lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-341/3

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-341/3
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
20.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1083
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-341

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Taotluse esitaja ja taotluse liik

Arno Nilenderi riigi õigusabi taotlus Riigiprokuratuuri 13. jaanuari 2015 määrusele määruskaebuse esitamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Arno Nilenderi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 13. jaanuari 2015 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.18.11.2014 registreeriti Lõuna Ringkonnaprokuratuuris Arno Nilenderi kaebus Tartu Vangla poolt koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise peale. Kaebaja leiab, et Tartu Vanglas on teda kahel korral karistatud distsiplinaarsüüteo eest ebaseaduslikult, sest teda saab karistada vaid kohus, mitte vangla. Samuti ei ole A. Nilender rahul sellega, et talle ei võimaldatud kaitsja abi distsiplinaarsüütegude menetlemisel, ehkki ta seda taotles. Tartu Vanglale esitatud kuriteoteates soovib A. Nilender talle määratud distsiplinaarkaristuste tühistamist.
2.03.12.2014 jättis ringkonnaprokurör määrusega kaebuse rahuldamata. Ringkonnaprokurör märkis, et esitatud kuriteoteates olevad väited annavad aluse kontrollida KarS § 324 kuriteokoosseisu olemasolu, mida Tartu Vangla on ka teinud. KarS § 324 kirjeldatud kuritegu näeb ette karistuse kinnipidamiskoha ametniku poolt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu õiguste ebaseadusliku piiramine eest ametiseisundit ära kasutades. Objektiivsest küljest võib vaadeldav süüteokoosseis seisneda nii aktiivses kui passiivses teos, sh seaduslike õiguste kasutamise takistamises ja see peab olema toime pandud seotuna ametiseisundi kuritarvitamisega. Subjektiivsest küljest eeldab antud süüteokoosseis aga tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes.

Kriminaalmenetluse alustamata jätmise aluseks olevatest materjalidest nähtub, et A. Nilenderit on Tartu Vanglas kahel korral (23.12.2013 ja 24.09.2014) distsiplinaarkorras karistatud noomitusega. Vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 63 lg-le 1 on distsipliinirikkumine vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. Kui distsipliinirikkumine leiab distsiplinaarmenetluse käigus tõendamist, siis võib vahistatu suhtes VangS § 100 alusel distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamist kuni kaheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 30 ööpäevaks. VangS § 64 lg 1 kohaselt viib distsiplinaarmenetluse läbi vanglateenistus. Olles kõik asjaolud kindlaks teinud ja otsustanud distsiplinaarkaristuse määramise vajalikkuse, teeb menetlust läbi viinud ametnik sellekohase ettepaneku vanglateenistusele. VangS § 64 lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vanglateenistus. Karistus vormistatakse käskkirjana ning seda tuleb põhjendada. Käesoleval juhul on mõlemal korral distsiplinaarkaristuse määramine vormistatud käskkirjana ning neid on piisavalt põhjendatud. Kuna tulenevalt VangS § 64 lg-st 4 on Tartu Vanglal õigus määrata distsiplinaarkaristusi, siis ei ole tegemist ebaseaduslike karistustega ning puudub KarS § 324 objektiivne külg. A. Nilenderi viide inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 6 ja Riigikohtu lahendile 3-4-1-1-97 on ebatäpne ja asjakohatu. VangS § 11 lg 1 alusel kohaldatakse vangistusseaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS). HMS § 13 lg 1 alusel on haldusmenetluse osalisel õigus kasutada esindajat. Kuna tegemist on haldusmenetlusega, siis ei ole Tartu Vanglal kohustust tagada haldusmenetluse osalisele esindajat. Haldusmenetluses puudub kohustus esindaja olemasoluks, see on menetlusosalise vabadus ise otsustada, kas võtta endale esindaja või mitte. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 10 lg-le 3 tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitada õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. Käesoleval juhul tulnuks taotlus esitada Tartu Maakohtule. Tartu Vangla koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises on põhjalikult selgitatud haldusmenetluses olevaid võimalusi. HMS § 57 lg 1 kohaselt peab haldusakt sisaldama viidet haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Mõlema käskkirja lõpus nähtub korrektne viide käskkirja vaidlustamise kohta. Haldusmenetluse osaline peab kasutama kohaseid kaebevõimalusi, mis on ette nähtud haldusmenetluses. Käesoleval juhul ei nähtu, et A. Nilender oleks neid võimalusi kasutanud.

3.Ringkonnaprokuröri määruse peale esitas süüdimõistetu A. Nilender kaebuse Riigiprokuratuurile. Kaebuses palutakse jätkuvalt alustada kriminaalmenetlust konkretiseerimata KarS §-i järgi. Uusi asjaolusid kaebuses lisatud ei ole. Kaebuses väidetakse, et kannatanu ei ole ainult tema vaid paljud kinnipeetavad, keda karistatakse distsiplinaarkorras. Ebaseaduslike distsiplinaarkaristusega on talle tekitatud tervisekahjustused (närvitsemine, muretsemine) ja moraalne kahju. A. Nilender soovib 25 000 eurot hüvitist. Samuti väidab ta, et isikuid paigutatakse kartsa ebaseaduslikult.
4.Riigiprokurör jättis kaebuse rahuldamata ning kriminaalasja alustamata, nõustudes täielikult ringkonnaprokuröri seisukohtadega kriminaalasja mittealustamise kohta.

4.1 Distsiplinaarkaristuste vaidlustamise korda on ringkonnaprokuröri määruses piisava põhjalikkusega selgitatud, samuti on A. Nilenderile selgitatud kuriteokoosseisu puudumist vanglaametnike käitumises.

4.2 Täiendavalt lisas riigiprokurör, et A. Nilenderit on kahel korral karistatud distsiplinaarkorras noomitusega ning kartsa paigutamisest ei saa juttu olla. Viide paljudele kinnipeetavatele, kellede õigusi distsiplinaarkaristuste määramisega rikutakse, ei saa olla käesoleva kaebuse lahendamise esemeks, kuna kriminaalmenetluse mittealustamise peale saab Riigiprokuratuuri vastavalt KrMS § 207 lg 2 edasi kaevata vaid kannatanu. A. Nilender ei saa olla teiste kinnipeetavate väidetavate rikkumiste osas kannatanu. Kaebus tuleb esitada isiku poolt, kelle õigusi on konkreetselt rikutud. Puuduvad ka andmed, et teised kinnipeetavad oleks A. Nilenderit volitanud esitama nende nimel kaebusi. 4.3 Kui A. Nilender leiab, et talle on tekitatud materiaalset kahju 25 000 euro ulatuses, on tal selleks õigus pöörduda vastava tsiviilhagiga tsiviilkohtusse.

ÕIGUSABITAOTLUSE SISU

5.A. Nilenderi esitatud kaebuses taotletakse riigi õigusabi andmist, et vaidlustada Riigiprokuratuuri määrust, kuna KrMS § 208 lg 1 võimaldab seda teha vaid advokaadi vahendusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus, tutvunud A. Nilenderi õigusabitaotluse ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. 6.1 RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 6.2 Lisaks majanduslikule seisundile näeb aga riigi õigusabi seadus ette, et hinnata tuleb ka riigi õigusabist keeldumise aluseid (RÕS § 7). RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Taotlusest nähtuvalt soovib A. Nilender Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks saada õigusabi seetõttu, et ringkonnakohtule saab vastavalt KrMS § 208 lg-le 1 esitada määruskaebuse üksnes advokaadi vahendusel. 6.3 Hinnates A. Nilenderi kaebuse perspektiivikust rõhutab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Kohtukolleegium leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on piisavalt põhjendatud, miks käesoleval juhul puudub alus A. Nilenderi kaebuse alusel kriminaalmenetluse algatamiseks. Ka ringkonnakohus leiab, et A. Nilenderi poolt esitatud kuriteoteates ei ole sedastatavad kuriteo tunnused, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine on KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt välistatud. Kuna ringkonnakohus jagab täielikult ringkonna– ja Riigiprokuratuuri määruses esitatud seisukohti, ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal korrata.
7.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 1, RÕS § 7 lg 1 p-st 5 ja § 10 lgst 5 jätab ringkonnakohus A. Nilenderi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.