lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-11942/55

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 05.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-11942/55
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1348
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-11942/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja28.12.20121-12-11942/6Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.01.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. jaanuar 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-11942

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 5. detsembri 2014. a määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Aleksei Živodjorov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei Živodjorovi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 28. jaanuari 2012. a otsusega tunnistati Aleksei Živodjorov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati kaheaastase vangistusega. Harju Maakohtu 18. juuni 2014. a määrusega täpsustati A. Živodjorovile Harju Maakohtu 28. jaanuari 2012. a otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistuse pikkust, kuna A. Živodjorov oli karistuse kandmise ajal 24. juulil 2013 ajutise loovutamismääruse alusel üle antud Rootsi Kuningriigi ametivõimudele ning toodud Eestisse tagasi 22. mail 2014. Sellel perioodil A. Živodjorov temale Eesti Vabariigis mõistetud karistust ei kandnud. Alates 22. maist 2014 on A. Živodjorovil Harju Maakohtu 28. jaanuari 2012. a otsusega mõistetud karistusest ära kanda veel 11 kuud ja 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22. mail 2014 ja lõpeb
2.
mail 2015.
2.Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrusega jäeti A. Živodjorov talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2.1 A. Živodjorovit on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Ka vangistuses viibib ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on teda karistatud vägivalda kasutades grupis toime pandud avaliku korra raske rikkumise, korduva joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, varavastaste kuritegude, võimuesindaja ja muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes omavoli ning vägivalla kasutamise ja korduva karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest. A. Živodjorovit on lisaks süüdimõistmistele Eestis karistatud ka Rootsis toime pandud kuriteo eest. Varasemalt on A. Živodjorovit ühel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid isik pani katseajal toime uued kuriteod. 2.2 Vangistuse jooksul ei ole A. Živodjorov osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, kuna lahkus 23. juulil 2013 Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja paiknes Rootsi vanglas, 28. mail 2014 saabus ta tagasi Tartu Vanglasse. Kuna isik ei ole saanud asuda täitma individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, siis ei saa tema kuriteoriske maandatuks pidada. Kuigi sõnades on A. Živodjorov avaldanud soovi seaduskuulekalt elada, ei ole ta saanud vangistuses tegeleda vastavate oskuste omandamise ja kinnistamisega. 2.3 Positiivne on see, et A. Živodjorovil ei ole kinnipidamisasutuses olnud distsiplinaarrikkumisi. Vabanedes on A. Živodjorovil olemas kindel elukoht ja tema ema on andnud nõusoleku teda majanduslikult toetada. Nendele asjaoludele vaatamata ei ole isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Eelkõige ei võimalda kinnipeetava vabastamist tema eelnev elukäik, millest nähtuvalt ei ole korduvad karistused suutnud A. Živodjorovit õiguskuulekale käitumisele suunata. Kinnipeetavale on antud võimalus ennast tõestada ja teda on varasemalt karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid A. Živodjorov ei ole seda võimalust kasutanud. Lisaks on isikul läbimata kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, mille läbimine oleks tema õiguskuulekate eesmärkide kinnistamise jaoks oluline.

3.A. Živodjorov esitas maakohtu määruse peale kaebuse, milles taotleb 5. detsembri 2014. a kohtumääruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 3.1 A. Živodjorov ei mõista, miks vangla tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Ta märgib, et ei riku kinnipidamisrežiimi, ei vaidle personaliga ja teeb tööd, mida vangla talle pakkus. Sotsiaalprogramme pole A. Živodjorov saanud läbida, sest on vangistusasutuses viibinud lühikest aega – vahepeal viidi ta üle Rootsi. Tartu Vanglasse naastes määrati ta tööle, mitte programme läbima. Tööd on A. Živodjorovil jaanuari lõpuni, misjärel jääb tal karistust kanda kolm kuud. Selle ajaga ei jõua ta programme läbida. Samas saab kohus ka tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määrata kohustuse osaleda sotsiaalprogrammides. Eelmisel katseajal osales A. Živodjorov programmis Viha juhtimine, mis jäi lõpetamata, sest enne võeti ta vahi alla. Ka prokurör on A. Živodjorovi ennetähtaegse vabastamise vastu. A. Živodjorov ise leiab, et kõik inimesed on erinevad: mõni muutub ja mõni mitte. 3.2 A. Živodjorov möönab, et teda on varem ennetähtaegselt vabastatud, kuid märgib, et oli sel ajal väga noor ja mõtles teisiti. Tema eluviis oli hoopis teistsugune ja ta ei hinnanud paljusid asju. Katseajal pani A. Živodjorov toime uued kuriteod. Kinnipeetav ei taha neid õigustada, kuid selgitab, et kui teda 2010. aastal tingimisi ennetähtaegselt vabastati, ei saanud ta autot juhtida, sest load olid ära võetud. Samas oli tal vaja sõidutada last teise linna otsa lasteaeda, milleks ühistransporti kasutades kulunuks väga palju aega. A. Živodjorov isegi ei

teadnud, et selline tegu on karistatav karistusest kõrvalehoidumisena. Lihtsalt lubadeta sõitmine on karistatav väärteona. A. Živodjorov rõhutab, et ei otsi õigustust nendele tegudele, vaid soovib näidata, kui rumal ja noor ta oli ega osanud hinnata elu vabaduses. 3.3 A. Živodjorov võeti vahi alla 4. juulil 2012 ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise ajal anti ta Rootsi võimudele välja ja mõisteti süüdi tükk aega varem toime pandud kuriteos. Eesti seaduse järgi on nii, et kui isik mõistetakse süüdi kuriteos, mis on toime pandud enne kohtuotsuse kuulutamist, siis selle eest mõistetav karistus peab sisalduma eelmises karistuses. Tema Rootsile väljaandmisel taotles A. Živodjorov, et Eestis mõistetud karistusaeg ei peatuks. Kui ta Eestisse tagasi toodi, siis kaks nädalat enne vabastamist pikendati karistust peaaegu aasta võrra. Rootsis viibitud aega karistusaja arvestamisel arvesse ei võetud. Rootsis mõisteti A. Živodjorov süüdi võõra vara valdamise eest. 3.4 Kinnipeetaval ei ole töökohta, kuid on töökogemus ja töötamise soov. Tööle soovib ta asuda autojuhina. Kantav karistus on kõige pikem, mis A. Živodjorovile on mõistetud. Ta ise tajub, et on selle aja jooksul palju muutunud ja kasvanud. Kanda on veel jäänud 4 kuud ja 20 päeva vangistust, mis on lühike aeg, võrreldes juba kantud karistusega. Ennetähtaegne vabanemine oleks A. Živodjorovi jaoks suur õnn ja stiimul alustada teistsugust elu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab samuti, et A. Živodjorovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on A. Živodjorovi puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
5.Maakohus on põhjendatult leidnud, et vaatamata mõningatele süüdimõistetut positiivselt iseloomustavatele asjaoludele (distsiplinaarkaristuste puudumine, kindla elukoha olemasolu ja ema majanduslik toetus), ei võimalda A. Živodjorovi varasem elukäik teda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetavat on neljal korral kriminaalkorras karistatud ja ka reaalses vangistuses viibib ta neljandat korda. Süüdimõistetut on karistatud vägivalda kasutades grupis toime pandud avaliku korra raske rikkumise, kahel korral joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, varavastaste kuritegude, omavoli, võimuesindaja ja avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla kasutamise ja kahel korral karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Käesolevat karistust kannab A. Živodjorov narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. A. Živodjorovit on varem vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid katseaeg möödus edutult – süüdimõistetu pani toime uued kuriteod. Seega on A. Živodjorov oma korduva kriminaalkorras karistatuse ja katseajal toime pandud kuritegudega näidanud, et ta ei ole võimeline seaduskuulekalt elama. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et kantav karistus oleks olnud varasematest mõjusam ja praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabanedes ei kordaks kinnipeetav varasemaid vigu. Kahtlust selles süvendab asjaolu, et A. Živodjorov ei ole vangistuses osalenud kuriteoriske maandavates tegevustes. Siinkohal ei oma määravat tähtsust see, miks

programmid on jäänud läbimata. Olulisem on see, et kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu oleks end muutnud ja karistusest vajalikud järeldused teinud.

6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Praegusel ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid A. Živodjorovit vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
7.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 5. detsembri 2014. a määrus muutmata, A. Živodjorov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning tema määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.