Kohtulahend

2.1 A. Živodjorovit on neljal korral kriminaalkorras karistatud. Ka vangistuses viibib ta neljandat korda. Käesolevat karistust kannab isik narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on teda karistatud vägivalda kasutades grupis toime pandud avaliku korra raske rikkumise, korduva joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise, varavastaste kuritegude, võimuesindaja ja muu avalikku korda kaitsva isiku suhtes omavoli ning vägivalla kasutamise ja korduva karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest. A. Živodjorovit on lisaks süüdimõistmistele Eestis karistatud ka Rootsis toime pandud kuriteo eest. Varasemalt on A. Živodjorovit ühel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud, kuid isik pani katseajal toime uued kuriteod. 2.2 Vangistuse jooksul ei ole A. Živodjorov osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, kuna lahkus 23. juulil 2013 Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja paiknes Rootsi vanglas, 28. mail 2014 saabus ta tagasi Tartu Vanglasse. Kuna isik ei ole saanud asuda täitma individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi, siis ei saa tema kuriteoriske maandatuks pidada. Kuigi sõnades on A. Živodjorov avaldanud soovi seaduskuulekalt elada, ei ole ta saanud vangistuses tegeleda vastavate oskuste omandamise ja kinnistamisega. 2.3 Positiivne on see, et A. Živodjorovil ei ole kinnipidamisasutuses olnud distsiplinaarrikkumisi. Vabanedes on A. Živodjorovil olemas kindel elukoht ja tema ema on andnud nõusoleku teda majanduslikult toetada. Nendele asjaoludele vaatamata ei ole isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Eelkõige ei võimalda kinnipeetava vabastamist tema eelnev elukäik, millest nähtuvalt ei ole korduvad karistused suutnud A. Živodjorovit õiguskuulekale käitumisele suunata. Kinnipeetavale on antud võimalus ennast tõestada ja teda on varasemalt karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid A. Živodjorov ei ole seda võimalust kasutanud. Lisaks on isikul läbimata kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevused, mille läbimine oleks tema õiguskuulekate eesmärkide kinnistamise jaoks oluline.

teadnud, et selline tegu on karistatav karistusest kõrvalehoidumisena. Lihtsalt lubadeta sõitmine on karistatav väärteona. A. Živodjorov rõhutab, et ei otsi õigustust nendele tegudele, vaid soovib näidata, kui rumal ja noor ta oli ega osanud hinnata elu vabaduses. 3.3 A. Živodjorov võeti vahi alla 4. juulil 2012 ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Karistuse kandmise ajal anti ta Rootsi võimudele välja ja mõisteti süüdi tükk aega varem toime pandud kuriteos. Eesti seaduse järgi on nii, et kui isik mõistetakse süüdi kuriteos, mis on toime pandud enne kohtuotsuse kuulutamist, siis selle eest mõistetav karistus peab sisalduma eelmises karistuses. Tema Rootsile väljaandmisel taotles A. Živodjorov, et Eestis mõistetud karistusaeg ei peatuks. Kui ta Eestisse tagasi toodi, siis kaks nädalat enne vabastamist pikendati karistust peaaegu aasta võrra. Rootsis viibitud aega karistusaja arvestamisel arvesse ei võetud. Rootsis mõisteti A. Živodjorov süüdi võõra vara valdamise eest. 3.4 Kinnipeetaval ei ole töökohta, kuid on töökogemus ja töötamise soov. Tööle soovib ta asuda autojuhina. Kantav karistus on kõige pikem, mis A. Živodjorovile on mõistetud. Ta ise tajub, et on selle aja jooksul palju muutunud ja kasvanud. Kanda on veel jäänud 4 kuud ja 20 päeva vangistust, mis on lühike aeg, võrreldes juba kantud karistusega. Ennetähtaegne vabanemine oleks A. Živodjorovi jaoks suur õnn ja stiimul alustada teistsugust elu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

programmid on jäänud läbimata. Olulisem on see, et kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu oleks end muutnud ja karistusest vajalikud järeldused teinud.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.