Kriminaalasi nr. 1-15-202
Eesti Vabariigi nimel 13.jaanuaril 2015.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Jane Oidsalu juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaat Andres Veski osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja süüdistatav B.R , IK XXX; sünniaeg: 24.juunil 1991.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s:
Süüdistus B.R süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobe seisundis 10.jaanuaril 2015.a kella 02.02 paiku Tartu linnas Rebase tn 10 maja juures mootorsõidukit Citroen C5 Rootsi Kuningriigi registreerimismärgiga XXXX. Sellega pani B.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.R-ile karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada B.R-ile mõistetavat
karistust 03.aprillil 2013.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr. 1-13-3095 mõistetud karistuse 1 kuu vangistust ärakandmata osa, s.o 28 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada B.R-ile mõistetav 8 kuu 28 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 268 tundi tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 18 kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab B.R järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et B.R on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis (liiklusohutuse alase sotsiaalprogrammi kriminaalhooldaja).
määrab
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. B.R tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludena kuulub B.R-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada B.R KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks kaheksa (8) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust B.R-ile Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 03.aprilli 2013.a kohtuotsusega nr 1-13-3095 mõistetud karistuse üks (1) kuu vangistust ärakandmata osa, s.o kahekümne kaheksa (28) päeva pikkuse vangistuse võrra ning
lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõista kaheksa (8) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada B. R-ile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb kakssada kuuskümmend kaheksa (268) tundi üldkasulikku tööd, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha kaheksateistkümne (18) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab B.R järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata B. R Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et B.R on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis (liiklusohutuse alase sotsiaalprogrammi kriminaalhooldaja).
määrab
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.R-ilt ära lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus kümneks (10) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotdsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on B.R kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie (5) tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna riigituludesse välja mõista B.R-ilt sundraha kakssada üheksakümmend kaks (292) eurot 50 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et B.R on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ühe (1) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank või EE502200221014193355 Swedbank või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 99915700002378. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.
Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.