2.Tühistada Riigiprokuratuuri 3. novembri 2014. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus ja rahuldada Valeri Rõbini esindaja Igor Belugini määruskaebus.
Kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalasjas nr 14240103545 menetlust.
4.Määrata Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus Narva osakonna kaudu vandeadvokaadi vanemabi Igor Beluginile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Valeri Rõbinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 216 eurot, sealhulgas käibemaks 36 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Valeri Rõbin esitas 22. augustil 2014 Ida Prefektuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks seoses sellega, et tsiviilasja nr 2-13-10869 raames Narvas Joala 21 asuva ruumi ülevaatusel 12. augustil 2014 selgus, et ruumis puuduvad asjad (tööriistad ja seadmed), mis pidid seal alates 12. juunist 2008 hoiul olema. Nimetatud kuupäeval pitseeriti ruum
kriminaalasja nr 08240102395 menetluse käigus. V. Rõbin on seisukohal, et kinnistu omanik XXX OÜ organiseeris Joala 21 hoonega piirnevate metallkonstruktsioonide demontaaži kavatsusega siseneda kinnipitseeritud ruumi ja varastada selles olnud esemed. V. Rõbini hinnangul on talle tekitatud kahju suuruseks 32 232,46 eurot.
2.Ida Prefektuur jättis 29. augusti 2014. a teatisega kriminaalmenetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu alustamata.
3.V. Rõbin vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Viru Ringkonnaprokuratuuris. Ringkonnaprokuratuur jättis 23. septembri 2014. a määrusega V. Rõbini kaebuse rahuldamata, leides, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus. Ringkonnaprokuratuur nõustus V. Rõbini seisukohaga, et väidetav kuritegu ei ole aegunud. Samas leidis prokuratuur, et puudub alus arvata, et ruumis hoiul olnud vara kuulus V. Rõbinile ja talle on tekitatud varalist kahju. Prokuratuur juhtis tähelepanu sellele, et käimasoleva tsiviilasja nr 2-13-10869 raames lahendatakse küsimust, kellele kuulusid Joala 21 ruumis hoitud esemed – kas V. Rõbinile või XXXXX AS-ile. Kuna vaidlus on alles lahendamisel, ei saa otsustada, kellele kõnealune vara kuulus ja kellele kui suures ulatuses kahju on tekitatud.
4.Viru Ringkonnaprokuratuuri määruse peale esitas V. Rõbin kaebuse Riigiprokuratuurile, kes jättis selle 3. novembri 2014. a määrusega rahuldamata. Riigiprokuratuur nõustus ringkonnaprokuratuuri seisukohaga kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta. Puuduvad andmed, mis võimaldaksid järeldada kaebaja omandiõiguse rikkumist. Ei ole selge, kes oli Joala 21 asuvas ruumis olnud asjade omanik. Seda küsimust lahendatakse tsiviilasja nr 2-13-10869 raames. Kuna tsiviilvaidlus on alles pooleli, ei saa otsustada, kelle vara ruumis asus ja kellele on varalist kahju tekitatud.
19.novembril 2014 registreeriti Tartu Ringkonnakohtus V. Rõbini taotlus riigi õigusabi saamiseks, et esitada kaebust Riigiprokuratuuri 3. novembri 2014. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale.
6.Tartu Ringkonnakohtu 25. novembri 2014. a määrusega rahuldati V. Rõbini taotlus riigi õigusabi saamiseks. Määrus edastati Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu Eesti Advokatuurile advokaadi nimetamiseks.
10.jaanuaril 2015 esitas V. Rõbini esindaja ringkonnakohtule kaebuse Riigiprokuratuuri 3. novembri 2014. a määruse peale koos taotlusega kaebetähtaja ennistamiseks. Esindaja taotleb Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja prokuratuuri kohustamist jätkama kriminaalmenetlust asjas nr 14240103545. 7.1 Tähtaja ennistamise taotluses selgitab esindaja, et asus V. Rõbinile riigi õigusabi osutama 22. detsembril 2014, mil ta sai kätte ka vaidlustatava Riigiprokuratuuri määruse koopia. V. Rõbin ei saanud enne 3. detsembrit 2014 ringkonnakohtule kaebust Riigiprokuratuuri määruse peale esitada riigi õigusabi osutamise kauakestva protseduuri tõttu. See asjaolu on mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. 7.2 Prokuratuuri seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-13-10869 toimub omandiõiguse küsimuse lahendamine ja vara kuuluvuse üle otsustamine, ei vasta tõele. Selles tsiviilasjas esitas V. Rõbin nõude kostjate vastu oma vara kolmandate isikute ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja talle varale juurdepääsu lubamiseks. Kostjad XXXXX e AS ja XXX OÜ ega kolmandad isikud ei pretendeeri selles tsiviilasjas V. Rõbini avalduses toodud vara omandiõigusele. Loetletud vara ei kajastu XXXXX e OÜ ega XXX OÜ bilansis. V. Rõbin -2-
suudab tõendada asjade päritolu, mis on kajastatud tema raamatupidamises. V. Rõbin saab vara kuuluvuse kohta anda üksikasjalikke ütlusi ja esitada dokumentaalseid tõendeid. Selleks on vaja läbi viia kohtueelne uurimine. 7.3 Situatsiooni spetsiifika on selles, et kuriteoavaldus on esitatud vara kaotsimineku kohta, mis asus pikka aega võõra kinnistu piirides, kuhu V. Rõbinil ligipääs puudus. See territoorium on piiratud taraga ja on valve all. Territooriumi valvatakse kaameratega ja seal patrullivad valvurid. XXX OÜ juhtkonna teadmata ja valvurite loata ei saa territooriumile ega Joala 21 asuvasse ruumi siseneda. 7.4 V. Rõbin ei viinud oma vara võõra kinnistu piiridest õigeaegselt ära, kuni kasutas Narvas Joala 21 asuvat ruumi rendilepingu alusel. Ruum pitseeriti kriminaalasja nr 08240102395 menetluse käigud. Samal ajal, kui ruum oli pitseeritud, öeldi V. Rõbiniga sõlmitud rendileping üles. V. Rõbinil ei olnud enam juurdepääsu XXXXX e AS territooriumile. Võimalik on, et keegi soovis vara omaniku hoolitsuseta jätmise situatsiooni ära kasutada, kuid keegi ei või käsutada võõrast vara. Sellest teataski V. Rõbin oma kuriteoavalduses. 7.5 V. Rõbini esindaja hinnangul ei sõltu kuriteokoosseisu olemasolu või selle puudumine kannatanu toimingutest muudes menetlustes. Tänu tsiviilkohtumenetlusele sai kannatanu vaid ligipääsu sündmuskohale. Seeläbi saadud informatsioon võimaldas tal esitada kuriteoteade politseile ja prokuratuurile. Riigiprokuratuur keeldus kriminaalmenetluse alustamisest selleks küllaldaste alusteta. Kuna kriminaalmenetlus asjas nr 08240102395 lõpetati, tuli kõik vaatlusprotokollis loetletud asjad ja esemed tagastada nende seaduslikule omanikule või valdajale. Kui rendileandja ei andnud rentnikule võimalust oma vara võõralt territooriumilt äraviimiseks ega taganud vara säilimist, võib tegu olla kvalifitseeritav KarS § 203 või § 205 järgi. 7.6 Esindaja arvates tuleb kriminaalmenetlust alustada kannatanute ja tunnistajate ülekuulamisest ja seejärel uurida kannatanu poolt viidatud dokumentaalseid tõendeid. Vaja on läbi viia sündmuskoha vaatlus, mille käigus saaks kannatanu anda selgitusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri 3. novembri 2014. a määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et vaidlustatav määrus kuulub tühistamisele.
9.Enne V. Rõbini esindaja määruskaebuses esitatud seisukohtade hindamist lahendab ringkonnakohus koos kaebusega kohtule esitatud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Riigiprokuratuur tegi V. Rõbini kaebuse rahuldamata jätmise määruse 3. novembril 2014. Määrus edastati e-posti teel V. Rõbinile, kes kinnitas, et sai selle määruse tegemisega samal päeval kätte. Järelikult hakkas tähtaeg Riigiprokuratuuri 3. novembri 2014. a määruse vaidlustamiseks KrMS § 208 lg 1 järgi kulgema 4. novembril 2014. Kaebetähtaeg peatus KrMS § 319 lg 41 järgi 19. novembril 2014, mil V. Rõbin esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus lahendas V. Rõbini taotluse 25. novembril 2014, rahuldades taotluse ja määrates V. Rõbinile riigi õigusabi. Ringkonnakohtu määruse sai riigi õigusabi osutaja kätte 19. detsembril 2014. Eeltoodust tulenevalt kulges kaebetähtaeg
4.novembrist kuni 19. novembrini, s.o 15 päeva, peatus riigi õigusabi taotluse esitamisest kuni taotluse lahendamise määruse esindajale kättetoimetamiseni ja hakkas uuesti kulgema
20.detsembril 2014. Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks ette nähtud 30-päevane kaebetähtaeg lõppes 3. jaanuaril 2015. Määruskaebuse esitas V. Rõbini esindaja 10. jaanuaril -3-
2015. Võttes arvesse, et esindajal jäi kriminaalasja alustamata jätmise materjalidega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks aega üksnes pool seaduses sätestatud tähtajast, on ringkonnakohtu hinnangul olemas KrMS § 172 lg 2 p-s 2 sätestatud muu mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Seetõttu ennistab ringkonnakohus V. Rõbini kaebetähtaja ja loeb kaebuse esitatuks tähtaegselt.
10.Ringkonnakohus nõustub V. Rõbini esindaja seisukohaga kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendamatusest. Sellele vaatamata ei ole kohtu hinnangul õige esindaja väide, et Riigiprokuratuuri poolt viidatud tsiviilasjas nr 2-13-10869 ei toimu kuriteokaebuses märgitud vara omandiküsimuse lahendamist. V. Rõbin pöördus tõepoolest kohtusse tuvastushagiga, mille eesmärgiks oli selgitada, milline temale kuuluv vara on alles, kes seda valdab ja kui vara on kadunud, siis kes selle kaotsimineku eest vastutab. Menetluse käigus täpsustati hagiavaldust ja 13. novembril 2013 võttis Viru Maakohus menetlusse V. Rõbini hagi XXXXX e AS (pankrotis) ja XXX OÜ vastu omandiõiguse tunnustamise nõudes. Omandiõiguse tunnustamise nõude lahendamine aga tähendabki otsustamist selle üle, kellele hagiavalduses märgitud vara kuulub.
11.Eeltoodu ei muuda kriminaalkolleegiumi seisukohta, mille kohaselt ei anna V. Rõbini poolt tsiviilvaidluse algatamine alust jätta kriminaalmenetlus alustamata. KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust ajendi ja aluse olemasolul ning tingimusel, et puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalmenetluse ajendi ja aluse olemasolul ei ole riigi karistusõiguslik sekkumine välistatud ka siis, kui konflikti aluseks on tsiviilõiguslik vaidlus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29. aprilli 2011. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-11, p 11). Juhtudel, mil teo kriminaalkorras karistatavus sõltub hinnangust haldusõiguslikule või mis tahes muule õigussuhtele, antakse see hinnang kriminaalmenetluse raames ja kriminaalmenetluse reeglite kohaselt (vt Riigikohtu üldkogu 17. veebruari 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-03, p 13). Eelnevast nähtuvalt ei vabasta asjaolu, et V. Rõbin on lisaks kuriteoteate esitamisele esitanud pretensioone XXXXX e AS (pankrotis) ja XXX OÜ vastu ka tsiviilkohtumenetluses, prokuratuuri kuriteoteates esitatud asjaolude kontrollimise kohustusest. Seejuures on Riigikohus asunud seisukohale, et KrMS §-s 6 sätestatu kohaselt tuleb kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
22.septembri 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-60-10, p 9).
12.V. Rõbini kuriteoteates kajastatu kohaselt avastas ta tsiviilasja nr 2-13-10869 raames
12.augustil 2014 läbi viidud Joala 21 asuva ruumi ülevaatusel, et selles asuma pidanud vara oli sealt ära viidud. V. Rõbin selgitas, et rentis kõnealust ruumi alates 2005. aastast kuni
12.juunini 2008. Avaldaja tegeles metallkonstruktsioonide valmistamise ja värvimisega, milleks paigaldas ruumi oma vahendite eest ostetud seadmed. 12. juunil 2008 algatati V. Rõbini vastu kriminaalasi KarS § 199 lg 1 järgi, tema tootmistegevus peatati ja ruum koos V. Rõbinile kuuluva vallasvaraga (seadmed, metall jm) pitseeriti 12. augustil 2008. Teine kinnipitseerimine toimus 19. veebruaril 2009 pärast kriminaalasja raames toimunud ülevaatust. Tsiviilasja raames 12. augustil 2014 toimunud ülevaatusel avastas V. Rõbin, et ruumist oli ära viidud vallasvara kogusummas 32 232, 46 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kirjeldatud asjaoludel välistada, et Joala 21 asuvas ruumis oli hoiul V. Rõbini vara. Olukorras, kus V. Rõbin on kaotanud valduse oma varale ega tea, mis sellest praeguseks ajaks saanud on, võib tegemist olla mõne karistusseadustiku varavastaste süütegude peatükis sätestatud kuriteoga. Kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmiseks (sh võimaliku kuriteo kvalifikatsiooni täpsustamiseks) tuleb prokuratuuril uurida V. Rõbini esindaja kaebuses viidatud dokumentaalseid tõendeid ja üle kuulata tunnistajaid, kes võivad anda ütlusi võimaliku kuriteosündmuse asjaolude kohta. -4-
13.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 6 tühistab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 3. novembri 2014. a määruse ning kohustab Riigiprokuratuuri alustama kriminaalasjas nr 14240103545 menetlust.
14.V. Rõbini esindaja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus esindajal kliendiga kohtumisele, dokumentidega tutvumisele ja seisukoha kujundamisele 2 tundi ja Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse ning kaebetähtaja ennistamise taotluse koostamisele 1,5 tundi. Arvestades asja erilist töömahukust, palub esindaja suurendada advokaadi tasu 75% võrra. Kokku taotleb esindaja riigi õigusabi osutamise eest tasu 252 eurot (sh käibemaks 42 eurot).
15.Ringkonnakohus leiab, et esindaja taotlus on põhjendatud osaliselt. Advokaat osutas õigusabi kannatanu esindajana kriminaalasja kohtueelses menetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktist 27 tuleneb, et kannatanu esindaja tasu kriminaalasja kohtueelses menetluses osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 60 eurot ühe menetlustoimingu või muu toimingu kohta. Kliendiga kohtumise ja kriminaalasja alustamata jätmise asjas seisukoha kujundamise eest ei saa esindaja seega taotleda tasu suuremas summas kui 60 eurot. Kaebuse koostamise ja tähtaja ennistamise taotluse koostamise eest kuulub korra kohaselt tasumisele samuti 60 eurot. Kokku oleks hüvitamisele kuuluv tasu seega 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Advokaat taotles tasu suurendamist 75% võrra, leides, et tegemist oli eriliselt töömahuka asjaga. Ringkonnakohus möönab, et arvestades kuriteokaebusega seotud varasemat kriminaalmenetlust ja käimasolevat tsiviilvaidlust, on tegemist asjaga, milles kaebuse esitamine nõudis esindajalt tavapärasest enam süvenemist. Samas ei ole esindaja kaebus niivõrd mahukas, et õigustaks tasu suurendamist 75% ulatuses. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus esindaja taotluse osaliselt ja suurendab õigusabi osutamise eest tasumisele kuuluvat summat 50%. Esindajale kuulub tasumisele seega 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot). Kuna ringkonnakohus tühistab Riigiprokuratuuri määruse, jääb õigusabi tasu KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 1 alusel riigi kanda.
Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.