1-14-10790/6 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

7.Andrei Russakult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: • sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot ja kohtumenetlusel makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, so kokku 120 (ükssada kakskümmend) eurot, so kokku menetluskulu 705 (seitsesada viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Andrei Russak, 1-14-10790, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse Andrei Russakule tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. 17.06.2014 kuni 22.06.2014 episood (XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXvara vargus) Tutvudes kriminaalmenetluse raames kogutud tõendikogumiga, siis leiab kohus, et peale süüdistatava süü tunnistamise tõendavad süüdistatava poolt talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist kannatanute XXX, XXX, XXX, XXX, XXX ja XXX ütlused. Nimelt on kannatanu XXX selgitanud, et ta töötab Leib Restos üle aasta ning 2014 toimus nende töökohas, asukohaga Uus tn 31, Tallinn garderoobis töötajate raha vargus ning temalt varastati selle käigus 65 eurot. Temalt pandi vargus toime 22.06.2014, kuid teistelt töötajatelt oli enne, vahetult enne 22.06 raha varastatud. Ta teab, et raha varastati päris mitmetelt töötajatelt, kui palju kelleltki, seda ta öelda ei oska. Ta teab, et juhataja abi XXX pani kõigi töötajate nimed ja neilt varastatud rahasummad kirja. 22.06.2014 jättis tema oma rahakoti tööle tulles garderoobi. Rahakott oli käekotis, mis jäi garderoobi põrandale, kuna garderoobis eraldi kappe polnud. Garderoobi uks käis lukus ja võti oli ainult töötajatel. Sel ajal käisid alates aprilli kuust ka proovipäevalised, kes kasutasid garderoobi, kuid nad pidid garderoobi võtme küsima töötajatelt. Alguses nad kedagi kahtlustada ei osanud, kuid hiljem tundus neile Andrei kõige kahtlasema käitumisega. Ta lihtsalt kadus ega ilmunud enam tööle. Ta on kursis, et proovipäevadel tööl olnud Andrei ema on nende ülemusele XXXandnud vargusega tekitatud kahjude hüvitamiseks raha ning seetõttu tema antud kriminaalasjas hagi esitada ei soovi (tl 21-22). Kannatanu XXX selgitas kohtueelsel menetlusel, et ta töötas 2014 aasta mai kuust kuni juulikuu alguseni Leib Resto ja Aed, mis asub Tallinnas, Uus tn 31. Tööle tulles riietusid kõik töötajad tavapäraselt töötajatele mõeldud garderoobis, mis asus maja keldrikorrusel. Töökoht asus teisel korrusel. Tema mäletamist mööda oli garderoobis vaid paar kappi, mida kasutasid vanemad töötajad ja ta ei tea öelda, kas neid lukustati või mitte. Teised töötajad said oma asju jätta garderoobi lahtiselt, kas toolidele või riiulitele. Riietusruumi uks käis aga lukku ja igaühel oli oma võti. 18.06 läks tema tööle kella 10ks ja jättis oma asjad garderoobi. Sel päeval võttis ta kaasa ka sularaha, sest pidi minema tervisetõendit tegema. Ta teab, et tema rahakotis oli üks 5 eurone kupüür ja üks 50 eurone kupüür. Rahakoti jättis ta kaasas olnud väiksemasse riidest materjalist kotti. Rahakott oli punast värvi ning selles olid ka tema dokumendid. Ta arvab, et see võis olla pealelõunane aeg, kui baari teenindaja Valeria teatas talle, et toimunud on vargus. Valeria ütles talle, et garderoobist on raha varastatud ning soovitas ka temal oma asju kontrollima minna. Ta läks ja avastas, et tema rahakott oli küll alles, kuid selles olid alles vaid 5 eurone rahatäht ning dokumendid. Puudu oli 50 eurone rahatäht. Selgus ka, et raha oli ära varastatud ka teistelt töötajatelt peale tema ja Valeria. Juhtunust teavitas ta koheselt ülemust XXX. Kuna ta on teadlik, et XXXon antud varguse toimepandud isiku ema poolt sularaha kahjude hüvitamiseks, siis ta antud kriminaalasjas tsiviilhagi esitada ei soovi. Samuti märgib ta, et konkreetselt Andrei nimelist isikut, kes proovipäeval käis, ta ei mäleta (tl 15-16). Kannatanu XXX ütluste kohaselt töötas tema samuti ettevõttes Leib Resto ja Aed, mis asub aadressil Uus tn 31, Tallinn. 2014 aasta juuni kuus, so 13, 17, 18 ja 19 juuni, oli neil tööl Andrei Russak, kes töötas proovipäevadel ja kelle suhtes tekkis peale tema töölt ärajäämist omanikel kahtlus, et ta on varastanud töötajate garderoobist peale tema veel vähemalt seitsme töötaja raha: XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXXraha. Nende isikute kontaktid edastati uurijale ka e-kirja teel. Oma asjad panevad töötajad tööle tulles keldri korrusel asuvasse garderoobi, mille võti on olemas kõigil töötajatel. Proovipäevadele tulnud isikud pidid võtit aga küsima kelleltki töötajatelt, kui nad soovisid garderoobi minna. 17.06 õhtul avastas ta kontoritarbeid ostma minnes, et talt on ära varastatud 50 eurot 50 euroses kupüüris. Rahakott oli tal käekotis, mille ta oli tööle tulles jätnud lahtiselt garderoobi, kuna seal

lukustatavaid kappe polnud. Rahakotis oli veel ka 5 eurone ja sendid, kuid need olid alles. Rahakotti ta tol päeval ei avanud, seega ei saanud see tal ka kusagile maha kukkuda ning samuti pole ta seda ise ära võtnud. Rahakoti tagumise luku taha oli tal pandud ka ilma ripatsita kuldkett. Selle pani ta sinna peale raha vargust. Kuldketi puudumise avastas ta 23.06, ise oli tal tööl 21 ja 22 juuni ning teab, et Andrei käis tööl 22.06 oma asjadel järgi, mistõttu oli tal võimalus garderoobis viibida. Kuldkett oli jämedam, umbes 45-50 cm, väärtusega 205 eurot. Järgmisel päeval pärast raha vargust rääkis ta sellest ka juhiabile XXX, kes omakorda rääkis sellest omanikule XXX, peale mida ta ka ise sellest omanikule rääkis. Peale seda olid tal mõned vabad päevad ning peale vabu päev, kui ta tööle tuli, kuulis ta, et raha oli varastatud ka teistelt töötajatelt. Juhiabi XXX kirjutas nimed ja summad üles. Kuigi proovipäevalisi käis juunikuus mitmeid, tekkis kahtlus Andrei Russaku suhtes just seetõttu, et raha vargused toimusid just nendel päevadel, kui tema tööl oli. Varem ega hiljem sellised juhtumeid neil olnud pole. Ta on teadlik, et XXXon saanud Andrei Russaku ema kaudu raha, mille ta on töötajatele tagastanud ning ka tema on saanud tagasi oma 50 eurot ning kuldketi eest 205 eurot, so kokku 255 eurot. Seega ta varalisi pretensioone ei oma ning tsiviilhagi esitada ei soovi (tl 25-26). Kannatanu XXX märgitud dokumentide edastamist uurijale kinnitab ka e-kirjavahetus, kust nähtuvad nende isikute nimed, kelle suhtes vargus toime pandi ning nendeks on: XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXX, XXXja XXX(tl 13-14). Kannatanu XXXkohtueelsel menetlusel antud ütluste kohaselt töötab ta Leib Restos ning 2014 aasta juuni kuus varastati neil töötajate garderoobist raha. Temalt varastati raha kokku 25 eurot ja selle varguse avastas ta 18.06.2014 päeval, kui töötajate seas tuli jutuks, et toimunud on rahavargus. Ta teab, et 17.06.2014 hommikul pani ta oma jope taskusse 5 eurot. See oli mõeldud taksorahaks. Kuna ta aga taksoga koju ei läinud, et siis jäi see raha jope taskusse. Kui ta nüüd 18.06.2014 lõuna paiku jope taskut kontrollis, siis seda raha, so 5 eurost kupüüri taskus enam polnud ning ka tema väikse käekoti välistaskus polnud enam 20 eurot. 20 euro näol oli tegemist väiksemates kupüürides rahaga, eelmisel päeval saadud tipiga. Ta mäletab, et esimesena avastas raha varguse töökaaslane XXX, kellelt oli ära võetud 50 eurot. Seejärel hakkasid töötajad oma asju kontrollima ja selle käigus selgus, et päris mitmel oli raha kadunud. Sellest sai koheselt teatatud ka vahetuse vanemale, kes omakorda teavitas omanikku. Töötajad jätsid selle varguse nii nagu see oli, kuid ta teab, et omanikud, kindlasti XXX tegeles selle probleemiga. Tema ise kedagi varguse toimepanemises kahtlustada ei osanud. Garderoob käis lukku ning töötajatel olid olemas võtmed. Garderoobis olid asjad kõigil lahtiselt, kinniseid lukustatud kappe seal polnud. Seega pidi raha varastanud isikul olema garderoobi võti ja ta võis seda kelleltki küsida. Sel ajal oli neil Leib Restos ka palju proovipäevalisi, kellele garderoobi võtit ei antud, vaid nad pidid küsima seda kelleltki töötajatelt. Ka mäletab ta Andrei nimelist isikust, kes oli tookord juunis proovipäevadel, kuid kõnealune isik töötas seal vähest aega ning Andrei poolt varguse toimepanemise kohta ei oska ta midagi öelda. Kui vargus toimus, tegid nad nimekirja, kellelt ja kui palju raha ära võeti. Ta teab vahetuse vanema käest, et XXX on antud varguse toimepannud isiku ema poolt raha kahjude hüvitamiseks, mistõttu ta tsiviilhagi esitada ei soovi (tl 18-19). Kannatanu XXX ütlusteste kohaselt töötas ta 2014 aasta juunikuus firmas Leib Resto ja Aed, mis asub Tallinnas, Uus tn 31. Ta oli tööl ka 18 juunil, kui talt varastati all korrusel asuvast tööliste ruumist, kus riideid vahetatakse, sinna jäetud käekotis olevast rahakotist sularaha 10 eurot 10 euroses kupüüris. Ta teab, et oli eelmisel päeval saanud tippi 10 eurot, ta pani selle rahakotti ning kusagile ära ei kulutanud. Tööle jõudis ta 18.06.2014 kella 16ks ning oma asjad pani ta töötajate ruumi. Tal endal töötajate ruumi, so garderoobi võtit polnud ja ta palus seda teistelt töötajatelt. Riietusruumis oli ta käekott lihtsalt ruumis, mitte kusagil lukustatavas kapis. Seda, et tal rahakotis enam 10 eurot polnud, avas ta kodus olles 19.06. Ta oli kõnealusel päeval, so 19.06 ka tööl, ning alguses ei osanud ta kellegi poole pöördudagi raha kadumise teemal, ent siis tuli tema juurde sõbranna XXX, kes rääkis, et temalt oli raha ära võetud. Alguses oli XXX arvanud, et oli selle kaotanud, kuid oli siis aga mõelnud, et pole seda kusagile ära raisanud ning see sai kaduda töötajate garderoobist. Siis rääkis ta XXX , et ka temal oli kadunud ning koos pöördusid nad vahetuse vanema poole. Rääkides raha kadumisest vahetuse vanemaga, selgus, et ka teistel töötajatel oli garderoobist raha ära

varastatud ning see info edastati juhtkonnale. Kes raha ära varastas, seda tema ei tea, kuna sel ajal oli palju proovipäevalisi. Ta on oma 10 eurot Resto Aed ja Leib juhataja XXX kaudu tagasi saanud ning on aru saanud, et isik, kes varguse toime pani, on selgunud. Temal mingeid varalisi pretensioone pole ning tsiviilhagi esitada ei soovi (tl 27). Teiste kannatanutega sarnaselt on ka kannatanu XXX kohtueelsel menetlusel selgitanud, et ta töötab firmas Leib Resto ja Aed, mis asub Tallinnas, Uus tn 31 ning 2014 aasta juunis, see võis olla 16 või 17 juunil varastati talt töö juures, töötajate garderoobis asunud käekotis olnud rahakotist 30 eurot 10 eurostes kupüürides. Ta teab, et sel päeval tööle tulles, hommikul kell 8, pani ta taksoraha rahakotti. Ise ta vahepeal garderoobis ei käinud ja rahakotti ei puutunud. Õhtul, kui ta hakkas koju sõitma ning tahtis takso arvet maksta, avastas ta, et seda raha tal enam rahakotis polnudki. Järgmisel päeval rääkis ta juhtunust ka peakokk Janno Lepikule, kes on ka üks omanikest. Janno Lepik lubas asja uurida, sest polnud teada, kes seda teha võis. Ta mäletab, et teeninduses oli sel ajal tööl ka palju proovipäevalisi ning teab, et üks uutest oli Andrei nimeline noormees, kes tundus sõbralik ja töötas köögis. Ta pidi neile veel tööle tulema, kuid mingil põhjusel ta järsku enam ei tulnud. Tema Andreiga väga palju kokku ei puutunud. Seda, et ka teistel nende töötajatel oli raha ära võetud just garderoobist, kuulis tema kusagil jaanipäeva paiku. Garderoob käis neil lukku ja töötajatel olid olemas oma võtmed. Seega oli selge, et raha vargused oli toime pannud keegi, kes nende hulgas töötas ja garderoobi pääses. Need, kes käisid proovipäevadel, nendele garderoobi võtit ei antud ja nemad pidid garderoobi pääsemiseks küsima võtit töötajatelt. Nüüdseks teab ta, et raha varguse toimepannud isikuks osutus proovipäevadel olnud Andrei nimeline noormees, kes on ka rahad tagasi maksnud. Tema on tagasi saanud oma 30 eurot ning seetõttu varalisi pretensioone ei oma ning tsiviilhagi esitada ei soovi (tl 31-32). Kahtlustatavana antud ütlustes on Andrei Russak ka ise tunnistanud talle inkrimineeritava varguse toimepanemist, märkides, et on kahtlustuses kirjeldatud rahavargused toime pannud ja kahetseb sügavalt tehtut. Midagi täpsemat tal kirjeldada pole. Raha varastas ta põhjusel, et tal oli vaja tagasi maksta sms-kiirlaen, mille summat ta täpselt ei mäleta, kuid summale olid lisandunud juba viivised. Ta tunnistab, et ei mõelnud sellele, et käitub valesti, kuid ta oli rahaliselt hädas ning emale ta sellest rääkida ei tahtnud, sest ema oli juba niigi teda rahaliselt aidanud. Tal on oma teo pärast häbi ning kahetseb, et nii toimis (tl 56-58). Kannatanute ütlustest nähtuvalt on kõik kannatanud kinnitanud varaliste nõudmiste puudumist selgitusega, et need kulutused on süüdistatava ema poolt hüvitatud. Sellega seonduvalt on põhjendatud osutada tunnistaja XXXütlustele, millest nähtub, et Andrei Russak on tema poeg, kes tööl praegu ei käi ning kes läheb 29.09.2014 kaitseväeteenistusse. Ta teab, et tema poeg käis suvel tööd otsimas ja teab, et ta käis kusagil proovimas. Andrei on juba täiskasvanud inimene, kes talle kõigest ei räägi. 30.08.2014 kell 12.18 helistas talle Andrei ja küsis talt, kas ta saab sõita kohvikusse Klaus. Andrei midagi ei täpsustanud, kuid tema teadis, et Andrei on seal kohvikus sel ajal tööl. Ta vastas Andreile, et saab tulla tunni aja pärast. Poeg lubas talle tagasi helistada, kuid ei helistanud. Siis helistas ta ise pojale ning lõpuks võttis Andrei telefoni vastu XXX, kes ütles talle, et Andrei on politseis ning palus temal kohvikusse tulla. XXX selgitas talle, et Andrei oli raha varastanud. Tema küsis veel, et kui suur on tekitatud kahju. Selleks oli summa 150-180 eurot. Seejärel läks ta sularaha automaadi juurde, kust võttis algselt välja 210 eurot. Kui ta aga kohvikusse kohale jõudis, selgus, et kahjusumma on suurem. Saaliste ütles talle, et Andrei oli ka mujalt raha varastanud ja nemad seda raha muudmoodi tagasi ei saa, kui Saaliste poolt hagisumma suurendamisega ning temalt küsiti veel lisaks 450 eurot. Ta läks Statoili tanklas oleva sularahaautomaadi juurde, kust võttis välja veel 400 eurot. Kokku maksis ta XXX 600 eurot, so 150 eurot ja 450 eurot, et maksta kinni kahjud, mis tekkisid Andrei varguste toimepanemisega. Tunnistaja märkis ka, et Saalistele raha makstes ta teadis, et kui see tõesti on juhtunud, siis oleks tulnud kahjud huvitada ning sellepärast ta selle raha ka ära maksis. Andreil raha poleks olnud, tööl ta ei käinud, nad elavad koos ning Andrei on ikkagi tema poeg. Ta teab ka, et Andrei on võtnud sms-laene ja ta maksab neid tagasi. Ka tema on aidanud Andreil neid laene maksta (tl 35-37). Rahaliste vahendite kättesaamist kinnitab kriminaaltoimiku materjalidele lisatud e-kiri, milles XXXkinnitab, et Andrei Russaku ema hüvitas vargusest põhjustatud kahju summas 450 eurot (tl 12).

Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele, annab tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanute ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud rahalised vahendid ja kuldkett kannatanutele. Seega on sedastatav, et rahalised vahendid ja kuldkett olid süüdistatava jaoks võõras vara. Märgitud olgu ka see, et seda asjaolu pole süüdistatav ka vastustanud. Samas nähtub, et raha ja kuldketi äravõtmisega lõpetas süüdistatav raha ja kuldketi seniste valdajate valduse, kehtestas sellele uue, so enda valduse ning kannatanute ütlustest johtuvalt tuleb nentida raha ja eseme valduse ülemineku tahtevastasust ja vastava nõusoleku puudumist. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et esemete äravõtmine süüdistatava poolt toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii on põhjendatud osutada, et kohtueelsel menetlusel selgitas süüdistatav, et varastatud rahalisi vahendeid kasutas ta oma sms-laenu võlgnevuse likvideerimiseks. Selline tegevus viitab üheselt sellele, et raha ja kuldketi äravõtmisega sooviti nende omanikud jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta hinnates, samuti arvestades teo tehiolusid, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. 29.08.2014 kuni 30.08.2014 episood (XXX, XXX ja XXX raha vargus ning XXXraha varguse katse) Järgnevalt süüdistatakse Andrei Russakut selles, et 29.08.2014, töötades proovipäevadel Tallinnas, Kalasadama 8 kohvikus Klaus, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis töötajate garderoobist XXXrahakotist sularaha 70 eurot, XXX rahakotist sularaha 60 eurot ja XXXrahakotist sularaha 20 eurot ning püüdis 30.08.2014 kella 12.00 paiku varastada XXXspordikotis olnud rahakotist sularaha 400 eurot, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti XXXja XXXpoolt kinni. Vaatlusaluse süüteoepisoodiga seonduvat tõendikogumit hinnates tuleb nentida, et peale süüdistatava süü tunnistamise kohtueelsel menetlusel ja kohtus, on tema süü tõendatud kannatanu XXXütlustega, millede kohaselt töötab ta Kalasadama 8 asuva Klaus Grupp OÜ kohviku juhatajana. 29.08.2014 kella 12 paiku tuli neile nö proovipäevale Andrei Russak (umbes 24-26 aastat vana), kes avaldas soovi asuda tööle kokana. Kuna antud isik oli varasemalt töötanud prestiižetes toidukohtades, siis mingit kahtlust tal Andrei suhtes ei tekkinud. Olles 29.08.2014 põgusalt vestelnud, jäi Andrei edasi toidukohta koos seal olnud tema kolleegidega: barista XXX , baarmen XXX , vanemkokk XXX ja kokk XXX. Tema ise lahkus toidukohast. 29.08.2014 kella 22 paiku laekus talle hilinemisega sms-teade XXX, et töökohas oli toimunud ajavahemikus kella 12st kuni kella 15ni tema rahakoti vahelt korduv sularaha vargus: esimesel korral võeti 50 ja teisel korral 20 eurot. Rahakott asus XXX kolmandal korrusel töötajate garderoobis ning sinna on ligipääs vaid kohviku töötajatel, võõrad sinna ei pääse ning juhul, kui pääseks, siis paneks keegi töötajatest seda kindlasti tähele. Peale varguse avastamist olevat XXX rääkinud teiste töötajatega, kes samuti kontrollisid oma isiklikke asju. Selle käigus selgus, et XXX ja XXX oli kahepeale kokku varastatud ca 150 eurot sularaha. Mõlema isiku puhul oli vargus toimunud samuti rahakoti vahelt, rahakotid asusid aga garderoobis. Kuna kogu tegutsemisaja jookusul pole neil töötajatega probleeme olnud ega vargusfakte esinenud, siis langes esimesena kahtlus koheselt Andreile. Andreid nad koheselt vargusest ei teavitanud, kuna ta mõtles koguda Andrei seotuse kohta rohkemaid tõendeid. 30.08.2014 tuli ta tööle ning kella 11.45 paiku jättis ta sihilikult enda spordikoti koos isiklike esemetega kolmandale korrusele nähtavale kohale, so põrandale. Meelega jättis ta kotti ka enda rahakoti koos sularahaga – 400 eurot, millest 6 tükki olid 50 kupüürised ja üks oli 100 eurone kupüür. Eelnevalt oli ta kupüürid ka märgistanud, märkides tagakülje paremale üles pliiatsiga kirja CHRS. Kella 12 paiku saabus töökohta Andrei, kes suundus üksinda garderoobi riideid vahetama. Seejärel tuli ta allkorrusele. Koheselt läks XXX tema palvel samal ajal kolmandale korrusele ning kontrollis tema rahakoti sisu. Vahepeal kedagi garderoobis käinud polnud ning seal selgus, et rahakoti vahelt oli varastatud tema sularaha 400 eurot. Oli ilmselge, et nii 29.08 kui 30.08 varguste taga oli Andrei. Ta rääkis

sellest ka Andreile, kuid esialgu eitas Andrei kõike ning keerutas, kuid mõne aja möödudes tunnistas ta üles, et oli raha varastanud. Peale ülestunnistust tagastas Andrei talle temalt varastatud sularaha 400 eurot. Andrei helistas oma emale ning teatas, et tema ema maksab neile varastatud raha tagasi. Andrei tunnistas jutu sees sedagi, et ta oli oma varasemas töökohas Leib, mille omanik on XXX, samuti töötajate tagant raha varastanud. Kuna ta tunneb Kristjanit, siis võttis ta Kristjaniga ühendust ning selgus, et tõepoolest oli neil vargus aset leidnud, kuid politseisse nad avaldust polnud teinud. Tema soovitas Kristjanil teha politseisse avaldus, mille üle ta lubas mõelda. Peale Andrei ema teavitamist tuli kohvikusse Andrei ema ning saanud seal teada, et Andrei pani toime vargused, oli ta nõus hüvitama 29.08.2014 nende töötajatelt toime pandud varguse summa 150 eurot. Kõnealuse summa andis Andrei ema tema kätte, mille tema omakorda oma töötajatest kahjukannatajatele andis. Rääkides Andrei emaga sellest, et tema poeg on ka Leib restorani varguste taga, siis oli ema huvitatud ka selle kahju korvamisest. Tema andis Andrei emale soovituse minna juhataja jutule kohapeale, kuid Andrei ema soovis, et rahasumma saaks üle antud tema poolt. Andrei ema andiski talle 450 eurot, mille ta kavatseb edastada XXX . Ta lisab ka, et 30.08.2014 jättis ta enda salvestavas režiimis nutitelefoni IPhone koos rahakotiga enda kotti ning tal on videosalvestus, kust on näha, et Andrei tuleb tema kotti sobrama. Eraldi statsionaarset valvet neil pole. Kuna ta on enda raha tagasi saanud, siis tsiviilhagi ta esitada ei soovi (tl 2-3). Kannatanu XXX ütluste kohaselt käis ta 29.08.2014 Tallinnas, Kalasadama 8 asuvas Klaus kohvikus kohvimasinat seadistamas. Oma asjad pani ta kella 11 paiku selleks ajaks, kui ta kohvikus seadistamistöid teostas, töötajate garderoobis asuvasse kappi. Kapi uksed ei ole lukustatavad. Umbes kella 14-15 paiku palus XXX tal vahetada kassasse lahti sularaha. Ta läks garderoobi, kuhu ta oli jätnud oma rahakoti, mis oli tal teiste pükste taskus ja püksid rippusid kapis ning avastas, et rahakotis enam 50 eurost rahatähte polnud. Kohe ta ei arvanud, et see on rahakotist varastatud, vaid arvas, et ehk oli ta selle kusagile mujale pannud. Siis umbes kella 18-19 paiku läks ta jällegi garderoobi ning rahakoti sisu vaadates oli sealt kadunud nüüd juba neli 5kupüürilist eurot, kogusummas 20 eurot. Siis sai ta aru, et tema raha on varastatud, kuna ta oli eelnevalt oma rahakotti päeva ajal vaadanud ja teadis, et sinna jäi veel 20 eurot. Peale selle pani ta tähele, et rahakott oli tagasi pandud pükste teise taskusse mitte aga sinna, kuhu tema selle pani. Raha vargusest rääkis ta kõigepealt Martini ja nõudepesijaga, kelle nime ta ei tea. Nõudepesija oli märganud, et üks uus poiss oli väga kahtlaselt käinud, oli olnud päris kaua üleval garderoobis ning keegi teine seal käinud polnud. Nõudepesija märkas ka, et peale kahtlase käitumise ka noormehe silmad kilasid. Tema kõnealuse noormehega kokku ei puutunud, sest noormees oli köögis, tema tegutses aga saalis. Hiljem helistas ta C. Saalistele ja rääkis viimasele, mis oli juhtunud. Ta täpsustab, et tema ise kahtlase noormehega ei rääkinud, sest noormees oli juba kohvikust lahkunud, kui ta 20 euro varguse avastas. Järgmisel päeval mõtlesid nad XXX mida edasi teha ning noormees sai uuesti tööle kutsutud. Nad panid nähtavale kohale spordikoti, milles oli rahakott ning täiendavalt panid nad spordikotti mobiiltelefoni filmima. Rahakotti pani XXX 400 eurot, millised rahatähed ta ka eelnevalt märgistas. Kott sai jäetud garderoobi juurde ja see toimus kusagil kella 11.30-11.45 ajal, enne kella 12. Kahtlane noormees tuli tööle umbes kella 12 paiku ning läks üles garderoobi. Kedagi teist sel ajal garderoobis polnud. Siis tuli ta alla ja läks alla kööki. Ta nägi, kui noormees alla tuli. Tema läks kohe üles garderoobi ning kontrollis spordikotis olevat rahakotti. Raha seal vahel enam polnud. Seejärel vaatasid nad telefoni videosalvestust – seal oli hetkeks näha noormehe nägu ja midagi ta tegi. Seejärel sobras ta kotis ning oli aru saada, et ta oli kaamera vaateväljas, tegi koti kord lahti, pani jälle kinni, sobras kotis ning võttis sealt neljakandilise asja. Oli selge, et sama kahtlane noormees oligi tema raha ka 29.08.2014 tema rahakoti vahelt varastanud. Kokku varastas noormees temalt 70 eurot. Selgus, et ta oli varastanud ka teistelt töötajatelt. Ta sai aru, et XXX 20 eurot ja XXX 60 eurot. Järgnevalt kutsus XXX noormehe välja hoovi. Nad läksid sinna kolmekesi ja nad palusid noormehel oma tegu üles tunnistada. Ta eitas ja väitis, et on kõige ausam inimene ja tema selliseid asju ei tee. Nad näitasid talle videosalvestist, kuid ikkagi väitis noormees, et tema pole seda teinud. Vahepeal käis tema kohvimasinat seadistamas ja XXX jäi selle noormehega üksi õue. Kui ta tagasi tuli, siis nägi ta XXX seda raha käes, mis noormees oli spordikotis olnud rahakoti vahelt võtnud. See raha ei saanud olla kindlasti XXX käes

enne, kuna tema käis rahakotti kontrollimas ning peale seda kutsusid nad noormehe koheselt välja. Sel ajal XXX seda raha käes ei olnud. Raha tagastamise momenti ta ei näinud, küll on ta 100% kindel, et selle raha andis noormees XXX ajal, mil tema oli üleval kohvimasinat seadistamas. Kuna väljas olid kliendid, siis palusid nad noormeest neile lattu järgneda, et nad saaksid asjaolude väljaselgitamiseks kutsuda kohale politsei. Kui noormees sai aru, et kohale tuleb politsei, siis tunnistas ta, et ta oli raha võtnud. Samuti tunnistas noormees temale, et oli tema rahakotist võtnud 70 eurot. Küsimusele, mis ta raha võttis, sest nüüd on tal jamad kaelas, vastas noormees, et ta pidi kellelegi maksma, et tal on võlad. Kuna XXX rääkis noormehega vahepeal vene keeles, siis tema kõigest aru ei saanud ning noormees helistas vahepeal emale ja kutsus viimase sinna. Kuna noormehe ja XXX vestlus toimus jällegi vene keeles, siis ei oska ta öelda, millest jutt oli. Kui nad laos olid, siis ütles XXX, et ta noormehe juttu ei usu ja tahtis ise noormehe emale helistada. Noormees andis XXX oma telefoni ja läks üles helistama. Tema jäi kõnealuse noormehega alla lattu ning noormees püüdis vahepeal põgeneda, tema aga hoidis noormeest kinni. Kui XXX tagasi tuli, jäi noormees rahulikuks. Siis tuli kohale ka politsei ja noormehe ema. Noormees sai politseile üle antud, noormehe emaga rääkis aga XXX. Ta teab, et noormehe ema andis XXX raha, mis summas, seda ta ei tea ning XXX andis talle tagasi 70 eurot. Temale tekitati vargusega kahju 70 eurot ning kuna ta on saanud selle raha tagasi, siis varalisi nõudmisi tal pole ning tsiviilhagi esitada ei soovi (tl 8-10). Samuti tõendavad varguse toimepanemist kannatanu XXX ütlused, mille kohaselt töötab ta Tallinnas, Kalasadama 8 asuvas Klaus kohvikus baarmenina. Ta oli tööl ka 29.08.2014, kui neile tuli tööle proovipäevale uus noormees. Sellel päeval käis neil kohvikus kohvimasinat seadistamas XXX XXX. XXX kuulis ta, et tal oli sel päeval rahakotist ära varastatud 70 eurot ja rahakoti oli ta jätnud nende, so töötajate garderoobi. Kahtlused varguses tekkisid päeval, kuid kindlalt võis seda väita päeva lõpus, kui tema ja XXX samuti avastasid, et ka neilt on raha ära varastatud. Temalt oli ära võetud 60 eurot (kaks 20 eurost kupüüri, üks 10 eurone kupüür ja kaks 5 eurost kupüüri). Raha oli tal rahakotis, rahakott pükste taskus ja püksid olid töötajate garderoobis lahtises kapis. Nad olid täiesti kindlad, et see raha oli ära varastatud, kuna varasemalt neil selliseid probleeme polnud. Seega tekkis kahtlus uue töötaja suhtes. Ta teab, et järgmisel päeval tegutsesid XXXja XXX juba ise – kutsusid noormehe tagasi tööle ja ka sel päeval püüdis see noormees XXX raha varastada, kuid jäi nüüd vahele. Oma raha, so 60 eurot on ta tagasi saanud. Temani jõudnud informatsiooni kohaselt oli selle noormehe ema maksnud noormehe poolt varastatud rahasumma XXX ja XXX kaudu sai ka tema tagasi oma 60 eurot. Kuna ta on raha tagasi saanud, siis temal varalisi nõudmisi pole ning tsiviilhagi ta kriminaalasjas esitada ei soovi (tl 38, 38 pö). Peale eelosutatud kannatanute ütluste, on ka XXXkannatanuna selgitanud, et ta töötab Tallinnas, Kalasadama 8 asuvas Klaus kohvikus vanemkokana. 29.08.2014 tuli neile proovipäevale tööle Andrei nimeline noormees. Proovipäevade inimesed tulevad tööle tavaliselt kusagil kella 11-12 paiku ning töö kestab kella 17-18ni. Ta mäletab, et Andrei, kes tuli tööle kööki kokana, oli selline närviline ja küsis koguaeg wc-sse. Samuti käis ta paaril korral väljas suitsu tegemas. Alguses ta mõtles, et noormees on närviline seetõttu, et tal on esimene päev. Tema jaoks tundus noormees väga imeliku inimesena. Ta teab, et tolle päeva hommikul, so 29.08.2014 pidi tal rahakotis olema vähemalt 20 eurot. Ta veel pani selle raha endale rahakotti ning mõtles, et läheb ostab 1. septembril lilled ja läheb lapsega lasteaeda. Rahakott oli tal garderoobis, pükste taskus. Neil on töötajate garderoobis küll lahtised kapid, kuid tema pani oma asjad tooli peale. Garderoobi uks lukku ei käi, seal käivad ainult töötajad. Kodus rahakotti vaadates avastas ta, et seda raha - 20 eurot - rahakotis enam polnud. Järgmisel päeval tööle tulles kuulis ta nende endiselt kelnerilt XXX, et XXX ja kellelgi veel oli raha ära varastatud. Ta mäletab, et kohale tuli XXX, kes on kohviku omanik ja ütles, et helistab Andreile ja kutsub ta tööle tagasi. Kahtlus tekkis varguse toimepanemises just Andrei suhtes, sest varasemalt neil sellised asju juhtunud pole, tema oli aga uus ning kui ta on varas, siis nad kutsuvad politsei. Samal päeval tunnistas Andrei varguse üles ning tema sai tagasi oma 20 eurot, mille XXX talle üle andis. Kuna ta pidi tööd tegema ja oli köögis, siis ta ei tea, millest XXX ja XXX Andreiga rääkisid. Pärast kuulis ta, et Andrei oli käinud ka sel päeval nende garderoobis ja otsinud midagi ning sel päeval olid XXX ja XXX ta varguselt kätte

saanud. Kriminaalasjas tema nõuet esitada ei soovi, kuna on oma 20 eurot kätte saanud (tl 4041). Andrei Russak peeti antud episoodi raames kahtlustatavana kinni 30.08.2014 ja ta vabastati 31.08.2014 (tl 51-52) ning kahtlustatavana antud ütlustes selgitas ta, et ta pakkus ennast tööle Klaus kohvikusse helistades selleks XXX . XXX pakkus välja, et ta võiks tulla sinna proovipäevale ning tema esimene proovipäev oli 29.08.2014. 29.08.2014 läks ta Kalasadama 8 asuvasse Klaus kohvikusse tööle kella 12 paiku. Ta läks töötajate garderoobi, mis asub kolmandal pööningukorrusel. Seal vahetas ta riided ning läks tööle. Ta ei oska öelda täpset aega, kuid XXX ütles talle, et tal on nüüd vaba aeg. Ta otsustas minna välja suitsu ostma. Selleks läks ta kõigepealt garderoobi, kus vahetas riided, et kohvikust väljuda. Endal oli tal mingi rahasumma pangakaardi peal olemas, kuid ta nägi riietusruumis, et kohviku töötajate riietuskapid olid lahtiselt ning ta vaatas neisse ja nägi seal rahakotte. Sel ajal kedagi teist riietusruumis polnud. Ta nägi ühes kapis meeste pükse ja selle taskus paistmas meeste rahakotti, mis oli pruuni värvi. Kõigepealt võttis ta sellest rahakotist 70 eurot (1x50 eurot ja 4x5 eurot kupüüri). Seejärel vaatas veel kappidesse ning ühest kapist võttis ta kahest kotist mõlemast 5 eurot. Need olid vist naiste rahakotid – üks oli tumedam kollakat värvi, teine oli heledat värvi rahakott. Veel võttis ta ühest kapist meeste rahakotist 10 eurot ühe kupüürina. Kokku võttis ta 90 eurot, mitte rohkem. Siis läks ta poodi ja tuli tagasi, tegi tööd ja läks ära õhtul kella 18-18.30 paiku. Ta saab aru, et pani toime varguse. Samal ajal on ta 31.08.2014 toimunud ülekuulamise eitanud 30.08.2014 raha varguse katse toimepanemist, ent 25.09.2014 toimunud kahtlustatavana antud ütlustes on ta tunnistatud varguse toimepanemist esitatud kahtlustuse kogu ulatuses, märkides, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav ja ta on toime pannud kahtlustuses kirjeldatud kuriteod ning kahetseb seda. Midagi täpsustavat tal kahtlustuses kirjasolevale lisada pole, sest tunnistab vargusi. Raha varastas ta põhjusel, et tal oli vaja tagasi maksta sms-laen, mille rahasumma suurust ta ei mäleta, kuid laen oli juba viivistega. Ta tunnistab, et ta ei mõelnud sellele, et käitub valesti, kuna ta oli rahaliselt hädas ja emale ta sellest rääkida ei soovinud. Ema on teda niigi rahaliselt aidanud. Tal on oma teo pärast häbi ning kahetseb, et selliselt toimis (tl 53-58). Kannatanute ütlustest nähtuvalt on kõik kannatanud kinnitanud varaliste nõudmiste puudumist selgitusega, et need kahjud on süüdistatava ema poolt hüvitatud. Sellega seonduvalt on põhjendatud osutada tunnistaja XXX ütlustele, millest nähtub, et Andrei Russak on tema poeg, kes tööl praegu ei käi ning kes läheb 29.09.2014 kaitseväeteenistusse. Ta teab, et tema poeg käis suvel tööd otsimas ja teab, et ta käis kusagil proovimas. Ta on juba täiskasvanud inimene, kes talle kõigest ei räägi. 30.08.2014 kell 12.18 helistas talle Andrei ja küsis talt, kas ta saab sõita kohvikusse Klaus. Andrei midagi ei täpsustanud, kuid tema teadis, et Andrei on seal kohvikus sel ajal tööl. Ta vastas Andreile, et saab tulla tunni aja pärast. Poeg lubas talle tagasi helistada, kuid ei helistanud. Siis helistas ta ise pojale ning lõpuks võttis Andrei telefoni vastu XXX, kes ütles talle, et Andrei on politseis ning palus temal kohvikusse tulla. XXX selgitas talle, et Andrei oli raha varastanud. Tema küsis veel, et kui suur on tekitatud kahju. Selleks oli summa 150-180 eurot. Seejärel läks ta sularaha automaadi juurde, kust võttis algselt välja 210 eurot. Kui ta aga kohvikusse kohale jõudis, selgus, et kahjusumma on suurem. Saaliste ütles talle, et Andrei oli ka mujalt raha varastanud ja nemad seda raha muudmoodi tagasi ei saa, kui Saaliste poolt hagisumma suurendamisega ning temalt küsiti veel lisaks 450 eurot. Ta läks Statoili tanklas oleva sularahaautomaadi juurde, kust võttis välja veel 400 eurot. Kokku maksis ta XXX 600 eurot, so 150 eurot ja 450 eurot, et kinni maksta kahjud, mis tekkisid Andrei poolt varguste toimepanemisega. Tunnistaja märkis ka, et Saalistele raha makstes ta teadis, et kui see tõesti on juhtunud, siis oleks tulnud kahjud hüvitada ning sellepärast ta selle raha ka ära maksis. Andreil raha poleks olnud, tööl ta ei käinud, nad elavad koos ning Andrei on ikkagi tema poeg. Ta teab ka, et Andrei on võtnud sms-laene ja ta maksab neid tagasi. Ka tema on aidanud Andreil neid laene maksta (tl 35-37). Osutatud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele, annab tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanute ütlustest tuleneb, kuulusid süüdistuses nimetatud rahalised vahendid kannatanutele. Seega on sedastatav, et rahalised vahendid olid süüdistatava jaoks võõras vara. Märgitud olgu ka see, et seda asjaolu pole

süüdistatav ka vastustanud. Samas nähtub, et raha äravõtmisega lõpetas süüdistatav raha seniste valdajate valduse, kehtestas sellele uue, so enda valduse ning kannatanute ütlustest johtuvalt tuleb nentida raha ja eseme valduse ülemineku tahtevastasust ja vastava nõusoleku puudumist. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et esemete äravõtmine süüdistatava poolt toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nii on põhjendatud osutada, et kohtueelsel menetlusel selgitas süüdistatav, et varastatud rahalisi vahendeid kasutas ta oma sms-laenu võlgnevuse likvideerimiseks. Selline tegevus viitab üheselt sellele, et raha äravõtmisega sooviti nende omanikud jätta esemetest ilma kestvalt ja ühtlasi on sellega realiseeritud ebaseadusliku omastamise eesmärk. Süüdistatava selgitusi teo toimepanemise asjaolude ja põhjuste kohta hinnates, samuti arvestades teo tehiolusid, leiab kohus, et tegemist on kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on A. Russaku teod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Seonduvalt KarS § 199 lg 2 p-ga 4, mis näeb kvalifitseeriva tunnusena ette vastutuse isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise, märgib kohus, et käesoleval juhul süüdistatakse A. Russakut kahe varavastase süüteo toimepanemises. Seega on sedastav süüteo faktiline kordumine, mistõttu on A. Russak varem varguse toime pannud isikuks ning sel põhjusel on riiklik süüdistaja põhjendatult osutanud süüdistatava teos kvalifitseeriva tunnuse KarS § 199 lg 2 p 4 esinemisele. Esimese süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo asjaoludest nähtub, et süüdistatav on varguse toime pannud ühe äriühingu garderoobist, varastades erinevatelt isikutel erinevaid rahasummasid ja ühelt kannatanult nii sularaha kui kuldketi. Seejuures ületab vaid ühele kannatanule põhjustatud varaline kahju 200 eurot. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on tegemist teoga, mis oli kantud ühtsest tahtlusest saada ühte objekti rünnates võimalikult palju varalist kasu ning korduvalt samast kohast varastades on süüdistatava teos tuvastatav jätkuv kuriteo toimepanemine, mistõttu on varalise kahju tekitamise eesmärgiks varalise kahju tekkimine kogusummas, kuivõrd selles summas saadi varalist kasu ning erinevatelt ühe ja sama äriühingu töötajatelt vara vargust tuleb hinnata ühe episoodina, mitte erinevate kuritegudena. Samale seisukohale asub kohus ka süüdistatavale inkrimineeritud teise kuriteoepisoodi osas, mille kohaselt süüdistatav varastas kahel päeval ühe ja sama äriühingu töötajatelt erinevaid summasid ja viimase varguse toimepanemise järgselt peeti ta kinni ja varastatu võeti ära. Ka sel juhul oli süüdistatava käitumine kantud ühtsest tahtlusest ja tegemist oli jätkuva süüteoga, mille toimepanemise eesmärgiks oli saada võimalikult palju varalist kasu süüdistatava jaoks samast allikast. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on vaatamata kannatanute arvukusele tuvastatavad siiski vaid kaks kuriteoepisoodi, kus süüdistatav varastas erinevates äriühingutes mitme töötaja rahalisi vahendeid ja vara. Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, so vastavat KarS § 199 lg 2 p-s 4 ettenähtud kuriteona.

sissetulekuallikat. Samas osutab kohus asjaolule, et toimiku materjalide kohaselt oli kutsutud A. Russak ajateenistusse (tl 54-61) ning süüdistatava enese selgituste kohaselt piirdus tema kaitseväeteenistus 4 kuuga seoses tema tervisliku seisundiga. Edasiselt osutab kohus karistusregistri väljavõttele (tl 46-47), millest nähtuvalt on A. Russak eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikuks. Samas on teda korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on täielikult tasutud. Eelosutatud andmeid analüüsides leiab kohus, et kuigi A. Russak on eelnevalt kriminaalkorras karistamata isikuks ja tema poolt on väärteootsustega mõistetud rahatrahvid tasutud, tuleb nentida, et kriminaaltoimiku materjalide kohaselt, eelkõige A. Russaku ema, tunnistaja Olga Russaku ütlustest nähtuvalt A. Russak tööl ei käi, sissetulekut ei oma ning ütlused annavad aluse järelduseks, et sisuliselt on A. Russak XXXülalpidamisel. Seega tähendaks võimaliku rahalise karistuse kohaldamine rahalise kohustuse panemist eelkõige süüdistatava emale XXX ning süüdistatava jaoks jääks karistuse mõistmine rahalise karistuse kaudu nö kaudseks. Märgitust tulenevalt leiab kohus, et A. Russaku isikut objektiivselt iseloomustavad aspektid annavad aluse seisukohaks, et A. Russaku suhtes tuleb karistusena kohaldada vangistust. Hinnates A. Russaku süü suurust KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe varavastase süüteoepisoodi toimepanemist, millega tekitatud kahju pole võimalik pidada väheoluliseks ning millega tekitati kahju mitmetele erinevatele kannatanutele. Silmas tuleb pidada sedagi, et A. Russaku tegevuses on sedastatav ühe kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis vaieldamatult tähendab ka suuremat süüd. Suurem süü on aga võrdeline suurema karistuse määraga. Hinnates karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist, siis osutab kohus sellele, et A. Russak on avaldanud nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus kahetsust, millega kohus peab võimalikuks arvestada. Samuti on süüdistatava ema hüvitanud täielikult kannatanutele tekitatud kahju. Kuigi A. Russak pole tekitatud kahju hüvitanud isiklikult, peab kohus sõltumata sellest võimalikuks arvestada märgituga kui karistust kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 2 tähenduses. Täiendavate karistust kergendavate või raskendavate asjaolude olemasolu pole kohtu hinnangul võimalik sedastada ning nende võimalikule esinemisele pole osutanud ka kohtumenetluse pooled. Kuna süüdistatava süü ei ole väga suur ning süüdistatavat pole eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning ka väärteokorras mõistetud karistused on teiseliigilised vaatluse all olevate süütegudega, mis käesolevaks ajaks on ka kustunud, siis peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes karistusest tingimisi vabastamist KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alustel, kohaldades talle seaduses sätestatud miinimumi lähedast, so 1 aasta ja 6 kuulist katseaega. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et A. Russakule on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena, kuivõrd selline karistus vastab nii A. Russaku süüle ja isikule, samuti võtab arvesse karistust kergendavate asjaolude esinemist, kuid arvestab ka karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke. KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse puutuvalt märgib kohus, et käesoleva kriminaalasja raames on menetluskuludeks sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsjale kohtueelsel ja kohtulikul menetlusel makstud tasu. Süüdistatav on avaldanud, et tal töökoht puudub, märkides samas, et tal on põhimõtteline kokkulepe tulevase tööandjaga. Märgitule vaatamata märgib kohus, et ei tuvastanud kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb kriminaalmenetluse käigus tekkinud menetluskulud täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus arvestades menetluskulude summa suurust kogumis ning võttes arvesse ka süüdistataval töökoha puudumist, siis esinevad alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtulahend

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD