Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Harju Maakohtu 20.10.2014.a kohtuotsusega tunnistati H.I süüdi KarS § 213 lg 1, § 2161 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi ja karistati teda KarS § 64 lg 1 alusel 2 aasta ja 4-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 04.02.2014.a ja lõpp on 04.06.2016.a. H.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused vangistuse ajal puuduvad. Isiku vabanemisjärgne elukoht on XXX XXXvallas XXX. Garanteeritud töökohta hetkel ei ole. XXX Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. H.I kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel plaanib kinnipeetav elama asuda oma ema juurde aadressile XXX maakond XXXvald XXX küla. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas toetav sotsiaalne võrgustik, ema ja elukaaslane. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimustele. Vangla poolt koostatud taotluse kohaselt puudub kinnipeetaval vabanemisel kindel töökoht. Kinnipeetava ema sõnul on ta võimeline poega rahaliselt toetama. H.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Veera Kremez esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab H.I ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla ning nõustub XXX Vangla arvamusega isiku ennetähtaegse vabanemise võimalikkuse osas, samuti nõustub lisakohustuste määramise vajalikkusega. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et H.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetava käitumine vanglas praegust karistust kandes olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivaid reegleid austama ning neist kinni pidama. Samuti võib sellest järeldada, et praegune vangistus on pannud H.I mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse

sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab H.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on H.I olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.I , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohtu hinnangul ei kuulu H.I-le Harju Maakohtu 20.10.2014.a kohtuotsusega 1-145872 mõistetud liitkaristus vähendamisele. Alates 01.01.2015.a kehtima hakanud karistusseadustiku uue redaktsiooni kohaselt on KarS § 2161 lg 1 järgi ette nähtud karistusena kuni 2-aastane vangistus, st kergem karistus (kuni 01.01.2015 oli kuni 3-aastane vangistus). Kuid

kuna H.I-le oli kohtuotsusega karistuseks mõistetud KarS § 216 lg 1 alusel 8 kuud vangistust, ei kuulu kohtu hinnangul H.I-le selle paragrahvi eest mõistetud karistus ega ka kogu kohtuotsusega talle mõistetud liitkaristus - 2 aastat ja 4 kuud vähendamisele.

Tatjana Bogdanova Täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.