Kohtulahend

Oma taolise käitumisega rikkus E.E KarS § 75 lg 2 p 2 määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 09.12.2014 antud seletuses tunnistab E.E 06.12.2014 alkoholi tarvitamist. Seletuse kohaselt jõi E.E 1,5 liitrit alkohoolset jooki GIN. Alkoholi tarvitamise põhjusena tõi hooldusalune välja uue telefoni ostmist ning liikude tegemist. 23.10.2012 E.E-le selgitati esmakohtumisel kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused, millest arusaamist ta kinnitas oma allkirjaga. 10.12.2012 koostati E.E-le erakorraline ettekanne seoses kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumisega. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pikendada E.E katseaega. Ametniku ettepanek rahuldati. E.E-ga on viidud läbi vestlusi alkoholi tarvitamise põhjustest, tagajärgedest ning vältimise viisidest. Vestluses on E.E väljendanud, et peale 2012 aastal fikseeritud rikkumist on ta aru saanud alkoholi tarvitamisega kaasnevatest negatiivsetest tagajärgedest ning ta mõistab kohtu poolt määratud lisakohustuse olemust. 06.12.2014 fikseeritud alkoholi tarvitamine näitab aga asjaolu, et E.E on ametnikule valetanud, ta ei ole aru saanud määratud kohustuse olemusest ning ei ole võtnud õppust eelnevalt talle määratud karistusest. E.E on olnud võimalus alkoholi tarvitamisega seonduvat probleemi lahendada, kuid ta ei ole seda teinud. 08.12.2014 vestles kriminaalhooldusametnik uurija xx xx, kelle sõnul 06.12.2014 kutsus E.E-le politsei hooldusaluse abikaasa, kuna E.E käitus temaga vägivaldselt. Uurija sõnade kohaselt algatati E.E suhtes uus kriminaalmenetlus KarS § 121 alusel (kehaline väärkohtlemine). Samuti on katseajal fikseeritud uus väärtegu LS § 203 alusel – registreerimata mootorsõidukiga sõitmine. Eelpool nimetatust tulenevalt saab järeldada, et E.E ei ole motiveeritud enda elustiili muutma, tunnistamata probleemi seoses alkoholi tarvitamisega. Eeltoodule tuginedes kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et käitumiskontrollile allutamine ei ole E.E-le puhul otstarbekas, kuna isik ei ole motiveeritud elustiili muutma. Võttes arvesse asjaolu, et E.E puhul käitumiskontrollile allutamine ei ole eesmärki täitnud, kohtuistungil taotleb kriminaalhooldusametnik, tuginedes KarS § 74 lg 4, karistusena mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Prokurör avaldas arvamuse, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud kuid ei kuulu rahuldamisele. E.E on aru saanud enda probleemist ning pannud end arvele. Leiab, et antud olukorras on otstarbekam vastava ravi ja sotsiaalprogrammi läbimine. E.E palub taotlus karistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, süüdimõistetu selgitustega ja tema kaitsja arvamusega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus ei kuulu rahuldamisele. E.E rikkus KarS § 75 lg 2 p 2 alusel talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Samas aga rikkumine ei ole püsiva iseloomuga vaid tegemist on üksikjuhtumiga. Muid kontrollnõuete rikkumisi ei esine. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus leiab, et arvesse tuleks võtta asjaolu, et üldiselt E.E katseaeg kulgeb rahuldavalt. Isik täidab kohtuotsusega pandud ülalpidamiskohustust, peale seda tema ülalpidamisel on veel xxx. E.E on peres hetkel ainus alalise sissetulekuallikaga isik, kusjuures elukaaslasele makstav lastetoetus üksi ei oleks piisav normaalseks elatusvahendiks täiskasvanu ja lapse ülalpidamiseks. E.E läbis suurema osa katseajast, mis avaldas isikule positiivset mõju. Kohus toetab prokuröri seisukohta, et kriminaalhooldust E.E suhtes tuleks jätkata. Käesoleval ajal karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas. Karistuse täitmisele pööramine paneks keerulisse olukorda mitte üksnes süüdimõistetu pere sh alaealise lapse vaid katkestaks ka kohtuotsusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist. Samas tuleb arvestada, et otsusega mõistetud karistus oli seotud just sellega, et muuta isiku suhtumist ülalpidamiskohustuse täitmisse. Käesoleval ajal on E.E olemas töökoht, ta täidab nii ülalpidamiskohustust kui ka kriminaalhooldusega seotud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldus kestab veel kuni 3.01.2016 s.o. veel aasta, mis võimalda mõjutada E.E käitumist ja jälgida tema võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdimõistetule tuleb anda täiendava võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi ning jätta karistus täitmisele pööramata ja ettekandes taotlus jätta rahuldamata. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg 2, § 432, kohus

MÄÄRAS

Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus E.E-le Viru Maakohtu 4.10.2012 kohtuotsusega nr 1-12-8080 KarS § 169 järgi mõistetud karistuse täitmisel pööramiseks. Määruse ärakiri saata prokurörile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.