Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
02. jaanuar 2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-12593
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Alexander Leontievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ALEXANDER LEONTIEV, isikukood 38401122235, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: puudub. Karistuse kandmise algus 16.06.2008 ja lõpp 11.06.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.12.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta ALEXANDER LEONTIEV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, Alexander Leontievile ja prokurörile.
Asjaolud Viru Vangla esitas 25.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alexander Leontievi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Alexander Leontiev mõisteti süüdi Viru Maakohtu 15.01.2009 kohtuotsusega KarS § 113 järgi ning karistuseks mõisteti talle kaheksa aastat vangistust. KarS § 68 järgi arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusasja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.06.2008. Seisuga 15.01.2009 Aleksandr Leontievil jäi kanda 7 (seitse) aastat 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kolmel korral ning kannab reaalset vangistust esimest korda. Kuriteod on muutunud raskemaks, vägivaldsemaks. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Alexander Leontiev taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku sõnul ei saa ta leida kindlat elu- ja töökohta, sest tal ei ole elamisluba. Isiku sõnul kirjutas ta avalduse, et ta saadetaks riigist välja Venemaale, kuid seda avaldust ei rahuldatud. Rohkem isikul midagi öelda ei olnud. Prokurör Alexander Leontievi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isiku vägivaldne käitumine oli otseselt seotud alkoholi kuritarvitamisega. Jätkuvalt on olemas oht, et antud kinnipeetav võib jätkata vabaduses alkoholi liigtarvitamist. Süüdimõistetu kannab vangistust tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kuivõrd varasemad korduvad karistamised ei takistanud teda uute kuritegude toimepanemisel, ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud – nii on tema puhul võimalik, et ta jätkab kuritegude toimepanemist ka uuesti karistusest tingimisi vabastamisel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Samuti leidis prokuratuur, et A. Leontievi ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike aeg võrreldes talle mõistetud karistusega – kaheksa aastat vangistust. Kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 11.06.2016. Kuna isik kannab karistust tapmise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine toime- panemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Käesoleva asja materjalidest nähtub et kinnipeetaval puudub vabaduses kindel alaline elukoht. Tema tähtajaline elamisluba on kehtetu. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded
ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla materjalidest nähtub, isik on ohtlik avalikkusele ning risk ühiskonnas on olemas. Ohtlikkus seisneb alkoholijoobes raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemises. Vangla iseloomustusest nähtub, et Alexander Leontievi suhtes uue üldise korduva kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 29%. Vangla materjalidest nähtub, et isik on teinud riskantseid otsuseid tagajärgedest hoolimata, sh toime pannud ka väga raske kuriteo – tapmise. Isikul on probleemid ka alkoholi tarvitamisega ning ta on alkoholijoobes toime pannud kuriteo. Kinnipeetav ei suutnud alkoholijoobes alati oma tegevusi kontrollida. Samuti nähtub, et isiku vägivaldne käitumine on tingitud alkoholi tarvitamisest. Kinnipeetav võib ärrituda oma seisukohti kaitstes ja võib tegutseda ettearvamatult. Vangla hinnangul ei ole isik alati võimeline kavandama oma tegevusi. Kuigi isik tunnistab muutuste vajalikkust ja saab aru oma süüst, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud antud isiku vabastamine tingimisi enne tähtaega. Lisaks sellele nähtub vangla materjalidest, et isikul puudub kindel elukoht. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb kriminaalhooldus ja täitmisele kuuluvad KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded ja KarS § 75 lg 2 sätestatud võimalikud lisakohustused. Kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli üks nõuetest on alalises elukohas elamise nõue, siis elukoha puudumisel ei ole kriminaalhoolduse teostamine võimalik. Lisaks on kindla elukohaga seotud veel kolm kontrollnõuet (KarS § 75 lg 1 p 3, 4, 5). Isikul puudub ka garanteeritud töökoht. Garanteeritud töökoha puudumine on kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise riskifaktor. Isik ei ole ametlikult töötanud ning omamata stabiilset sissetulekut puudub isikul majandusliku toimetuleku oskus. Isikul on vangistuses kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid. Isegi kui isikul oleks olemas
kindel elukoht, puudub kohtul veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.