1-15-125
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. jaanuar 2015, Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-125 (13230105760)
Kohtunik
Märt Toming
Kohtuistungi sekretär
Eda Loor
Tõlk Kriminaalasi
Darja Kolodijeva
Prokurör
Maksim Kink
Süüdistatav
R.V ik XXX, määratlemata kodakondsusega, keskeriharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Tõkendit kohaldatud ei ole. Varasem karistatus: Kehtivad karistused puuduvad.
Kaitsja
Kohtueelsel menetlusel advokaat Gennadi Kull
R.V süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi (KarS § 263 p 1 kuriteo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis) kokkuleppemenetluses
kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „R.V , 1-15-125, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse R.V-le kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel tema poolt avaldatud e-posti aadressile. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. XXXesitatud tsiviilhagi 3040 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista R.V-lt XXXkasuks 3040 (kolm tuhat nelikümmend) eurot, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele EE051010220205294229 SEB Pangas, märkides selgitusena: „R.V, 1-15125, tsiviilhagi“. Asitõend: kaks CD plaati salvestustega, mis asuvad toimikus (toimiku tagakaanel), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: R.V süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi joobes (1,20 mg/l), 11.05.2013 kella 05.00 paiku Statoili tanklas, aadressil Tallinn, Endla tn 52, rikkus oma käitumisega isikute vahel tavade ja heade kommetega kinnistatud suhtlemiskorda ning häiris tanklas viibinud kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute XXXja XXXavalikku õigusrahu ja kindlustunnet sellega, et lõi taksojuht XXX, kes istus sellel hetkel tanklas pargitud taksos Opel Zafira registreerimismärgiga XXX juhikohal, autouksega paremale poole näopiirkonda ning tiris seejärel XXXsõidukist välja põlvili maha, tekitades selliselt XXX füüsilist valu ja tervisekahjustusi näopiirkonnas ja põlvedes, ja nimelt 1,5 cm pikkust põrutushaava parema silma all ja marrastusi mõlemal põlvel. Seega pani R.V toime rahu ja avaliku korra rikkumise vägivallaga, so kuriteo, mis oli kvalifitseeritav KarS § 263 p 1 järgi 01.09.2002-30.06.2014 redaktsioonis, mis vastas KarS § 263 p-le 1 01.07.2014-31.12.2014 redaktsioonis ning mis vastab KarS §-le 263 lg 1 p 1 alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis. Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 09.01.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Maksim Kingi, süüdistatav R.V ja tema kaitsja Gennadi Kulli vahel järgnev kokkulepe:
1) Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör tunnistada süüdi R.V KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistada teda 5 (viie) kuulise vangistusega. 2) KarS § 73 alusel vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui R.V kolme aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 3) Välja mõista R.V-lt XXXkasuks tsiviilhagi katteks 3040 eurot. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS § 263 lg 1 p-st 1, §-dest 73 ja 78, asub kohus seisukohale, et R.V kuulub temale KarS § 263 lg 1 p-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. R.V on avaldanud, et tal töökoht puudub. Samas on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul on põhjendatud eeldada tema tööle asumist. Lisaks sellele ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ning võttes arvesse ka süüdistataval töökoha puudumist, samuti konkureeriva kohustuse olemasolu tsiviilhagi hüvitamise näol, et esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.