lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-10690/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 06.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-10690/2
Asja liik
Kriminaalasi
Kuulutamise aeg
06.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1146
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

6. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-10690 (14760000159)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 24. novembri 2014 määrus Margus Lauritsa kaebuse rahuldmata jätmise kohta Margus Lauritsa kaitsja advokaat Valeriy Gimaevi kaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Riigiprokuratuuri 24. novembri 2014 määrus jätta muutmata ning Margus Lauritsa kaitsja kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud ja menetluse käik

1.M. Laurits esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuurile 29.10.2014 avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel seoses sellega, et ajavahemikul 08.09.2014 – 12.09.2014 on OÜ Tarmeko KV volitatud isikud tunginud ebaseaduslikult tema kinnistule aadressil XXX ning viinud ära 61 meetrit võrkaeda kõrgusega 2,0 meetrit ja 19 tsingitud aiaposti pikkusega 3,0 meetrit ning rikkunud ja kohati hävitanud täielikult aia ääres kasvanud heki. OÜ Tarmeko KV on sellise tegevusega põhjustanud avaldajale varalist kahju 5000 eurot (võrkaia, postide, aia taastamiseks kuluv töötasu, pinnase kordategemine ning uue samaväärse heki taastamine).
2.30.10.2014 teatisega jättis Lõuna Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu alustamata. Nimetatud teatises asus Lõuna Ringkonnaprokuratuur seisukohale, et tegemist on naabrite vahelise tsiviilvaidlusega, mitte aga kriminaalkorras karistatava teoga.
3.
M. Laurits vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Riigiprokuratuuris. Kaebaja leidis, et kui OÜ Tarmeko KV poolt volitatud isikud tungivad omavoliliselt (ükskõik kui üllaste eesmärkidega) tema territooriumile ning selle käigus viivad ära tema vara (ükskõik kui kehvas seisus see vara nende

arvates ka ei oleks), siis on tegemist ebaseadusliku sissetungimisega ning selle käigus toime pandud vargusega.

4.24.11.2014 määrusega jättis Riigiprokuratuur isiku kaebuse rahuldamata, nõustudes sealjuures ringkonnaprokuratuuri seisukohtadega. Riigiprokuratuuri määruses märgiti, et Tarmeko KV OÜ volitatud isikute tegevus, mille eesmärgiks oli läbi võrkaia äriühingu territooriumile tunginud hooldamata kibuvitsaheki osaline maha lõikamine ning vana, roostes ja väljaveninud võrguga piiride (võrkaia) eemaldamine, kuna see oli väidetavalt territooriumide turvalisuse seisukohast ebapiisav (1,6 meetrit maapinnalt), ei ole vaadeldav võõra vara omastamisena ehk enda kasuks pööramisena. Riigiprokuratuur lisas, et OÜ Tarmeko KV esindaja sõnul oli aed lagunenud ja korrast ära ning keegi ei teadnud, kelle oma see on. Naaber ei esitanud ühtegi pretensiooni vana aia lammutamise ega uue ehitamise ajal, mis kestis nädalaid. Alles pärast uue piirdeaia rajamist hakkas naaberkinnistu omanik äriühingult raha välja pressima. Nimelt saatis 16.09.2014 M. Laurits oma e-posti aadressilt kirja sisuga: Minu nõudmine ilma politsei sekkumiseta on: Maksuvabalt iga eemaldatud aiaposti eest 150 eurot, siis jäävad ka eemaldatud põõsad selle hinna sisse. 19x150=2850 eurot. Eeltoodule tuginedes leidis Riigiprokuratuur, et ringkonnaprokuratuur on õigesti asunud seisukohale, et antud juhul on tegu naabrite vahelise tsiviilvaidlusega, mitte aga kriminaalkorras karistatava teoga ning kaebajal on õigus oma rikutud õiguste kaitseks pöörduda hagiga Tartu Maakohtusse.
5.17.12.2014 esitas M. Lauritsa kaitsja Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Riigiprokuratuuri 24.11.2014 määruse peale. Kaitsja ei nõustu Riigiprokuratuuri 24.11.2014 määruses esitatuga. Määruskaebuses toodud seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Määruskaebuse esitaja ei nõustu Riigiprokuratuuri toodud seisukohtadega ning leiab, et asjaolu, mille kohaselt Tarmeko KV OÜ esindajad on enda arvates tegutsenud „üllastel eesmärkidel“ vabastades M. Lauritsa nende arvates ebasobivast aiast, ei ole alus, mis välistaks kuriteokoosseisu. Näitena toob kaitsja KarS § 121 koosseisu, mille puhul ei ole lapse kasvatuslikel eesmärkidel kehaline väärkohtlemine tahtlust välistav asjaolu.
5.2.Kaebuse kohaselt oleks kibuvitsaheki osas saanud ära pügada pelgalt ka selle osa, mis ulatus Tarmeko KV OÜ kinnistule ning teiseks, kui Tarmeko KV OÜ leidis, et nende territooriumi turvalisuse seisukohast oleks pidanud aed olema kindlate parameetritega, siis oleksid nad võinud ju ehitada endale soovitava aia – M. Lauritsa territooriumil olev aed ei puutu ju asjasse. Seega on kaebuse esitaja kohaselt tegelikult ilmselt tuvastatav Tarmeko KV OÜ selge tahe võtta ära M. Lauritsale kuuluv aed.
5.3.Kaebuse esitaja märgib, et menetluse alustamise otsustamisel on väga intensiivselt tuginetud võimaliku kahtlustatava selgitustele. Kummaline on Tarmeko KV OÜ esindaja seisukoht, et keegi ei teadnud, kelle oma vaidlusalune aed on – aed asus ju M. Lauritsa territooriumil. Siinkohal märgib kaitsja, et info, kellele kuulub territoorium, kust aed oli äravõetud, on ju avalik. Samuti toob kaitsja välja asjaolu, et naaberkinnistu omanik on viimased 10 aastat sama olnud, mistõttu ei ole eluliselt usutav Tarmeko KV OÜ esindaja väide, justkui oli aia omandi üle küsimusi. Kaitsja lisab, et tegemist ei ole M. Lauritsa elamukrundiga, mistõttu ei viibi M. Laurits pidevalt krundil ja ei käi seda valvamas, eeldusega, et naabrid ei käitu niivõrd jultunult.
5.4.Kaitsja leiab, et ilmselgelt on M. Lauritsa territooriumile tungitud ning seal olev aed on ära võetud võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgiga – sellele viitavad kaebuse esitaja kohaselt aia äravõtmisele järgnenud tegevused – aiaosad viidi metallikokkuostu. Selliselt on Tarmeko KV OÜ tegutsenud omanikusarnaselt ning tal on olnud vaba voli otsustada, mida ta äravõetud asjaga teha soovib. Väär on käsitleda antud juhtumit Tarmeko KV OÜ poolse „aia uuendamisena“, sest tegelikkuses on M. Lauritsa aed äravõetud ning Tarmeko KV OÜ on endale uue aia ehitanud. Eeltoodule tuginedes leiab kaebuse esitaja, et ei ole korrektne, kui menetleja, menetluse alustamise otsustamiseks vestleb võimaliku kahtlustatavaga, et saada selgust, kas kuriteoavalduses toodud

asjaolud viitavad kuriteo toimepanemisele või mitte. Juhul, kui menetlejal oleks olnud vaja lisainformatsiooni menetluse alustamise otsustamiseks, siis oleks pidanud seda täpsustama kas avaldaja käest või muudest allikatest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

6.Ringkonnakohus, kontrollides M. Lauritsa kaitsja kaebuse põhjendatust, leiab, et esitatud kaebus Riigiprokuratuuri 24.11.2014 määruse tühistamiseks ning kriminaalmenetluse alustamiseks tuleb jätta rahuldamata. Esmalt märgib ringkonnakohus, et esitatud määruskaebuses esitatakse põhimõtteliselt samu seisukohti, millele nii Lõuna Ringkonnaprokuratuur kui Riigiprokuratuur on juba vastanud. Siinkohal nõustub ringkonnakohus täielikult Riigiprokuratuuri 24.11.2014 määruses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. 7.Riigiprokuratuur on piisava põhjalikkusega hinnanud M. Lauritsa Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate peale esitatud kaebuse väiteid. Ringkonnakohus nõustub, et antud juhul puudub KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetluse alus. Nimelt on riigiprokuratuur õigesti tuvastanud, et käesoleval juhul ei ole tegemist KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega varguse subjektiivse koosseisu osa – võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgi puudumise tõttu. Asjaolu, et tegemist oli võõral kinnistul asuva M. Lauritsale kuuluva aia ja kibuvitsapõõsastega ning nende äravõtmine Tarmeko KV OÜ poolt pelgalt ei täida veel KarS § 199 toodud kuriteokoosseisu. Ringkonnakohus märgib, et vaadelda tuleb ka isiku tahet – kas esines võõra vallasasja omastamise eesmärk või mitte. Käesoleval juhul on tuvastatud ning see on igati Tarmeko KV OÜ tegevusest ka nähtuv, et omastamise eesmärk kui selline puudus. Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses tooduga, mille kohaselt oli väär pöörduda asjaolude selgitamiseks võimaliku kahtlustatava ehk Tarmeko KV OÜ poole. Ringkonnakohus leiab, et Tarmeko KV OÜ-lt selgituste küsimine ning tähtsust omavate asjaolude hindamine kooskõlas esitatud kuriteokaebusega annabki toimunust konkreetse ülevaate ning välistab kriminaalmenetluse alustamise selle aluse puudumise tõttu.
8.Seoses tekkinud võimaliku varalise kahju ning selle lahendamise küsimustega on M. Lauritsal võimalik pöörduda hagiga Tartu Maakohtusse.
9.Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleval ajal ei esine alust kriminaalmenetluse alustamiseks.
10.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 tuleb jätta M. Lauritsa kaitsja kaebus Riigiprokuratuuri 24.11.2014 määrusele rahuldamata.

Tiit Lõhmus Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.