Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
15. jaanuar 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-6204
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Evgeny Mironchenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
EVGENY MIRONCHENKO, isikukood 37108232239, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 18. 11.2012 ja lõpp 18.12.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.01.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta EVGENY MIRONCHENKOvangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vangl ale, Evgeny Mironchenkoile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.12.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Evgeny Mironchenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Evgeny Mironchenko on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 11.07.2013 otsusega KarS § 133-1
lg 2 p 1, 2 järgi ning karistatud vangistusega 2 aastat ja 1 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.11.2012. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud neljandat korda ning vanglas viibib kolmandat korda. Viimase kuriteo sooritas rahalise kasu saamise nimel. Kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Kui varasemalt oli kuriteo ohvriks üks inimene või rahvatervis, siis viimane kuritegu on sooritatud grupi konkreetsete inimeste vastu. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Evgeny Mironchenko taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul soovib ta vabaneda, et perekonda materiaalselt toetada. Oma sõnul on isik oma tegudest aru saanud ning piisavalt vanglas viibinud. Vabanedes asub isik tööle ehitajana ning elama isa korterisse. Prokurör Evgeny Mironchenkoi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati I astme raske isikuvastase (vabadusevastase) kuriteo eest. Reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Isiku korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Harju Maakohtu 01.02.2011 kohtuotsustega antud võimalust karistusest suuremat osa vabaduses kanda, pannes katseajal toime uue tahtliku kuriteo. See näitab, et süüdimõistetud on rikkunud ka katseaja tingimusi kõige raskemal viisil. Ta ei suutnud pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud šokivangistuse kandmist jätkata seaduskuulekat elu, kuigi katseajaga ning kriminaalhooldusele allutamisega asendamisega anti talle selline võimalus. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes süüdimõistetule kohtuotsusega alla KarS § 1331 lg 2 sanktsiooni keskmise määra all mõistetud karistusega – 2 aastat ja 1 kuu vangistust, ning vastavalt KarS § 65 lg 2 mõistetud liitkaristusega – 4 aastat ja 1 kuu. Karistuse lühendamine, vähemalt sellises mahus, õigustatud ei ole. Käesoleval ajal on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal ei ole põhjendatud, võiks ilmselt riivata kannatanute ja ühiskonna õiglusetunnet ning ei vastaks õiguskorra kaitsmise huvidele. Isik on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldased meetmed, mis hoiavad ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemisest. Varasemad karistused ja kriminaalhooldusele allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral olek s ühiskonna heaolu ohustatud. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord on suuteline katseaja üle ühe aasta ja kümne kuu kestel läbima nõuetekohaselt ning täitma kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lis akohustusi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistus est vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat
elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on kõrgohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas on olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25 % ja vägivaldse kuriteo puhul 26 %. Isiku kuriteod on muutunud järjest raskemaks. Isiku käitumine on agressiivne ja impulsiivne ning ta ei suuda kontrollida oma emotsioone. Isiku kõik kuriteod on seotud vägivallaga. Kohtu hinnangul on isiku poolt toime pandud kuriteod sedavõrd rasked, et tema vabastamine enne tähtaega ei ole antud hetkel põhjendatud. Vangistuses viibitud aeg on ebaproportsionaalselt lühike isikule määratud karistusajaga ning tema vabastamine antud hetkel oleks ennatlik. Isikul on raskused probleemide tunnistamisel ning sellest tulenevalt ka puudulikud oskused lahendada probleeme. Kinnipeetav ei tunnista ega mõista oma tegude tagajärgi. Samuti ei arvesta ta ühiskonnas kehtivate reeglitega. Kuigi isikul on pikaajalised eesmärgid, ei mõista ta, mida nende saavutamiseks teha tuleb. Kuigi isik soovib pere nimel loobuda kuritegelikust käitumismustrist ja elada seaduskuulekalt, puudub kohtul veendumus, et isik suudab seekord läbida katseaja kontrollnõudeid rikkumata, kuivõrd isik on ka varasemalt rikkunud katseaja kontrollnõudeid. Isikul on vangistuses kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele ja isiku poolt varasemalt katseajal kontrollnõuete rikkumisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.