Kohtulahend

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 07.09.2013.a., 10.05.-11.05.2014.a., s.o 3 (kolm) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 1 aasta 5 kuu 27 päeva pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-dele 2 kohustada U.P käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 08.01.2015.a. Määrata U.P’ Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Süüdistatava U.P’ suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta U.P-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. XXX poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista U.P-lt välja XXX kasuks 500 (viissada) eurot. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista U.P-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 585 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pangas, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank’is, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pangas või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank’is, maksekorraldusse märkida viitenumber 99915700001188 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-14-10915, U.P ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Menetluskulude tasumist tõendav kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: 2 CD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

U.P süüdistatakse selles, et tema 07.09.2013 kella 05.00 paiku Tallinnas VanaPosti 8 asuva klubi Hollywood juures, olles alkoholijoobes, lõi XXX ühel korral rusikaga vastu nägu ja seejärel koos tuvastamata isikutega peksis käte ja jalgadega kannatanut pea ja keha piirkonda, millega põhjustas XXX füüsilist valu ja tervisekahjustusi - vasaku silma turse ja hulgimarrastused näo piirkonnas, silmalau ja silmaümbruse kontusiooni, valu rinnaku piirkonnas VI-VIII roiete vahel. Samuti tema, 10.05.2014 kella 14.30 paiku Tallinnas Kari tänaval, olles alkoholijoobes, lõi XXX kaks korda rusikaga vastu nägu, millega tekitas XXX tervisekahjustusi – silmaümbruse marrastused. Seega, süüdistuse kohaselt, oma tahtliku tegevusega pani U.P toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale löömisega valu ja tervisekahjustuse tekitamise, s.o KarS § 121 (kehtiv KarS § 121 lg 2 p 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 10.05.2014 kella 14.30 paiku Tallinnas Kari tänaval, olles alkoholijoobes, võttis omal taskust välja noa ning suunas selle XXX keha suunas ja ähvardas XXX noaga tükkideks lõigata ning näpud maha lõigata, millest XXX tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele eelnevalt tema suhtes tarvitatud vägivalla tõttu. Seega, süüdistuse kohaselt, oma tahtliku tegevusega pani U.P toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 (kehtiv KarS § 120 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, juhtis tahtlikult 10.05.2014 kella 14.29 ajal Tallinnas Madala 8 mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,60 mg/l kohta, laiendmääramatusega +/-0,14 mg/l kohta, lõplik tulemus 0,80 mg/l kohta), millega rikkus teo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ (alates 01.07.2014 kehtima hakanud Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/) ja § 69 lg 4 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ (alates 01.07.2014 kehtima hakanud § 64 lg 2 p 1) nõudeid. Seega, süüdistuse kohaselt, oma tahtliku tegevusega pani U.P toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kannatanu XXX tekitas U.P mittevaralist ja füüsilist kahju, kannatanu on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 500 eurot. Kannatanu XXX tekitas U.P mittevaralist ja füüsilist kahju, tsiviilhagi ei ole esitatud.

U.P’ , tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on U.P’ karistuseks KarS § 120 (kehtiv KarS § 120 lg 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust, KarS § 121 (kehtiv KarS § 121 lg 2 p 3) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust ning KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 alusel nõuab prokurör süüdistatavale U.P-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, suurendades üksikkaristustest raskeimat karistust, vangistuse 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 07.09.2013, 10.05.-11.05.2014, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 aasta, 5 kuud 27 päeva. Kokkuleppe järgi, KarS § 74 lg 1, 3 alusel tuleb määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.P ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS §-s 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata U.P Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 75 lg 2 p 2 määrata U.P-le kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi. Kokkuleppe kohaselt tuleb KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta U.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-ks kuuks. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt

kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on kokkuleppe kohaselt süüdistatavale selgitatud sundraha ja menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava U.P’ süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et U.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 120, § 121, § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus peab vajalikuks märkida, et alates 01.01.2015.a. on U.P poolt toime pandud, KarS § 121 järgi kvalifitseeritav, korduv süütegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 120 järgi kvalifitseeritav süütegu kvalifitseeritav KarS § 120 lg 1 järgi. Tulenevalt KarS § 5 lg-st 1, 2 tuleb karistus mõisteta teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Samuti kuuluvad U.P-lt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 585 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kriminaalasja toimikus asuv 2 CD-plaati salvestisega on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kriminaalasjas on mittevaralise kahju osas tsiviilhagi esitanud kannatanu Roman Hanninen (summas 500 eurot). Kohtuistungil süüdistatav U.P nõustus tsiviilhagi hüvitama ning seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi omaks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagi õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu XXX tsiviilhagi täies ulatuses ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 1; § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318; TsMS § 440 lg 1, § 444 lg 3.

Merle Parts Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.