1-14-10856/7 - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

6.Välja mõista R.T-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700000257. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-14-10856, menetluskulu, R.T/: - sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot. Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. 7.Saata kohtuotsuse ärakiri peale kohtuotsuse jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. R.T on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav võib esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. R.T `i süüdistatakse selles, et tema 12.juulil 2014 kella 23.40 ajal juhtis Haapsalu linnas Kiltsi tee 3 maja juures liikudes Jaama tänava suunas enda isiklikku mootorsõidukit - sõiduautot KIA Rio registreerimismärgiga * isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest ARAF-0025 mõõtes alkoholikontsentratsioon 0,82 mg/l kohta ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,07 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,75 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis R.T mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, kusjuures ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime ning sõitis teelt välja paremale, kahjustades sõiduteed ja kergliiklusteed eraldavat metallist teepiiret, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Sellise tegevusega R.T, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime Karistusseadustiku § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-14-10856 Prokuröri poolt kohtus R.T-le nõutud karistus: KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära ehk (100 x 18,9 = 1890) üks tuhat kaheksasada üheksakümmend eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka R.T kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 13.07.2014 kell 00.27 kuni 13.07.2014 kell 11.50 /tl 25-26/, s.o 1 päev, mis KarS § 70 lg 2 alusel ümberarvestatuna moodustab 56,70 (3 x 18,9) eurot, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb rahaline karistus 1833,30 eurot. KarS § 66 sätete alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 kuu jooksul esimese osamaksena 128,30 eurot ning ülejäänud 11 kuu jooksul igakuise maksena 155 eurot kuus. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Süüdistatav andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Prokurör jäi kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus mõistab R.T süüdi ja kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Tsiviilhagi puudub. Tõkend – R.T on kahtlustatavana kinni peetud 13.07.2014 kell 00.27 – 13.07.2014 kell 11.50 /tl 25-26./ R.T suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 31-32/, mis tuleb tühistada. Asitõendid puuduvad Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb R.T-lt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 585 eurot (1,5 * 390). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale A.Küünemäe R.T kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 168 eurot /tl 47-50/. /allkirjastatud digitaalselt/ Piia Jaaksoo Kohtunik