Riigiprokuratuuri 18. novembri rahuldamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anti Tammeoksa esindaja vandeadvokaat Martin Triipan, määruskaebus
2014. a
kaebuse
RESOLUTSIOON
Jätta Riigiprokuratuuri 18. novembri 2014. a määrus muutmata ja Anti Tammeoksa esindaja Martin Triipani määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Anti Tammeoks esitas 31. oktoobril 2014 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kuriteoteate seoses väidetava valekaebusega, mille alusel alustati kriminaalmenetlust asjas nr 10760000070. KarS § 319 lg 1 alusel menetluse alustamist taotles A. Tammeoks Võru Linnavalitsusega seotud isiku suhtes, kes esitas 2010. aasta märtsis ebakorrektse ja teadlikult valel informatsioonil põhineva kuriteoteate MTÜ Võru Jäätmekeskuse juhatuse liikmete tegevuse suhtes MTÜ-ga Eesti Pakendiringlus hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel. Samuti palus A. Tammeoks võtta seisukoht kriminaalasja kohtueelses menetluses üle kuulatud tunnistajate poolt võimalike valeütluste andmise kohta. 2010. aasta kuriteoteates esitatud valeväited seisnevad A. Tammeoksa arvates järgnevas: 1) Kinnistu, millele hoonestusõigus seati, oli tühi põllumaa, mis on samaväärne lähikonna põllumaatükkidega. Tegelikkuses oli kinnistu sihtotstarve tootmismaa ja sellel paiknes ühekorruseline puidutööstuse hoone, mille vundamenti ja seinakonstruktsioone kasutati jäätmekeskuse rajamisel.
2) Hoonestusõiguse lepingu kestvus ei olnud mitte kümme aastat, nagu oli väidetud kuriteoteates, vaid 20 aastat, kuigi hoonestusõiguse tasu maksmise kohustus oli esimesel kümnel aastal. Kuivõrd MTÜ Võru Jäätmekeskus pidi tasuma hoonestusõiguse tasu vaid esimesel kümnel aastal ja järgnevad kümme aastat tasu üldse puudus, ei saa rääkida kahjulikust lepingust MTÜ-le Võru Jäätmekeskus, kuivõrd makstav tasu tuleb arvestada kogu lepingu kehtivuse ajale. 3) Lepingu tingimused olid kahjulikud MTÜ-le Võru Jäätmekeskus.
2.Lõuna Ringkonnaprokuratuur jättis 3. novembri 2014. a teatisega A. Tammeoksa avalduse alusel kriminaalmenetluse alustamata. 2.1 Prokuratuur tegi kindlaks, et 26. märtsi 2010. a kuriteoteade oli esitatud MTÜ Võru Jäätmekeskus tegevuse õiguspärasuse kontrollimiseks. Avaldusest nähtuvalt on MTÜ Võru Jäätmekeskus juhatuse liikme O.L. a isikus ja MTÜ Eesti Pakendiringlus sõlminud 27. juulil 2009 hoonestusõiguse ja reaalkoormatise seadmise lepingu, mille alusel on MTÜ-le Eesti Pakendiringlus kuuluvale kinnistule asukohaga Umbsaare küla, Võru vald, Võru maakond seatud hoonestusõigus MTÜ Võru Jäätmekeskus kasuks. Avalduses leiti, et O.L. p ei järginud lepingu sõlmimisel MTÜ Võru Jäätmekeskus varalisi huve, sõlmides lepingu äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, millega kaasneks MTÜ-le Võru Jäätmekeskus lepingu kehtivusaja jooksul kahju üle miljoni krooni. Varaliste huvide mittejärgimine seisnes hoonestusõiguse lepingu sõlmimises hoonestaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel: ebamõistlikult kõrge hoonestusõiguse tasu, hoonestusõiguse lõppemisel hoonete üleminekul kinnistu omanikule puudub hoonestajal võimalus nõuda hüvitist, kinnistu omanikule antud õigus teatud liiki jäätmete (vanarehvide, elektri- ja elektroonikaseadmete, pakendite, pakendijäätmete ja ohtlike jäätmete) jäätmekeskuses käitlemiseks tasuta, kusjuures samas on hoonestajal keelatud seda liiki jäätmete käitlemine. 2.2 26. märtsi 2010. a kuriteoteates avaldati, et kuigi kinnistusraamatu andmetel oli tegemist tootmismaaga, oli tegelikult tegemist sisuliselt tühja kinnistuga. Seega ei nimetanud avaldaja kinnistut põllumaaks. Väide, et tegemist oli sisuliselt tühja kinnistuga, ei ole faktiväide, vaid avaldaja hinnang. Hoonestusõiguse lepingust nähtub küll, et kinnistul asub puidutööstuse hoone, kuid määratletud ei ole, millises seisus see hoone on ning kuidas ja kas üldse seda hoonet ning hoonet teenindavat infrastruktuuri (kui see oli olemas) jäätmejaama rajamisel kasutatakse. Väide „sisuliselt tühi kinnistu“ on avaldaja hinnang ega kajasta informatsiooni, et kinnistul hooned puuduvad. Samuti ei ole 26. märtsi 2010. a kuriteoteates väidetud, et hoonestusõiguse leping sõlmiti kümneks aastaks, vaid avaldati, et kümne aasta jooksul on MTÜ Võru Jäätmekeskus kohustatud hoonestusõiguse eest tasuma 12 000 krooni kuus, milline tasu oli avaldaja arvates ebaproportsionaalne. 2.3 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tellis Võru Linnavalitsus advokaadibüroolt õigusliku arvamuse MTÜ Võru Jäätmekeskuse tegevuse õiguspärasuse hindamiseks, sh andis advokaadibüroo hinnangu ka hoonestusõiguse lepingule. 26. märtsil 2010 prokuratuurile esitatud avaldus tehingu kahjulikkusest tugines suures osas õigusarvamuses toodud hinnangutele. Asjaolu, kas mingi tehing on kahjulik või mitte, on hinnanguline. Hinnangud ei saa sisustada valekaebust. Valekaebus on kuriteona karistatav juhul, kui see sisaldab valesid faktiväiteid selle kohta, et keegi on toime pannud kuriteo ja sedagi juhul, kui tegemist on selliste valede faktiväidetega, mis on kuriteokoosseisu tuvastamise seisukohalt olulise tähtsusega. 2.4 Käesoleval juhul ei ole tuvastamist leidnud, et 26. märtsi 2010. a avalduses oleks esitatud valesid fakte. Asjaolu, et kriminaalmenetlus lõpetatakse kuriteo koosseisu puudumise tõttu ja et menetleja hinnang tehingu kahjulikkusest ei lange kokku avaldaja hinnanguga, ei -2-
tähenda, et tegemist oleks olnud valekaebusega. Kuivõrd avalduse esitaja tegevuses puudus KarS § 319 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu objektiivne koosseis (tegu), jättis ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse KarS § 319 tunnustel alustamata. 2.5 A. Tammeoksa väide tunnistajate poolt võimalike valeütluste andmise kohta ei tugine ühelegi faktile. Samuti ei ole A. Tammeoks avaldanud konkreetselt kes ja millises osas võis valeütlusi anda. Kuna kriminaalmenetlust alustatakse üksnes juhul, kui avaldusest nähtub piisavalt andmeid võimaliku kuriteo toimepanemise kohta, puudus A. Tammeoksa avalduse alusel alus ka KarS § 320 alusel kriminaalmenetluse alustamiseks.
3.A. Tammeoks esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise peale kaebuse Riigiprokuratuurile.
4.Riigiprokuratuuri 18. novembri 2014. a määrusega jäeti A. Tammeoksa kaebus rahuldamata. 4.1 Etteheide, et ringkonnaprokuratuur võttis kuriteokaebuse osas menetlusotsuse vastu vähem kui ühe tööpäeva jooksul, ei ole asjakohane. Prokurörid töötavad ülekoormatuse tingimustes ka puhkepäevadel ning tähtis on vastuvõetud menetlusotsuse seaduslikkus, mitte selle vastuvõtmiseni kulunud aeg. 4.2 Riigiprokuratuur kordab ringkonnaprokuratuuri seisukohti, mille kohaselt ei ole
26.märtsi 2010. a kuriteoteates nimetatud kinnistut põllumaaks. Väide, et tegemist on sisuliselt tühja kinnistuga, ei ole faktiväide, vaid avaldaja hinnang. Hoonestusõiguse lepingust nähtub küll, et kinnistul asub puidutööstuse hoone, kuid lepingus ei ole määratletud, millises seisus see hoone on ning kuidas ja kas üldse seda hoonet ning hoonet teenindavat infrastruktuuri (kui see oli olemas) jäätmejaama rajamisel kasutatakse. Väide „sisuliselt tühi kinnistu“ on avaldaja hinnang ega kajasta informatsiooni, et kinnistul hooned puuduvad. Samuti ei ole kuriteoteates väidetud, et hoonestusõiguse leping oli sõlmitud kümneks aastaks, vaid avaldatud, et kümne aasta jooksul on MTÜ Võru Jäätmekeskus kohustatud hoonestusõiguse eest tasuma 12 000 krooni kuus, milline tasu oli avaldaja arvates ebaproportsionaalne. Asjaolu, kas mingi tehing on kahjulik või mitte, on hinnanguline. Hinnangud ei saa sisustada valekaebust. Valekaebus on kuriteona karistatav vaid juhul, kui see sisaldab valesid faktiväiteid selle kohta, et keegi on toime pannud kuriteo ja sedagi juhul, kui tegemist on selliste valede faktiväidetega, mis on kuriteokoosseisu tuvastamise seisukohalt olulise tähtsusega. Tuvastamist ei leidnud, et 26. märtsi 2010. a avalduses oleks esitatud valesid fakte. Asjaolu, et kriminaalmenetlus nr 10760000070 lõpetati kuriteokoosseisu puudumise tõttu ja et menetleja hinnang tehingu kahjulikkusele ei langenud kokku avaldaja hinnanguga, ei tähenda, et tegemist oleks olnud valekaebusega. Kuivõrd avalduse esitaja tegevuses puudub KarS § 319 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu objektiivne koosseis (tegu), tuleb jätta kriminaalmenetlus KarS § 319 tunnustel alustamata. 4.3 Väide tunnistajate poolt võimalikust valeütluste andmisest ei tugine ühelegi faktile. Kriminaalmenetlust alustatakse üksnes juhul, kui avaldusest nähtub piisavalt andmeid võimaliku kuriteo toimepanemise kohta. Seetõttu ei ole ka KarS § 320 alusel kriminaalmenetluse alustamiseks alust. Kriminaalmenetluses ei saa dubleerida teises kriminaalmenetluses tõendamisobjektiks olevate asjaolude tuvastamisel paralleelmenetlust samade asjaolude tuvastamiseks, mis ilmselgelt on kuriteokaebuse esitamise eesmärgiks. Samale seisukohale on asunud oma lahendis nr 3-7-1-1-660 ka Riigikohus. 4.4 Kaebuses välja toodud asjaolud ja püstitatud kahtlused ei ole kriminaalmenetluse alustamise aluseks. Vastavalt KrMS §-le 193 alustatakse kriminaalmenetlust vaid juhul, kui -3-
selleks on ajend ja alus ning KrMS § 194 kohaselt on kriminaalmenetluse aluseks kuriteo tunnuste sedastamine kuriteoteates. Pelgalt isiku rahulolematus kriminaalmenetluse alustamata jätmisega ei anna alust kriminaalmenetluse läbiviimiseks. 4.5 Asjaolu, et kuriteokaebust menetles sama prokurör, kes alustas 5. aprillil 2010 KarS § 2172 lg 1 alusel menetlust kriminaalasjas nr 10760000070, ei anna alust nentida huvide konflikti ega KrMS § 53 alusel prokuröri taandamise aluste esinemist. Prokuröride tööjaotus on sätestatud prokuröride tööjaotuskavas ning vanemprokurör Kristiina Laasi tegevus vastab nimetatud regulatsioonidele. 4.6 Kriminaalmenetlus kui karistusõiguslik reageering on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on samale põhimõttele viidates märkinud, et kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. septembri 2010. a lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-60-09). KrMS § 194 lg 2 järgi on kriminaalmenetluse aluseks kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (s.o kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave). KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust kui puudub kriminaalmenetluse alus, s.o kui puuduvad kuriteo tunnused. Kuna esitatud avaldusest ei nähtu, et toime oleks pandud kuritegu, siis on Lõuna Ringkonnaprokuratuur õigesti jõudnud järeldusele, et kriminaalmenetlust ei tule alustada. Kriminaalmenetlust ei saa alustada selleks, et n.-ö otsida kuritegu või selle tunnuseid sealt, kust neid kriminaalmenetluse alustamise momendil ei nähtu.
5.A. Tammeoksa esindaja esitas Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist võimaliku valekaebuse ja valeütluste uurimiseks. 5.1 Kuriteoteade põhineb valedel faktiväidetel, mitte avaldaja hinnangutel. Avaldaja on kuriteoteates väitnud, et „kuivõrd tegu on sisuliselt tühja põllumaaga, tuleb lisaks rajada ka kogu vajalik hoonestus ja infrastruktuur“. Avaldaja esitatud väited ei ole hinnangud, vaid tegelikku olukorda moonutavad ja eksitavad faktiväited. Kuriteoteate esitaja on prokuratuuri eksitanud ja näidanud hoonestuslepingu tingimusi ja tegelikku olukorda kinnistul sellisena, et hoonestusõiguse seadmise leping näiks kahjulikuna. Samamoodi eksitamiseks on kuriteoteates viidatud, et kahjulik on ka see, et seadmed jäävad lepingu lõppedes MTÜ-le Eesti Pakendiringlus. A. Tammeoks on selgitanud, et selline võimalus on olemas, kuid seadmed on selleks ajaks 20 aastat vanad, mis tähendab, et kasu sellest saada pole võimalik. Sellised valed ja tegelikku olukorda moonutavad väited olid aga aluseks kriminaalmenetluse alustamiseks. Alusetu kriminaalmenetluseni viinud väidete esitajad peaksid oma tegevuse eest vastutama. 5.2 Vale oli ka väide, et kuna tegemist oli sisuliselt tühja põllumaaga ja 20 aastaks seatud hoonestusõiguse tasu kümnel esimesel aastal oli liiga suur, oli tegemist kahjuliku tehinguga. A. Tammeoks on selgitanud, et hoonestusõigustasu oli kahjulik pigem MTÜ-le Eesti Pakendiringlus, kes küsis tasu vaid esimese kümne aasta eest ja järgneva kümne aasta eest tasu ei saanud. Ühtlasi on A. Tammeoks selgitanud, et tegemist oli tootmismaaga, kus asus vana puidutööstuse hoone, mis sisuliselt renoveeriti. Seega olid kuriteoteates esitatud väited
-4-
selgelt tegeliku olukorraga vastuolus ja valed. Nende kriminaalmenetlust usalduse kuritarvitamise kahtlustuses.
väidete
alusel
alustati
5.3 Kuriteoteates esitatud valed väited on olnud ilmselgelt suunatud sellele, et luua pilt olukorrast, kus hoonestusõigusleping on sedavõrd kahjulik, et selle tagamaid on vaja uurida. Tegelikult aga oli tegemist õiguspärase tehinguga, millisele arvamusele jõudis ka menetleja, kuivõrd kriminaalmenetlus lõpetati kellelegi süüdistust esitamata. Riigiprokuratuur on ise juhtinud tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-60-09, milles taunitakse kriminaalmenetluse alustamist olukorras, kus puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline. Ometi alustati Riigiprokuratuuri seisukohalt üksnes avaldaja hinnangutel põhineva kuriteoteate alusel menetlust, mille raames teostati ka jälitustoiminguid. Seejuures tunnistati jälitustoimingud Riigikohtu 16. detsembri 2014. a määrusega õigusvastasteks. Seega on Riigiprokuratuuri seisukohad vastuolulised. 5.4 Riigiprokuratuur ei pööranud tähelepanu A. Tammeoksa väitele tunnistajate poolt võimalike valeütluste andmise kohta. Riigiprokuratuur kordas ringkonnaprokuratuuri seisukohta, võtmata arvesse A. Tammeoksa selgitust, et kriminaaltoimiku materjalidega tutvumata puudus tal võimalus täpselt nimetada, kes ja milliseid valeütlusi andnud on. Küll aga on A. Tammeoks juba 13. novembri 2014. a kaebuses jälitustoimingu lubade alusel välja toonud, millises osas valeütluste kahtlus tõusetub. A. Tammeoksa tahe on suunatud sellele, et tunnistajate tõele mittevastavaid ütlusi kõrvutataks tegelike asjaolude ja sündmustega ja võimalikud valeütluste andjad tuvastataks. Ehkki A. Tammeoks ei saa avaldada, kes valeütlusi on andnud, saab ta kinnitada, et esitatud faktid ei ole õiged. Seejuures ei ole A. Tammeoksa osalusel tehtud tehinguid, kus mingid summad oleksid mõeldud edastamiseks Reformierakonnale, ja kaebaja pole kellelgi palunud jäätmepressi hinnale mingeid summasid lisada. Kriminaaltoimikuga tutvumisel on võimalik kindlaks teha, millised isikud vastavaid ütlusi on andnud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja alustamata jätmise materjalide, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 3. novembri 2014. a kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise ja Riigiprokuratuuri 18. novembri 2014. a määrusega, leiab, et A. Tammeoksa esindaja kaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Kohus nõustub ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri põhjalikult motiveeritud seisukohtadega kriminaalmenetluse aluse puudumise kohta ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ning rõhutab ringkonnakohus järgmist.
7.A. Tammeoks taotles KarS § 319 lg 1 alusel kriminaalmenetluse alustamist Võru Linnavalitsusega seotud isiku suhtes, kes esitas 2010. aasta märtsis kuriteoteate MTÜ Võru Jäätmekeskuse juhatuse liikmete tegevuse uurimiseks. KarS § 319 lg 1 järgi on karistatav teise isiku poolt kuriteo toimepanemise kohta teadvalt vale kaebuse esitamine. Seega seisneb süüteokoosseisu objektiivne külg valekaebuse esitamises isiku kohta, kes ei ole kuritegu toime pannud. Kriminaalkolleegium jagab ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri seisukohta, mille kohaselt on A. Tammeoksa kaebuses välja toodud asjaolud hinnatavad mitte faktiväidete, vaid hinnangutena. Samuti on A. Tammeoks kuriteoteate esitajale ette heitnud väiteid, mida kuriteokaebus tegelikult ei sisalda. Nii ei ole kuriteoteates väidetud, et hoonestusõiguse leping oli sõlmitud kümneks aastaks, vaid on avaldatud, et kümne aasta jooksul on MTÜ Võru Jäätmekeskus kohustatud hoonestusõiguse eest tasuma 12 000 krooni kuus, milline tasu on avaldaja arvates ebaproportsionaalne. Kuriteokaebuses on tõepoolest mainitud, et kinnistu puhul on tegemist sisuliselt tühja põllumaaga, ent põllumaa mõistet pole -5-
kasutatud maa sihtotstarbe kirjeldamiseks. Kaebuses on märgitud, et kinnistusraamatu andmete kohaselt on tegemist tootmismaaga, kuid kuna tegemist on sisuliselt tühja kinnistuga, on seda võrreldud põllumaaga. See, kas kinnistu on „sisuliselt tühi“ on vaieldamatult hinnanguline, mistõttu ei saa seda käsitada vale faktiväitena. Samuti on hinnanguline see, kas lepingu tingimused olid MTÜ-le Võru Jäätmekeskus kahjulikud või mitte.
8.Väidetava kuriteo objektiivse külje kõrval väärib ringkonnakohtu hinnangul tähelepanu ka selle subjektiivne külg. Subjektiivsest küljest eeldab KarS §-s 319 sätestatud kuriteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st et isik peab olema vähemalt teadlik, et ta esitab vale kaebuse. Kuriteoteates taotles avaldaja MTÜ Võru Jäätmekeskuse tegevuse ja finantseerimise õiguspärasuse kontrollimist ja vastava kuriteokahtluse paikapidavuse tuvastamisel kriminaalmenetluse alustamist. Enne kuriteoteate esitamist tellis Võru Linnavalitsus Advokaadibüroolt Varul Vilgert Smaliukas õigusarvamuse MTÜ Võru Jäätmekeskus tegevuse õiguspärasuse hindamiseks, keskendudes iseäranis MTÜ Võru Jäätmekeskus ja selle juhatuse tegevusele seoses jäätmejaama rajamisega MTÜ-le Eesti Pakendiringlus kuuluvale kinnistule. Advokaadibüroo analüüsis jäätmejaama rajamiseks sõlmitud hoonestusõiguse lepingut ja asus seisukohale, et hoonestusõiguse leping on MTÜ Võru Jäätmekeskus kui hoonestaja jaoks sõlmitud erakordselt ebasoodsate tingimustega. Sellise hinnangu valguses ei saa kriminaalkolleegiumi arvates nentida, et Võru Linnavalitsus pidi kuriteoteadet esitades teadma, et tegemist ei olnud kahjuliku lepinguga. Vastupidi – advokaadibüroo õiguslik hinnang kinnitas sellekohast arvamust.
9.Veel taotles A. Tammeoks kriminaalmenetluse alustamist tunnistajate suhtes, kes andsid avaldaja suhtes algatatud kriminaalmenetluse raames väidetavalt valeütlusi. Ringkonnakohus soostub ka siin prokuratuuri seisukohaga, et kriminaalmenetluse alustamiseks puudub alus. Iseenesest õige on A. Tammeoksa seisukoht, et olukorras, kus tal puudub võimalus kriminaalmenetluse materjalidega tutvuda, ei saa talle ette heita konkreetsete tunnistajate avaldamata jätmist. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et isegi juhul, kui A. Tammeoks oleks nimetanud väidetavalt valeütlusi andnud tunnistajate nimed, puuduks A. Tammeoksa poolt kirjeldatud asjaoludel alus nende suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Kohus rõhutab, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 lg 1 kohaselt vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus. Seega ei piisa menetluse alustamiseks üksnes A. Tammeoksa väitest, et toime on pandud kuritegu, vaid olemas peab olema ka piisav alus, s.o kriminaalmenetluse ajendis peavad olema sedastatavad kuriteo tunnused. Praegusel juhul taandub tunnistajate poolt valeütluste andmine n.-ö sõna-sõna-vastu olukorrale, kus tunnistajad on kirjeldanud asjaolusid üht- ja A. Tammeoks teistmoodi. Miks A. Tammeoksa versioon kummutab tunnistajate oma, tema kaebusest ei selgu. Seega ei sisalda A. Tammeoksa avaldus andmeid, mis võimaldaksid väita, et tunnistajad on andnud valeütlusi. Üksnes asjaolu, et A. Tammeoks tunnistajate väidete ja hinnangutega ei nõustu, ei ole kriminaalmenetluse alustamiseks piisav.
10.Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 18. novembri 2014. a määruse muutmata ja A. Tammeoksa esindaja määruskaebuse rahuldamata.
Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik
-6-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.