Kriminaalasi nr 1-14-10774 kokkuleppemenetluses
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
06. jaanuar 2015.a Tartu Tartu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-10774 (14278000702)
Kohtunik
Heli Sillaots
Kohtuistungi sekretär
Mari Jürgenson
Kriminaalasi
A.Z süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Jüri Vissak
Süüdistatav ja kaitsja
A.Z elukoht XXXX; tel. nr XXXX (lk 11, 22); e-post: XXXX (lk 11, 22) isikukood XXX kriminaalkorras karistamata (lk 17-18: karistatus KarS § 424 järgi kehtivuse kaotanud) 12.12.2014.a kohaldati tõkendiks elukohast lahkumise keeld (lk 13) kohtueelses menetluses kaitsjaks advokaat Anne Vissak kohtumenetluses KrMS § 45 lg 4 p 1, 2 alusel kaitsjata, kuna süüdistatav loobus 16.12.2014.a kaitsja osavõtust kohtumenetluses (lk 24)
KrMS § 248 lg 1 p 5, KrMS § 249, KrMS § 239 lg 4, KrMS § 306, KrMS § 309 lg 3, KrMS § 311, KrMS § 313 alusel: Süüdi tunnistada A.Z KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.Z-i eelvangistuses 11.12.2014.a – 12.12.2014.a viibitud 2 (kaks) päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust täielikult täitmisele, kui A.Z ei pane 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta A. Z-ilt mootorsõiduki juhtimisõigus ära 4-ks (neli) kuuks. 4-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödudes - 22. jaanuaril 2015.a. Kohtuotsuse jõustumisest 5-e tööpäeva jooksul tuleb juhiluba liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Maanteeametile. Jõustunud otsus edastada Maanteeametile liiklusregistris juhtimisõiguse äravõtmise kajastamiseks. A.Z-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista A.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena kokku 609 eurot, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 24 eurot määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu (lk 20-21; KrMS § 175lg 1 p 4),
•
585 eurot sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2).
KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna menetluskulud on kokku suured, tagamaks A.Z-ile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada A.Z menetluskulusid (kokku 609 eurot) tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu 15.-ks kuupäevaks vähemalt 50.75 eurot kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile viitenumbriga 99915700000684 ühele järgmistest kontonumbritest: • • • •
(makse
SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X);
saaja)
selgituseks märkida: „ , 1-14-10774, menetluskulu 06.01.2015.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2,3 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud.
KrMS § 317 lg 1 alusel võib pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile ning jõustumise märkega kohtuotsus liiklusregistrile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.
KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
SÜÜDISTATAVA SÜÜDI MÕISTAB, JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) A.Z-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.12.2014 kella 14:57 paiku Tartus Tehase tn 16B maja juures mootorsõidukit Opel Combo Van reg nr XXXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,95 mg/l kohta). Sellega pani A.Z toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimist ei ole. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka kaks päeva (11.-12. detsember 2014), mille vältel A.Z oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui A.Z ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena A.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 (neljaks) kuuks. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.