Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 5. detsembri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu L.V kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrus L.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada L.V talle Tartu Maakohtu 18. juuni 2014. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 25. november 2015. Katseaeg hakkab kulgema käesoleva määruse jõustumisest.
3.Määrata L.V katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.Kohustada L.V järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7 ja 8 alusel kohustada L.V katseajal mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, otsima endale töökoha ühe kuu jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna Töötukassas, mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud
isikutega (v.a pereliikmed) kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata ja osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.
6.Määrus L.V suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale.
7.Kui L.V katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik KarS § 76 lg 7 järgi teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
Rahuldada määruskaebus.
9.Määrata Advokaadibüroo Sirje Must kaudu vandeadvokaadi vanemabi Andres Veskile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks L.V-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 24 eurot, sealhulgas käibemaks 4 eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
10.Jätta riigi kanda ka Viru Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrusega käesolevas asjas L.V-lt välja mõistetud 100 eurot vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt maakohtus osutatud õigusabi katteks. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L.V mõisteti Tartu Maakohtu 18. juuni 2014. a otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks üheaastane vangistus. KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel suurendati L.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 23. aprilli 2014. a kohtuotsusega mõistetud karistuse, s.o 1 aasta 1 kuu 25 päeva vangistuse, ärakandmata osa võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25. veebruaril 2014 ja lõpeb 25. novembril 2015. Süüdimõistetut võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastada alates 25. septembrist 2014.
2.Viru Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrusega jäeti L.V vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 2.1 Kohus tuvastas, et L.V on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglas viibib ta esimest korda. L.V kannab karistust KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest, millised on toime pandud temale Tartu Maakohtu 21. juuni 2013. a otsusega määratud katseajal kriminaalhooldaja käitumiskontrolli all olles. Eeltoodu näitab, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, sest ta jätkas katseajal uute tahtlike kuritegude toimepanemist. L.V kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest 2013. aasta detsembris peksis ta alaealist kannatanut. Seega lisandus varavastastele kuritegudele isikuvastane kuritegu. L.V on seitse kehtivat
distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest, samuti on vanglas tema suhtes alustatud kolm kriminaalasja KarS § 404, § 121 ja § 275 tunnustel. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2.novembri 2006. a määrusele asjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui isik ei suuda rangelt kontrollitud tingimustes käituda seaduskuulekalt, siis on vähetõenäoline, et ta suudaks seda teha vabaduses olles. 2.2 Väidetavalt ei ole L.V suutnud vanglaga kohaneda. Samas ei suutnud ta vabaduses olles hoiduda uute tahtlike kuritegude toimepanemisest. L.V uue kuriteo toimepanemise riskiteguriteks võib pidada erinevate sõltuvusainete (alkohol, narkootikumid ja toksilised ained) tarvitamist, kinnipeetaval diagnoositud käitumishäiret ja mõjutatavust (vargused on toime pandud grupi poolt). Arvestades kõike eeltoodut, on kohtu arvates tõenäoline, et kinnipeetav jätkab elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuritegude toimepanemist. Lisaks sellele riivaks süüdimõistetu vabastamine ühiskonna ja kannatanute õiglustunnet ega vastaks karistuse mõistmise eesmärkidele. Kindel elukoht ja moraalset toetust pakkuvad lähedased olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab. Need asjaolud aga ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ka Viru Vangla ei toeta L.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse L.V kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja L.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. 3.1 L.V ei eita, et ta ei ole vangistuses käitunud seaduskuulekalt. Samas ei õigusta ta millegagi oma teguviisi, väites üksnes, et ta ei suutnud koheselt vangla distsipliiniga kohaneda, mis tekitas temas trotsi. Kindlasti võimendas seda ka tal diagnoositud käitumishäire. 3.2 Teisest küljest on L.V mõistnud oma käitumise ebaõigsust, mis lubab arvata, et ta oleks suuteline järgima elektroonilise järelevalve kohaldamisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Elektroonilise järelevalve kohaldamist soodustab ka L.V perekonna toetus. Kuigi varem esines kinnipeetaval probleeme kriminaalhoolduse nõuete täitmisega, siis olukorras, kus ta on ära kandnud märkimisväärse osa oma esimesest vangistusest, on reaalne vangistus avaldanud talle piisavalt mõju, mis aitab edaspidi kriminaalhooldusnõudeid probleemideta järgida.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega.
5.Kriminaalkolleegium nõustub kõigi maakohtu määruses toodud põhjendustega, millistel kohus otsustas jätta L.V vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Maakohus on põhjendatult tuginenud L.V varasemale elukäigule ja käitumisele vangistuses, millest järeldas, et kantud karistus ei ole veel oma eesmärki täitnud. Samas ei saa ringkonnakohus jätta tähelepanuta alates 1. jaanuarist 2015 jõustunud karistusseadustiku muudatust. Nimelt sätestab KarS § 761 lg 2, et kohus vabastab katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.
6.L.V kannab Tartu Maakohtu 18. juuni 2014. a otsusega mõistetud liitkaristust KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ning § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude (s.o teise astme kuritegude) eest. L.V on sündinud XXX Seega on ta kuriteod toime pannud alaealisena. Viru Vanglalt saadud vastuse kohaselt täitus L.V pool karistusajast
10.jaanuaril 2015. Ehkki ajal, mil vangla edastas kohtule L.V tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks vajalikud materjalid, KarS § 761 lg-s 2 sätestatud regulatsioon ei kehtinud, tuleb ringkonnakohtul määruskaebust lahendades sellest juhinduda. Nii näeb KarS § 5 lg 2 ette, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus L.V vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta
tuleb tühistada ja L.V tuleb vabastada vangistusest KarS § 76 lg 2 alusel poole karistusaja ärakandmise tõttu.
7.L.V kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele pool tundi, mille eest taotleb ta tasu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7, § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse
15.detsembri 2009. a otsuse (muudetud 30. septembri 2014. a otsusega) punktidest 1, 4 ja 23 juhindudes rahuldada. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, jääb kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 1 alusel riigi kanda. Kuna KrMS § 187 lg 1 kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik, siis sellest lähtudes jääb riigi kanda ka Viru Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrusega käesolevas asjas L.V-lt välja mõistetud 100 eurot vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski poolt maakohtus osutatud õigusabi katteks.
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.