Kohtulahend

Süüdistatav

1-14-10604 Kaitsja

Advokaat Peep Rajavere

RESOLUTSIOON

1-14-10604 Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 10.Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista A.T-lt V P * kasuks 347 (kolmsada nelikümmend seitse) eurot 28 senti. 11.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus A.T süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 26.01.2009 Pärnu Maakohtu poolt karistatud KarS § 121 järgi vangistusega 2 kuud 28 päeva, milline karistus pöörati täitmisele ja mille kandmiselt A.T vabanes 29.09.2010, sõitis 14.09.2014 kella 15.50 paiku * maja nr * juures jalgrattaga ning möödudes tee ääres kõndivast kannatanust V P’st lükkas tahtlikult V P käega, mille tagajärjel V P kukkus. Kukkumisega põhjustati kannatanu V P’le füüsilist valu ning mitteeluohtlik lühemaajaline tervisekahjustus, s.o. *. Eeltoodu alusel A.T ’it süüdistatakse korduvalt kehalise väärkohtlemise toimepanemises s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos). Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks /tl 42/. Prokuröri poolt kohtus A.T-le nõutud karistus: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel mõista liitkaristus 20.11.2014 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsusega mõistetud karistusega üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 kuu võrra ning liitkaristuseks mõista 2 aasta 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14-15.09.2014.a s.o 2 päeva vangistust ja ärakandmisele kuulub 2 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 vabastada A.T ärakandmata vangistusest tingimisi 36 kuulise katseajaga, mille kestel on ta kohustatud järgima KrS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust katseaja jooksul mitte tarvitada alkoholi. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab A.T süüdi, kohaldab kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi Kannatanu V P’le on kuriteoga põhjustatud varaline kahju summas 347.28 € /tl 90 -100/. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 347.28 € /tl 101/ Süüdistatav on avaldanud kokkuleppe sõlmimisel ja kohtuistungil, et on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga

1-14-10604 tekitatud varalise kahju hüvitamiseks.Tsiviilhagi tuleb rahuldada VÕS § 1043 ja TsMS § 440 lg 1 alusel ja kuriteoga kannatanule tekitatud kahju ütleb A.T-lt välja mõista. Eesti Haigekassal on tsiviilkohtumenetluses õigus süüdlaselt sisse nõuda kannatanule V P’le tekitatud tervisekahjustusega seoses temale osutatud raviteenuse tasu 3560.55 € /tl 89/. Kohtuotsus tuleb peale jõustumist saad teadmiseks Eesti Haigekassale. Tõkend A.T on kahtlustatavana kinni peetud 14.09.2014 kell 16.45 – 15.09.2014 kell 14.10 /tl 30-31/. A.T suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 35-36/, mis tuleb tühistada. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleks A.T-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas. Kuna käesolevas kriminaalasjas arutatav tegu on A.T poolt toime pandud enne eelmist s.o Pärnu Maakohtu 20.11.2014 kohtuotsust, millega A.T-lt on sundraha välja mõistetud II astme kuriteos süüdimõistmisega seoses, siis käeoleva kohtuotsusega A.T-lt sundraha välja mõista ei tule. Määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale P.Rajavere A.T kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu 48 eurot /tl 120-122/ ja 24 eurot, kokku 72 eurot. Ekspertiisitasu on kriminaalmenetluse kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ja käesolevas kriminaalasjas on isiku kohtuarstliku ekspertiisi (akt nr 14E-LäI0050 12.11.2014) tasu 61 eurot /tl 73/. Kaitsja taotles kohtuistungil, et kohus võimaldaks tasuda A.T ́il menetluskulud osade kaupa 3 kuu jooksul. A.T kinnitas kohtuistungil, et on võimeline igakuiselt tasuma palgast 50 eurot menetluskulude katteks. Samas kinnitas A.T, et eelmise kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuludest pole midagi tasunud, samuti ei ole hüvitanud tsiviilhagisid. KrMS § 180 lg 3 määrab, et kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et A.T puhul menetluskude ositi tasumise määramine ei ole põhjendatud. Kohus on ka eelmise kohtuotsusega A.T-lt menetluskulud välja mõistnud, A.T kinnitas, et nendest pole ta vabatahtlikult midagi tasunud. Samuti pole A.T tasunud eelmise kohtuotsusega temalt välja mõistetud kahjusid. Ka käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus A.T-lt välja kannatanu kasuks talle tekitatud kahju. Eelnev näitab, et A.T on kohtuotsustega kaasnenud suured rahalised kohustused ja käesoleva kohtuotsusega menetluskude tasumise ajatamise puhul võib kohus teised õigustatud isikud seada halvemasse olukorda ja seetõttu kuuluvad men etluskulud tasumisele tavakorras.

Piia Jaaksoo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.