1-14-10966/7 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6.2.Neli tõmmiskile, mis asuvad Rahumäe tee 6 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas (I kd, lk 207; akt 2013-825) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistused M.G , ajavahemikul 20.-23.02.2013 tungis keldriluugi avamise teel ebaseaduslikult valdaja XXX tahte vastaselt sisse Harjumaal XXX vallas XXX külas asuvasse XXX tallu, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluvad kaks punast nahkdiivanit koguväärtusega 800 eurot, puhvetkapi väärtusega 800 eurot, kakskümmend viis hõbedast söögiriista koguväärtusega 430 eurot, ühe konjakipudeli väärtusega 25 eurot, neli veinipudelit väärtusega 10 eur/tk, koguväärtusega 40 eurot, ühe viskipudeli väärtusega 25 eurot, ühe pudeli Limoncellot väärtusega 10 eurot, digiboksi väärtusega 32 eurot, hügieenitarbed punutud korvis koguväärtusega 60 eurot, musta ülikonna väärtusega 50 eurot, viis veinipokaali väärtusega 20 eurot, ajalehehoidja väärtusega 10 eurot, mobiiltelefoni Nokia 1100 väärtusega 20 eurot, tooli väärtusega 70 eurot, pappkohvri väärtusega 10 eurot, toiduained koguväärtusega 20 eurot, kaks binoklit koguväärtusega 100 eurot, tekitades vargusega XXX kokku varalise kahju summas 2522 eurot. M.G , ajavahemikul 29.04.-10.05.2013 tungis ukseluku lõhkumise teel ebaseaduslikult valdaja XXX tahte vastaselt sisse Harjumaal XXX vallas XXX külas XXX asuvasse majja, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva võsatrimmeri väärtusega 250 eurot, ühe viinapudeli väärtusega 10 eurot, ühe viinapudeli väärtusega 8 eurot, ühe viinapudeli väärtusega 6,50 eurot, ühe viinapudeli väärtusega 10 eurot, tekitades vargusega XXX kokku varalise kahju summas 284,50 eurot. M.G ja B.F (isikuna, kes on varem – 22.11.2012, 17.02.2013 ja 13.03.2013 toime pannud vargusi), ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes ajavahemikul 13.-26.10.2013 tungisid abihoone värava lahtimuukimise teel ebaseaduslikult valdaja XXXtahte vastaselt sisse Harjumaal XXX vallas XXX külas asuvasse XXX tallu, kust võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXXkuuluva murutraktori väärtusega 1000 eurot, võsatrimmeri koos töötraktsidega väärtusega 400 eurot, ovaalse vanaaegse seinapeegli väärtusega 70 eurot, jalgrattasadula väärtusega 10 eurot, ühe talvemaastikku kujutava maali väärtusega 50 eurot, ühe purjekat kujutava maali

väärtusega 30 eurot, ühe naisterahvast kujutava maali väärtusega 75 eurot, ühe tuuleveskit kujutava maali väärtusega 40 eurot, ühe loodust kujutava maali väärtusega 50 eurot, kaks vanaaegset tooli koguväärtusega 300 eurot, vanaaegse grammofoni väärtusega 200 eurot, plaadi Eesti hümniga väärtusega 10 eurot, tekitades vargusega XXX kokku varalise kahju summas 2235 eurot. M.G ja B.F, ühiselt ja kooskõlastatult tegutsedes ajavahemikul 28.-29.10.2013 tungisid sahvriakna avamise teel ebaseaduslikult valdaja XXX tahte vastaselt sisse Harjumaal XXX vallas XXX külas asuvasse XXX tallu, kust võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva vanaaegse mõõga väärtusega 100 eurot. Seejärel tungis M.G koos B.F-iga lukustamata kuuriukse kaudu sisse kuuri, kust nad võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva aiakäru väärtusega 30 eurot, pikendusjuhtme väärtusega 30 eurot, kastmisvooliku väärtusega 30 eurot, tekitades XXX vargusega kokku kahju summas 190 eurot. Sellise tegevusega panid M.G ja B.F toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.G, 21.05.2014.a kella 03.33 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 24. km ja edasi Kõrnumäe tee 2. km-l juhtis mootorsõidukit Ford registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootiline joove, amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamise tunnused). Sellise tegevusega rikkus M.G liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus M.G korrakaitseseaduse § 36 lg 1 nõudeid, mille kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ning § 34 lg 4 nõudeid, mille kohaselt joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Oma tegevusega pani M.G toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepped ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava M.G , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus M.G süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi (kuriteod, mis on toime pandud enne eelmist kohtuotsust) ning tema karistamist vangistusega 8 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima (22.11.2013 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva) suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 424 järgi (kuritegu, mis on toime pandud pärast 22.11.2013 otsust) mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud vangistust 6 kuud KarS § 65 lg 1 lausel mõistetud ja kandmata karistuse (1 aasta 6 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks 3 päeva eelvangistust (25.27.02.2014) ning kandmisele kuulub 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva eelvangistust.

KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga. Kuna alates 01.01.2015 KarS § 69 lg 1 sätestab, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd (teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt 1-le päevale vangistusele vastas 2 tundi ÜKT-d), siis uus seadus kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, ning KarS § 5 lg 2 esimese lause kohaselt on sellele seadusel tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seega 1 aasta (365 päeva) 11 kuud (330 päeva) ja 27 päeva vangistust asendatakse 722 tunni üldkasuliku tööga. ÜKT tegemiseks määrata 2 aastat. Selleks tähtajaks on M.G allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s nimetatud kontrollnõuded. Süüdistatava B.F-i , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus B.F-i süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning tema karistamist vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel suurendada seda karistust 22.11.2013 Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse (2 kuud vangistust) võrra ning liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 2 päeva. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata vangistust täitmisele, kui B.F 18-kuulisede katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Kohtuistungil süüdistatavad M.G ja B.F tunnistasid oma süüd, kahetsesid toimepandut ning kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad nendega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid kohtul kokkulepped otsusega kinnitada. Süüdistatavad ja kaitsjad taotlesid võimalust menetluskulusid tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul ning B.F-ilt mitte välja mõista sundraha, kuna see on temalt välja mõistetud juba eelmise otsusega. Kõik B.F-ile süüks arvatud kuriteod on toime pandud enne eelmist kohtuotsust ning neid kuritegusid menetleti erinevates menetlustes temast sõltumatutel asjaoludel. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt oma süü tunnistamine ja kokkulepete sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusolekud kokkuleppemenetluste sõlmimiseks, oma õigustest on nad teadlikud. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatavate käitumine, nende süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning nad tuleb süüdi tunnistada ja karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Rahuldamisele kuuluvad kannatanute tsiviilhagid. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu, ekspertiisi tegemise ja joobe tuvastamisega tekkinud kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 585 eurot. Arvestades süüdistatavate varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib süüdistatavatele ilmselt üle jõu. B.F-i osas tuleb sundraha jätta välja mõistmata, sest kahes erinevas menetluses on tema süütegusid arutatud temast mitteolenevatel põhjustel.