Kohtulahend

registreerimisele; 3.3 allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.4 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 3.5 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.6 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. on käitumiskontrolli ajal

piirkonda, põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu ning tervisekahjustusena järgmise päevani kestva peavalu. Sealhulgas tema 29.10.2014, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kellaajal, lõi XXX asuvas korteris neljal korral rusikaga vastu pead oma lapseealisele pojale XXX, põhjustades oma tegevusega pojale füüsilist valu ning tervisekahjustusena järgmise päevani kestva peavalu. Seega L.V pani toime järjepideva kehalise väärkohtlemise, s.o. (vastab kehtivale KarS § 121 lg 2 p 3 järgi)kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 122 järgi

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 122 järgi (vastab kehtivale KarS § 121 lg 2 p 3 järgi) ettenähtud kuriteo toimepanemise eest L.V karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 74 sätteid kohaldades jäetakse vangistus tingimisi süüdimõistetu suhtes kohaldamata ja seda ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab temale KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud: • KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume • KarS § 75 lg 4 alusel tegema koostööd Lastekaitsega ning osalema Lastekaitse poolt vajalikeks peetavates programmides. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht:

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et L.V poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb L.V-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,34 eurot tunnis ja 390 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 585,00 eurot. L.V pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 585,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. L.V-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi kokku 48,00 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks L.V-lt välja mõista kaitsjatasu 48.00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi, kohus võib menetluskulu jätta osaliselt riigi kanda. Prokurör märkis, et menetluse esemeks on alaealiste vastu suunatud kuritegu. Peres töötavad küll mõlemad lapsevanemad, kuid alaealiste majanduslik olukord ei tohiks halveneda. Prokuröri hinnangul võiks sundraha jätta riigi kanda: tegemist on perele suure rahaga. Kohus nõustub täielikult prokuröri taotlusega ning märgib lisaks, et asi lahendati süüdistatava taotlusel kokkuleppemenetluses, so riigile kõige säästvamas menetlusliigis. Kohus leiab, et L.V võib menetluskulu, so kaitsjatasu tasuda 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Sundraha tuleb jätta riigi kanda.

Asitõendid: - 2 DVD-plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.