Kohtulahend

ja karistati vangistusega 8 aastat. KarS § 64 lg 1,3 alusel mõisteti liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel vangistus 17 aastat 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 kuud vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 18 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, 1 aasta 6 päeva ja lõplikult kuulus kandmisele 17 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust algusega 03.02.2003. Kohtuotsus jõustus 10.04.2003. Kohtu seisukoht Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab kohtunik, et Viru Vangla taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt 01.01.2015 kehtima hakanud Karistusseadustiku redaktsiooni § 5 lg 2 kohaselt on seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. Vastavalt KrMS § 432 lg 1 lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui § 432 lg 3 ei tulene teisiti. Igor Tünni on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsuse nr.1-542/03 alusel, millega Igor Tünni tunnistati süüdi KrK § 101 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistati vangistusega 13 aastat ning KrK § 141 lg 2 p 3,41 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat. KarS § 64 lg 1,3 alusel mõisteti liitkaristuseks raskeima karistuse suurendamise teel vangistus 17 aastat 10 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kohtuotsusega mõistetud karistust Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 kuud vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 18 aastat 4 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg, 1 aasta 6 päeva ja lõplikult kuulus kandmisele 17 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust algusega 03.02.2003. Kohtuotsus jõustus 10.04.2003. KrMS § 432 lg 35 sätestab, et kui isikule on jõustunud kohtuotsusega mõistetud liitkaristus ning uus seadus välistab liitkaristuse mõistmise aluseks olnud kuritegudest ühe või mitme karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, mõistab täitmiskohtunik tulenevalt karistusseadustiku § 5 lõikest 2 uue liitkaristuse. Igor Tünni tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega KrK § 101 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti vangistus 13 aastat. Samuti tunnistati Igor Tünni süüdi KrK § 141 lg 2 p 3,41 järgi ja karistati vangistusega 8 aastat. Liitkaristus moodustati raskeima karistuse suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 17 aastat 10 kuud vangistust. KrK § 101 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on käesoleval ajal kuriteona kvalifitseeritav KarS § 114 p 5 järgi. Karistus 17 aastat 10 kuud on mõistetud sanktsiooni piires, mis on kehtiv ka käesoleval hetkel.

Igor Tünni karistust suurendati Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 6 kuud vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 18 aastat 4 kuud vangistust. Kohtunik tuvastas, et Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000 kohtuotsust ei ole enam arhiivis alles, mistõttu ei ole sellega tutvumine võimalik. Samas nähtub Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusest, et Igor Tünni on varasemalt karistatud 18.12.2000 Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vangistustusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritav tegu on käesoleval hetkel kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi. Karistusseadustiku 01.01.2015 kehtima hakanud redaktsiooni kohaselt on KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 koosseisu laiendatud. Nii loetakse KarS § 218 lg 4 kohaselt § 218 lg 1 tähenduses väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. Uue KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamäära suurus 10 eurot. Kuna Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000 otsusega, millega Igor Tünni tunnistati süüdi KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi (käesoleval hetkel KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi), ei ole võimalik enam tutvuda, et tuvastada varastatud asjade kahjusumma, tuleb seda tõlgendada isiku kasuks. Eksisteerib tõenäosus, et tegemist on hetkel kehtiva Karistusseadustiku mõistes väheväärtusliku asja vargusega, mistõttu võib tegemist olla üksnes väärteoga. Seega tuleb süüdimõistetu Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000 kohtuotsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi mõistetud karistusest vabastada. Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega mõistetud liitkaristus, millega Igor Tünni liikaristus moodustati raskeima karistuse suurendamise teel, tuleb jätta muutmata. KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest mõistetud liikaristus 17 aastat 10 kuud on mõistetud sanktsiooni piires, mis on kehtiv ka käesoleval hetkel. Kohtuotsusega mõistetud karistuse suurendamine eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ei ole enam põhjendatud ja isikut tuleb vabastada 6-kuulisest vangistusest, mis oli mõistetud Ida-Viru Maakohtu 18.12.2000 kohtuotsusega. Ühtlasi tuleb vähendatud liitkaristusest, 17 aastat 10 kuud vangistust, maha arvata eelvangistuses viibitud aeg, 1 aasta 6 päeva. Seega tuleb mõista uueks lõplikuks karistuseks kokku kuusteist aastat üheksa kuud kakskümmend neli päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvata alates 03.02.2003. Muid isiku olukorda leevendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.