarS §-de 156 lg 2, 157, 1571 ja 3161 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
8.Ringkonnakohus nõustub nii Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kui Riigiprokuratuuri seisukohaga, et P.J. i käitumine ei olnud tahtlik, mistõttu puudub süüteokoosseisu subjektiivne tunnus ning kuriteo toimepanemine on tahtluse puudumise tõttu igati välistatud. Tartu Vangla on kinnipeetav V. Jatsõšõnile 12.09.2014, 20.10.2014 ja 29.10.2014 vastuses selgitanud, kuidas taolised eksimused toimuda said. Eeltoodule tuginedes on ringkonnakohus veendunud, et käesoleval juhul puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks KrMS § 199 lg 1 p 1 mõttes. Seega on V. Jatsõšõni võimalus Riigiprokuratuuri 11.12.2014 määruse vaidlustamiseks ning

-2-

Tartu Vangla ametnike vastu kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda.

9.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 1 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus V. Jatsõšõni taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

-3-

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.