Kohtulahend

1-14-10814

sõidukite registreerimistunnistused nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx; SIM-kaartide ümbrised nr xxxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx, xxxx SIM-kaardid nr xxxx, xxxx, xxxx, xxxx T-särk ja jooksujalatsid.

Tsiviilhagid. Esitatud tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista I.Slt:

1-14-10814

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka faksi teel. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

I.St süüdistatakse kelmuste ja kindlustuskelmuste toimepanemises. Varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes ettevõtte nimel kaupade soetamises ilma kavatsuseta kaupade eest tasuda või neid tagastada, vormistasid 19.07.2013 S.B ja I.S varifirma V.G OÜ (registrikood xxxx) juhatuse liikmeks I.S ning sõitsid 31.07.2013 Tartusse, Eedeni Kaubanduskeskuses asuvasse E.E AS-i esindusse aadressil: xxx, kust võtsid varifirma V.G OÜ nimel liisingusse: LED televiisori Samsung, lauaarvuti Apple IMac ja kodukino. Kaupade kogumaksumus oli 4 166.24 €. 01.08.2013, s.o vahetult pärast nimetatud tehingu tegemist vahetasid S.B ja I.S ära varifirma osaniku ja uueks osanikuks sai V.T, kes märgiti 08.08.2013 ka selle juhatuse liikmeks. Varifirma V.G OÜ seaduslikuks esindajaks märgitud I.S nimel tehingu tegemisega ja kelmusega tekitati kahju 4 166.24 €. I.St süüdistatakse veel selles, et tema koos S.Bi, A.Ki ja A.Liga ning M.B kaasaaitamisel pani 08.08.2012 AS-i DP suhtes toime kelmuse, mis seisnes selles, et L OÜ seaduslikuks esindajaks märgitud M.B nimel võeti liisingusse sõiduauto ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega XXX, maksumusega 19 990 €, luues sellega pangale teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil, kindla kavatsusega saada auto enda kasutusse ja jätta liisingumaksed maksmata, sest L OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid, ega ka kavatsust tasuda selle sõiduauto liisingumakseid. Kelmus pandi toime selliselt, et I.S korraldas NFE AS-st 11.10.2011 kelmuse teel saadud sõiduauto ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega XXX VIN-koodi, registreerimisnumbrite ja omaniku vahetuse ning viis selle auto uute numbritega ja juba AE OÜ nimele vormistatud sõiduauto ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega XXX BRe OÜ müügiplatsile müüki. A.K ja S.B korraldasid seejärel, et AS DP ostaks selle auto ära ja annaks liisingusse ning selleks kasutasid nad varifirmat L OÜ, mille juhatuse liikmeks vormistasid nad interneti teel fiktiivselt M.B ja kelle nimel sõlmiti ka 08.08.2012 AS-ga DP liisingleping, kasutades tema isikuttõendavat dokumenti koos PIN-koodidega, mis ta oli raha eest kasutamiseks andnud A.Kile. S.B korraldas, et sõiduauto

1-14-10814

registreerimistunnistusele märgitaks kasutajateks A.L, mis võimaldas A.Lil eelpool nimetatud ajal s.o 08.08.2012 selle auto L OÜ nimel BRe OÜ müügiplatsilt välja võtta. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine seisnes selles, et AS-ga DP sõlmiti 08.08.2012 L OÜ nimel liisingleping sõiduauto ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega XXX liisingusse võtmiseks kindla kavatsusega saada auto enda kasutusse ja jätta liisingumaksed maksmata, sest L OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid ega ka kavatsust tasuda sõiduauto eest liisingumakseid ega autot liisinguandjale tagastada. Varaline kasu seisnes selles, et AE OÜ-le kanti üle selle auto müügi eest 19 190,40 € ja tagasi enda valdusesse saadi ka sama sõiduauto, mille nad olid ise AS-le DP müünud, enda valdusesse eesmärgiga selle eest liisingumakseid mitte tasuda ega ka autot tagastada. I.St süüdistatakse veel selles, et tema koos S.Biga ning A.Mi kaasaaitamisel panid 23.10.2012 ASst DP toime kelmuse, mis seisnes selles, et juriidilisest isikust varifirma E OÜ ja selle seaduslikuks esindajaks märgitud A.Mi nimel võeti liisingusse sõiduauto ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega XXX, maksumusega 18 885 €, luues sellega pangale teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil ning kindla kavatsusega saada auto enda valdusesse ja jätta liisingumaksed maksmata, sest E OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid, ega ka kavatsust tasuda selle sõiduauto liisingumakseid. Kelmus pandi toime selliselt, et I.S korraldas AS-st DP 08.08.2012 kelmuse teel saadud sõiduauto ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega XXX (mis tegelikult oli 14.10.2011 NFE AS-st kelmuse teel saadud sõiduauto ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega XXX) VIN-koodi, registreerimisnumbrite ja omaniku vahetuse, mille tulemusena muutus see auto varifirma K OÜ nimele vormistatud sõiduautoks ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega XXX, mille S.B viis M OÜ müügiplatsile müüki. Seejärel S.B korraldas, et AS DP ostaks selle auto ära ja annaks liisingusse E OÜ-le, mille juhatuse liikmeks vormistas ta A.Mi ja korraldas, et A.M allkirjastaks liisingulepingu ning sõiduki kasutajaks märgitaks A.M, mis võimaldas A.Mil selle auto M OÜ müügiplatsilt E OÜ nimel välja ja enda valdusesse võtta ning kes kriminaalmenetluse käigus selle auto vabatahtlikult välja andis. Sõidukile tehtud autotehnilise ekspertiisiga on tuvastatud, et A.Mi poolt vabatahtlikult politseile välja antud sõiduautol ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega XXX on vahetatud VIN-kood ja registreerimisnumbrid ning tegelikult on A.Mi poolt välja antud sõiduki puhul tegemist 14.10.2011 NFE AS-st kelmuse teel saadud sõiduautoga ISUZU D-MAX, mille algupärane VIN-kood oli xxxxx ja mis oli sellel ajal registreerimisnumbritega XXX. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine seisnes selles, et AS-ga DP sõlmiti 17.10.2012 E OÜ nimel liisingleping sõiduauto ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega XXX liisingusse võtmiseks kindla kavatsusega saada auto enda valdusse ja jätta liisingumaksed maksmata, sest E OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid ega ka kavatsust tasuda sõiduauto eest liisingumakseid ega autot liisinguandjale tagastada. Varaline kasu seisnes selles, varifirmale K OÜ-le kanti üle selle auto müügi eest 16 900 € ja tagasi saadi ka sama sõiduauto, mille nad olid ise M OÜ kaudu AS-le DP müünud ja mille maksumus liisingulepingu järgi oli 18 885 € ja mille eest jäeti liisingumaksed tasumata ning auto liisinguandjale tagastamata. I.St süüdistatakse veel selles, et tema koos S.Biga ja N.Ki kaasaaitamisel pani 12.09.2012 AS-st DP toime kelmuse, mis seisnes selles, et juriidilisest isikust varifirma O OÜ seaduslikuks esindajaks märgitud N.Ki nimel võeti liisingusse sõiduauto Renault Megane registreerimisnumbriga XXX, maksumusega 22 900 €, luues sellega pangale teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil, kindla kavatsusega saada auto enda valdusesse ja

1-14-10814

jätta liisingumaksed maksmata, sest O OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid, ega ka kavatsust tasuda sõiduauto liisingumakseid. Kelmus pandi toime selliselt, et I.S ostis avariilise sõiduauto Renault Megane registreerimisnumbriga XXX AMJ A OÜ-st oksjoni kaudu AE OÜ nimele, mille üks osanikest ja juhatuse liikmetest on I.S. Sõiduk taastati näiliselt ja seejärel vahetati sõiduki omanikku ning uueks omanikuks vormistati varifirma K OÜ. S.B ja I.S viisid selle auto VE AS müügiplatsile müüki ning S.B korraldas, et AS DP ostis selle ära ja andis 12.09.2012 selle auto liisingusse varifirmale O OÜ. Varifirma O OÜ juhatuse liikmeks ehk seaduslikuks esindajaks märkis ta ajavahemikuks 07.08.2012 kuni 18.01.2013 N.Ki nimelise isiku, kes oli andnud S.Bile raha eest kasutamiseks oma isikut tõendava dokumendi koos PIN-koodidega ning allkirjastas ka liisingulepingu, mille alusel said S.B ja I.S enda valdusesse O OÜ nimel liisingusse võetud sõiduauto Renault Megane registreerimisnumbriga XXX eesmärgiga jätta liisingumaksed tasumata. S.B andis selle autot kasutamiseks D.Iile, kes selle autoga väidetavalt ojja sõitis ja ära uputas, mistõttu sõiduk kanti maha. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine seisnes selles, et AS-iga DP sõlmiti 12.09.2012 O OÜ nimel liisingleping sõiduauto Renault Megane registreerimisnumbriga XXX liisingusse võtmiseks kindla kavatsusega saada auto enda valdusse ja jätta liisingumaksed maksmata, sest O OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid ega ka kavatsust tasuda sõiduauto eest liisingumakseid. Varaline kasu seisnes liisingumaksete tasumata jätmises ja selles, et varifirmale K OÜ-le kanti selle auto eest üle 21 460 € ja tagasi saadi ka sama sõiduauto, mille nad olid ise AS-le DP VE AS kaudu müünud ja mille maksumus liisingulepingu järgi oli 25 499 €. I.St süüdistatakse veel selles, et tema koos S.Biga ja V.Si kaasaaitamisel pani 10.01.2013 AS-st DP toime kelmuse sellega, mis seisnes selles, et juriidilisest isikust varifirma I OÜ seaduslikuks esindajaks märgitud V.Si nimel võeti liisingusse sõiduauto Honda Civic registreerimisnumbritega XXX (VIN-kood xxxx), maksumusega 25 499 €, luues sellega pangale teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil, kindla kavatsusega saada auto enda kasutusse ja jätta liisingumaksed maksmata, sest I OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid ega ka kavatsust tasuda sõiduauto liisingumakseid. Kelmus pandi toime selliselt, et I.S ostis 18.05.2012 AMJ A OÜ oksjoni kaudu avariilise sõiduauto Honda Civic registreerimisnumbritega XXX (kuni 24.05.2012 oli registreerimisnumbriks 452BGF) NT OÜ nimele. Seejärel vahetati sõiduautol registreerimisnumbrid XXX vastu ja vahetati näiliku tehinguna ka sõiduki omanikku ning uueks omanikuks märgiti varifirma K OÜ. Järgnevalt S.B viis selle auto K OÜ nimelt M OÜ müügiplatsile Tallinnas, xxx müüki ning korraldas, et AS DP ostis selle ära ja andis 10.01.2013 selle auto liisingusse varifirmale I OÜ, mille S.B oli eelnevalt s.o 16.12.2012 ostnud oma varifirma O OÜ nimele. S.B oli I OÜ juhatuse liikmeks 17.12.2012 vormistanud V.Si, kes andis S.Bile raha eest kasutamiseks oma isikut tõendava dokumendi koos PIN-koodidega. AS-l DP õnnestus sõiduk Tallinnas Õismäelt tänavale maha jäetuna tagasi saada, kuid selgus, et auto oli halvasti taastatud ja osad seadmed ei töötanud. Tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomine seisnes selles, et AS-iga DP sõlmiti 10.01.2013 I OÜ nimel liisingleping sõiduauto Honda Civic registreerimisnumbritega XXX liisingusse võtmiseks kindla kavatsusega saada auto enda valdusse ja jätta liisingumaksed

1-14-10814

maksmata, sest I OÜ-l ei olnud ei rahalisi vahendeid ega ka kavatsust tasuda sõiduauto eest liisingumakseid. Varaline kasu seisnes liisingumaksete tasumata jätmises ja selles, et varifirmale K OÜ-le kanti selle auto eest üle 23 949 € ja tagasi saadi ka sama sõiduauto, mille nad ise olid AS-le DP M OÜ kaudu müünud ja mille maksumus liisingulepingu järgi oli 25 499 €. Nende liisinguautode kelmustega tekitatud kahju kogusumma on 81 499,40 €. Sellega I.S isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse pani isikute grupis koos S.Biga toime suures ulatuses varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 209 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi. I.St süüdistatakse selles, et tema koos S.Biga 21.05.2012 kella 12.40 ajal kutsusid varalise kasu saamise eesmärgil esile kindlustusjuhtumi Harjumaal Harku vallas Kiriku teel, mis seisnes selles, et S.B sõitis V. VA OÜ-le kuuluva sõiduautoga BMW 7281 registreerimismärgiga XXX tahtlikult tagant sisse NT OÜ-le kuuluvale sõiduautole Mercedes Benz C270 CDI registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis I.S. Juhtunut esitasid S.B ja I.S kindlustusandjale kui tavaliikluses toimunud autode kokkupõrget ning kindlustusele esitati ka vastavasisulised teadvalt valed seletuskirjad. Varalist kasu saadi 5 304.93 € suuruses summas, kuna SI AS maksis sõiduauto Mercedes Benz registreerimismärgiga XXX kindlustushüvitise eest välja 5 304.93 € ja sõiduauto BMW 7281 registreerimismärgiga XXX remonditi ning remondikulud maksis kinni AS IK 2898 € suuruses summas.

I.St süüdistatakse veel selles, et tema koos S.Biga ja A.Zi kaasaaitamisel 07.03.2013 kella 11.30 ajal kutsusid varalise kasu saamise eesmärgil esile kindlustusjuhtumi Tallinn, Õismäe tee 105 juures. Kindlustusjuhtum kutsuti esile selliselt, et S.B tagurdas varifirmale RP OÜ-le kuuluva sõiduautoga Mercedes Benz registreerimisnumbritega XXX (mis oli eelnevalt 11.02.2013 AS-st DP kelmuse teel saadud), parkimiskohalt tahtlikult ette I.S poolt juhitud ja NT OÜ-le kuuluvale sõiduautole Toyota LC120 registreerimisnumbritega xxx, mille tagajärjel toimus avarii. AAS GB Eesti Filiaalile teatasid kindlustusjuhtumist ja kirjutasid vastavasisulised teadvalt valed seletuskirjad I.S ja A.Z, milles nad kinnitasid, et RP OÜ-le kuuluva sõiduauto roolis oli A.Z ning loodi kindlustusele ka teadvalt vale ettekujutus kindlustusjuhtumi toimumise kohta. AAS GBE filiaal maksis NT OÜ-le välja 8800 € sõiduki Toyota LC120 registreerimisnumbritega xxx kahjuhüvitisena, aga kuna tekkis kindlustuskelmuse kahtluse, siis teise sõiduki eest jäeti 14 000 € varifirmale RP OÜ-le välja maksmata. I.St süüdistatakse veel selles, et tema koos S.Biga kihutas S.Pi kindlustushüvitise saamise eesmärgil kutsuma esile kindlustusjuhtumi 07.07.2013 kella 11.30 ajal aadressil: Tallinn, Astangu 21/1. Kindlustuskelmuse toimepanemiseks S.B ja I.S värbasid S.Pi, kes nõustus raha eest esile kutsuma kindlustusjuhtumit. 07.07.2013 kella 11.30 ajal aadressil: Tallinn, Astangu 21/1 juhtis S.B AS-st DP 18.03.2013 IP OÜ nimel liisingusse võetud sõiduautot Peugeot 508 registreerimisnumbritega XXX ja sõitis selle autoga kahel korral tagant sisse S.Pi poolt juhitud sõiduautole Honda Civic registreerimisnumbritega XXX. S.Bi ja S.Pi poolt kindlustusandjale esitatud andmete järgi olevat avarii toimunud juhuslikult.

1-14-10814

Varaline kasu seisnes selles, et sõiduki Honda Civic registreerimisnumbriga XXX eest maksis EI SE kindlustusjuhtumi tõttu välja kindlustushüvitisena 5025.60 €, kuid sõiduauto Peugeot 508 registreerimisnumbritega XXX eest kahjuhüvitist välja ei makstud, kuna tekkis kahtlus, et tegemist on kindlustuskelmusega. Sellega I.S pani toime kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 212 lg 1 järgi.

KOKKULEPPE SISU

Juhindudes KrMS § 245 sätetest, on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas sõlminud järgmise kokkuleppe: Prokurör taotleb kohtus süüdistatava I.S karistamist KarS § 209 lg 2 p 1,2 ja 3 ette nähtud kuritegude toimepanemise eest karistusega 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 212 lg 1 ette nähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks KarS § 209 lg 2 p 1, 2 ja 3 ning § 212 lg 1 ette nähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub I.S talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Julia Vernikova

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.