Kohtulahend

Kriminaalmenetluse alustamata jätmise aluseks olevatest materjalidest nähtub, et A. Nilenderit on Tartu Vanglas kahel korral (23.12.2013 ja 24.09.2014) distsiplinaarkorras karistatud noomitusega. Vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 63 lg-le 1 on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. Kui distsipliinirikkumine leiab distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist, siis võib vahistatu suhtes VangS § 100 alusel distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamist kuni kaheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 30 ööpäevaks. VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi vanglateenistus. Olles kõik asjaolud kindlaks teinud ja otsustanud distsiplinaarkaristuse määramise vajalikkuse, teeb menetlust läbi viinud ametnik sellekohase ettepaneku vanglateenistusele. VangS § 64 lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus. Karistus vormistatakse käskkirjana ning seda tuleb põhjendada. Käesoleval juhul on mõlemal korral distsiplinaarkaristuse määramine vormistatud käskkirjana ning neid on piisavalt põhjendatud. Kuna tulenevalt VangS § 64 lg-st 4 on Tartu Vanglal õigus määrata distsiplinaarkaristusi, siis ei ole tegemist ebaseaduslike karistustega ning puudub KarS § 324 objektiivne külg. A. Nilenderi viide inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 6 ja Riigikohtu lahendile 3-4-1-1-97 on ebatäpne ja asjakohatu. VangS § 11 lg 1 alusel kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS). HMS § 13 lg 1 alusel on haldusmenetluse osalisel õigus kasutada esindajat. Kuna tegemist on haldusmenetlusega, siis ei ole Tartu Vanglal kohustust tagada haldusmenetluse osalisele esindajat. Haldusmenetluses puudub kohustus esindaja olemasoluks, see on menetlusosalise vabadus ise otsustada, kas võtta endale esindaja või mitte. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 10 lg-le 3 tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitada õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Käesoleval juhul tulnuks taotlus esitada Tartu Maakohtule. Tartu Vangla koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises on põhjalikult selgitatud haldusmenetluses olevaid võimalusi. HMS § 57 lg 1 kohaselt peab haldusakt sisaldama viidet haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Mõlema käskkirja lõpus nähtub korrektne viide käskkirja vaidlustamise kohta. Haldusmenetluse osaline peab kasutama kohaseid kaebevõimalusi, mis on ette nähtud haldusmenetluses. Käesoleval juhul ei nähtu, et A. Nilender oleks neid võimalusi kasutanud.

4.1 Distsiplinaarkaristuste vaidlustamise korda on ringkonnaprokuröri määruses piisava põhjalikkusega selgitatud, samuti on A. Nilenderile selgitatud kuriteokoosseisu puudumist vanglaametnike käitumises.

4.2 Täiendavalt lisas riigiprokurör, et A. Nilenderit on kahel korral karistatud distsiplinaarkorras noomitusega ning kartsa paigutamisest ei saa juttu olla. Viide paljudele kinnipeetavatele, kellede õigusi distsiplinaarkaristuste määramisega rikutakse, ei saa olla käesoleva kaebuse lahendamise esemeks, kuna kriminaalmenetluse mittealustamise peale saab Riigiprokuratuuri vastavalt KrMS § 207 lg 2 edasi kaevata vaid kannatanu. A. Nilender ei saa olla teiste kinnipeetavate väidetavate rikkumiste osas kannatanu. Kaebus tuleb esitada isiku poolt, kelle õigusi on konkreetselt rikutud. Puuduvad ka andmed, et teised kinnipeetavad oleks A. Nilenderit volitanud esitama nende nimel kaebusi. 4.3 Kui A. Nilender leiab, et talle on tekitatud materiaalset kahju 25 000 euro ulatuses, on tal selleks õigus pöörduda vastava tsiviilhagiga tsiviilkohtusse.

ÕIGUSABITAOTLUSE SISU

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.