lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1085/34

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 20.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-1085/34
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
20.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1132
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-1085/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja06.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-1085 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Paavo Randma

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 02. jaanuari 2015 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse

süüdimõistetu H.P, määruskaebus

liik

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 02. jaanuari 2015 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu H.P määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 06.03.2014 otsusega mõisteti H.P süüdi KarS § 121 ja § 266 lg 1 järgi ning karistati 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 09.01.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistusaja algus 07.04.2014 ja lõpp 01.08.2015.
2.Tartu Maakohtu 02.01.2015 määrusega jäeti H.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus võttis arvesse, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 5-l korral, neist viimasel kolmel korral kehalise väärkohtlemise eest. Varasemalt on kinnipeetavat kahel korral allutatud käitumiskontrollile, kuid isik sooritas siiski uusi kuritegusid. Eeltoodud asjaoludest järeldas maakohus, et süüdimõistetu on korduvalt toime pannud samalaadseid kuritegusid ning varasemad karistused ega käitumiskontrollile allutamine ei ole positiivseid tulemusi andnud. Maakohus lisas, et ka kuritegude toimepanemise ajal olid isikul olemas lähedased, elu- ning töökoht. Seega ei ole maakohtu hinnangul käitumiskontrollile allutamine, kindel elu ega

töökoht ja lähedaste toetus tema jaoks olnud piisavad, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist.

2.2.Maakohus nõustus vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamusega, mille kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk, sest kinnipeetav on korduvalt ja suhteliselt pika ajaperioodi vältel käitunud õigusvastaselt ning pole olnud suuteline oma vigadest õppima. Samuti on kinnipeetav agressiivsusele kalduv ning riskeeriva eluviisiga. Vangla on lugenud süüdimõistetu ohtlikuks avalikkusele, samuti on uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus maakohtu hinnangul hetkel liiga kõrge.
2.3.Maakohus leidis, et vangistuse ajal ei ole kinnipeetaval veel avanenud võimalust läbida individuaalses täitmiskavas märgitud vestlusi, mis hõlbustaksid tal senist eluviisi korrigeerida ning mõista paremini põhjus-tagajärg seoseid. Lisaks on süüdimõistetul kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, mis oluliselt suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et süüdimõistetu vangistusest vabanemisega kaasnevad riskid ja ohud ei ole veel piisavalt maandatud. Seega on süüdimõistetu õiguskuulekus ja käitumiskontrollile allutamine endiselt kaheldav, mistõttu pole välistatud, et vabaduses võib isik toime panna uue kuriteo. Maakohtul ei tekkinud kindlat veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik ja võimeline alluma käitumiskontrollile vaatamata sellele, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning tal on kindel elukoht, lähedaste toetus ja garanteeritud töökoht.
3.Tartu Maakohtu 02.01.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H.P, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 02.01.2015 määruse ja vabastada H.P vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetav märgib, et vangla on olnud tema jaoks valus õppetund, kus tal on olnud aega ümber kasvada ja teha juhtunust tõsiseid järeldusi. Eeltoodut on kinnipeetava hinnangul märganud ka vangla ning prokurör, kes tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ka toetavad. Kinnipeetav leiab, et maakohus on otsustuse tegemisel tuginenud veendumusele, millega ei saa kuidagi nõustuda. H.P märgib, et tal on vabaduses kindel elukoht, garanteeritud töökoht, kriminaalhooldaja, ema ning isa toetus. Samuti on tal kolm last, kes vajavad isa lähedust ja tuge. H.P leiab, et karistus on tema jaoks juba eesmärgi täitnud, mistõttu tuleks ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et H.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu H.P määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja H.P ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta H.P enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule, nende iseloomule ja isiku varasemale elukäigule, on põhjendatud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et H.P on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Samuti on positiivseks asjaolu, et isikul on vabanedes olemas kindel elu- ning töökoht ja toetavad lähedased.
6.1.Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et H.P vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavaid asjaolud (varasem karistatus, kuriteo toimepanemine katseajal, olles varasemalt kaks korda kriminaalhooldusele allutatud) kaaluvad üles vabastamist toetavad asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine).
6.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning leiab samuti, et ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks H.P vabaduses käituda õiguskuulekalt. Ka kinnipeetava väited, et ta on aru saanud oma tegude keelatusest ning karistus on oma eesmärgi täitnud, ei ole kohut veenvad. H.P on varasemalt kriminaalkorras karistatud 5 korda, millest viimased kolm korda kehalise väärkohtlemise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud seisukohaga, mille kohaselt ei ole vanglakaristus ja kriminaalhooldusametniku järelevalve alla allutamine H.P eemale hoidnud uute kuritegude toimepanemisest. Siinkohal tuleb ringkonnakohtu hinnangul rõhutada ka asjaolu, et H.P on varasemalt kriminaalhooldusele määratud kahel korral, kuid ikkagi pani ta toime uusi kuritegusid. H.P pani viimase isikuvastase kuriteo toime kuu aega pärast katseaja algust. Asjaolu, et H.P on uue kuriteo toime pannud katseajal, iseloomustab oluliselt ka kinnipeetava isikut.
7.Ringkonnakohus peab oluliseks viidata ka Tartu Vangla poolt kinnipeetava kohta antud iseloomustusele, millest nähtuvalt on kinnipeetava poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42%. Seega on ringkonnakohtu hinnangul olemas oht, et kinnipeetav paneb toime uusi kuritegusid. Oht seisneb eelkõige alkoholi tarvitamises ning isikuvastaste kuritegude toimepanemises. Lisaks märgib ringkonnakohus, et vangla ning prokuröri arvamused isiku vabastamise osas ei ole kohtule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel siduvateks, vaid kohus teeb otsustuse kohtul tekkinud siseveendumusest lähtuvalt.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. H.P puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus H.P kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et H.P ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui isikuvastaseid süütegusid toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
9.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu H.P määruskaebuse rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.