Kohtulahend

Asjaolud ja põhjendused Viru Maakohtu 14.10.2013 kohtuotsusega tunnistati B.U süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kars § 303 järgi mõisteti karistuseks1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti liitkaristuseks kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise teel 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.08.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse 2 (kaks) aastat 10 (kümme) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista B.U-le 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud 13 (kolmteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.08.2012. 05.01.2015 esitas Tartu vangla kohtule taotluse kinnipeetava B.U karistuse vähendamiseks või vabastamise otsustamiseks. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et Viru Vangla taotlus B.U suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 121 sõnastust. Kehtiv sõnastus on järgmine: (1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat; 2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või 3) see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. Sama seadusega muudeti alates 01.01.2015 karistusseadustiku § 5 lg 2, mille kohaselt „Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel vangistust või kelle suhtes pole süüdimõistev otsus jõustunud. Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 121 järgmine sõnastus: teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on säte jagatud mitmeks lõiguks ning tekkinud juurde uued kvalifitseerimistunnused. Peale selle on langetatud karistuse ülempiiri lõikes 1 ning tõstetud karistuse ülempiiri lõikes 2.

Süüdistusest nähtub, et B.U tegu kvalifitseeruks käeolevas redaktsioonis KarS § 121 lg 1 järgi, seega saab teda karistada kuni 1 aasta vangistusega. 14.10.2013 otsusega on B.U-le KarS § 121 järgi karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust. Seega kuulub antud juhul karistus KarS § 121 järgi vähendamisele ning karistuseks tuleb mõista 1 aasta vangistust. Liitkaristuseks Kars § 64 lg 1 alusel tuleb mõista 2 aastat vangistust. Nimetatud karistusele liideti Viru Maakohtu 30.08.2012 otsusega mõistetud karistus, millega B.U tunnistati süüdi KarS § 303 järgi ja karistati 1 aasta 3 kuu vangistusega, § 263 p 3 järgi 2 aasta vangistusega, § 275 järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 64 g1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud vangistust. Eelnevast nähtuvalt on B.U karistatud KarS § 275 järgi. Alates 01.01.2015 muudeti KarS § 275 sõnastust. Kehtiv sõnastus lõikes 1 on järgmine: Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ei ole see tegu enam kuritegu, vaid väärtegu. Seega on tegemist muudatusega, mis välistab teo kriminaalkorras karistatavuse. Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku § 275 kohaselt võimesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Seega B.U toimepandud tegu KarS § 275 järgi pole kuriteona käesoleval ajal karistatav. 30.08.2012 otsusega mõisteti B.U-le KarS § 275 järgi toime pandud kuriteo eest 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Kohus leiab, et kuna karistus oli mõistetud üksikkaristuse suurendamise teel, siis jääb lõppkaristus samaks – 2 aastat 5 kuud vangistust. Nimetatud karistusele liideti KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 29.09.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 13 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud 13 päeva vangistust. Viru Maakohtu 29.09.2011 otsusega tunnistati B.U süüdi KarS § 404 järgi ning karistati 1 aasta 9 kuu 8 päeva vangistusega. Kohus leiab, et 14.10.2013 otuse järgi tuleb mõista liitkaristus Kars § 65 lg 2 alusel 4 aastat 10 kuud 13 päeva vangistust alates 30.08.2012. Kuna KarS § 275 järgi toime pandud tegu on muutunud väärteoks, siis kontrollib kohus, kas isiku väärteokorras vastutusele võtmise tähtaeg on möödunud või mitte. KarS § 81 lg 3 alusel väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Kohus tuvastas, et väärtegu on aegunud. Eeltoodu alusel tuleb Tartu Vangla taotlus kinnipeetava B.U karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks rahuldada ja muuta B.U karistust. Kohus teeb määruse juhindudes KrMS § 431 järgi. Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.