Kohtulahend

-

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud ning allutada S.J üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. S.J-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista S.J-ilt riigituludesse: • • •

sundraha 1,5 palga alammääras 585.00 eurot; määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 144.00 eurot; aine (alkoholi) ekspertiisi kulu 222.48 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 79.29 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara Kriminaalasja menetlemise käigus sõidukist Volkswagen Transporter, registreerimisnumbriga XXX, leitud ja ära võetud 43 pudelit 43,1 liitri alkoholiga, millel etiketid kirjega Stolichnaya Russian Vodka 40% (1 liiter alkoholi on alkoholiekspertiisi tegemise käigus hävinenud) ning mis asuvad Maksu-ja Tolliameti uurimisosakonnas, aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn – konfiskeerida KarS § 375 lg 3 ja KarS § 83 lg 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

S.J süüdistatakse selles, et tema suundudes 20.04.2014.a Tallinnas, Sadama 25/2 asuvas Tallinna Sadama reisiterminalis A kaasreisijana sõiduautoga Volkswagen Transporter, registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis Eesti Vabariigi kodanik XXX, laevale „M/S Finlandia“, omas endaga kahes kohvris kaasas käitlemiseks mittelubatud alkoholi – nelikümmend kolm (43) 1-liitrist pudelit Eesti Vabariigi maksumärkideta alkoholi etiketiga „Stolitchnaya Russian Vodka 40%VOL 1L“, milles oli kokku 43,1 liitrit alkoholi kangusega 40 mahu % (absoluutalkoholi 17,2 liitrit). Alkohol avastati sõidukile teostatud tollikontrolli käigus. Oma tegevusega S.J rikkus alkoholiseadusest tulenevaid nõudeid ja nimelt alkoholiseaduse § 7 lg 1 p 1, mille kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta alkoholiseaduse § 4 lg 1 nõuetele, st peab olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis märgitud näitajatele; vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidistele; olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud. Alkoholiseaduse § 7 lg 5 kohaselt on kätlemiseks mittelubatud alkohol suures koguses, kui käitlemiseks mittelubatud alkoholi kogusele vastav arvestuslik aktsiis ületab kümnekordselt või enam alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 46 lõikes 6 nimetatud aktsiisimäära, mis on 16.43 eurot alkoholi etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris. Seega eelpool nimetatud 43,1 liitri käitlemiseks mittelubatud alkoholi arvestuslik aktsiis on 282.60 eurot. Antud summa ületab enam kui kümnekordselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses kehtestatud aktsiisimäära. Seega käitles S.J alates kohtueelses menetluses tuvastamata ajast kuni 20.04.2014.a suures koguses, so 43,1 liitrit käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Sellega pani S.J toime suures koguses maksumärgiga märgistamata ja käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise ja edasitoimetamise, s.o KarS 375 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör S.J-i karistamist KarS § 375 lg 1 tunnustega kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 kuud. Kars § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada S.J-ile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.02.2013.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o vangistuse 6 kuud ja 24 päeva võrra ning mõista S.J-ile liitkaristuseks 8 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 69 lg alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 264 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud.

KarS § 69 lg 4 alusel kohustada S.J üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara KarS § 375 lg 3 alusel konfiskeerida kuriteo vahetuks objektiks olev, 20.04.2014.a Tallinnas, Sadama 25/2 asuvas Tallinna Reisisadama reisiterminalis A sõidukist Volkswagen Transporter registreerimisnumbriga XXX tollikontrolli käigus leitud ja ära võetud 42,1 liitrit alkoholi. Alkoholiekspertiisi tegemise käigus on hävinenud 1 liiter alkoholi. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. S.J nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtule edastatud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava S.J-i selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav S.J on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb S.J temale esitatud süüdistuses KarS § 375 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab S.J-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund

tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et S.J esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega tuleb S.J-ilt välja mõista sundraha 585.00 eurot ning kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu 144.00 eurot. Käesolevas asjas on läbi viidud aine (alkoholi) ekspertiis. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on läbiviidud ekspertiisiga tuvastatud, et 20.04.2014.a Tallinnas Sadama 25/2 asuvas Tallinna Reisisadama reisiterminalis A sõidukist Volkswagen Transporter, registreerimisnumbriga XXX, tollikontrolli käigus leitud ja ära võetud 43,1 liitri vedeliku näol oli tegemist alkoholiga, mis ei ole kantud Riiklikku alkoholiregistrisse. Seega on põhjendatud ekspertiisi kulu summas 222.48 eurot väljamõistmine süüdistatavalt. Samuti peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara KarS § 83 lg 2 sätestab, et seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Sama seaduse § 375 lg 3 järgi konfiskeerib kohus KarS § 375 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KarS § 83 lg 2, KarS § 375 lg 3 ja KrMS § 126 lg 3 p 4 tuleb konfiskeerida ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja menetlemise käigus ära võetud 43 pudelit kogumahuga 43,1 liitri alkoholiga, millel etiketid kirjega Stolichnaya Russian Vodka 40% (1 liiter alkoholi on alkoholiekspertiisi tegemise käigus hävinenud), mis asuvad Maksu-ja Tolliameti uurimisosakonnas, aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.