Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja nimetus) Asja lahendamine Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus
Viljandi kohtumaja 30. detsember 2014 kriminaalasi nr 14284000266; kohtuasi nr 1-14-9838 riik versus M.P kohtuistung kokkuleppemenetluses kohtunik Toomas Lillsaar Irina Meremaa Merike Tikk M.P (isikukood xxx; elukoht xxxx xxx xxx-xx xxxxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust) KarS § 424 järgi
RESOLUTSIOON
(Kohtuotsuse resolutiivosa) Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada M.P süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 5 (viis) kuud; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega M.P-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18. septembri 2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning mõista M.P-le liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva; KarS § 69 alusel asendada M.P-le mõistetud vangistus 6 kuud 28 päeva üldkasuliku tööga 416 (nelisada kuusteist ) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 14. november 2015; üldkasuliku töö tegemisel allutada M.P KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xxx xxx-xx xxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.P-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks; tühistada M.P-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused
2.
Kriminaalmenetluse kulude ja muude kriminaalmenetluses kohaldatavate abinõude osas: 2.1 välja mõista riigi kasuks M.P-lt kriminaalmenetluse kulu 573 (viissada seitsekümmend kolm) € 20 senti; määrata väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015 a jaanuari kuust igakuise menetluskulu osa 47 (nelikümmend seitse) € 77 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2 M.P-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 58.80 € (koos käibemaksuga) jätta riigi kanda;
2.3 lisakaristuse täitmisele pööramiseks saata kohtuotsuse jõustumisel käesoleva otsuse koopia liiklusregistrile. Otsusele edasikaebamine ja otsuse täitmine
3.Kohus selgitab: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest kohata (LS § 128 lg 1); ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 € (LS § 128 lg 2); 3.5 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.6 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.7 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.8 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.9 KrMS § 248 (Kohtulahendid kokkuleppemenetluses) lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(Kohtuotsuse põhiosa) KrMS § 249 (Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses) kohaselt kohtuotsuse põhiosas märgitakse: 1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning 2) kokkuleppe sisu.
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on M.P toime pannud kuriteona mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 järgi, mis seisnes selles, et tema juhtis 18.10.2014 kella 04.49 paiku
Viljandi maakonnas Viljandi vallas enne Tartu mnt ringristmikku mootorsõidukit BMW 318i registreerimisnumbriga XXX XXX seisundis, kus etanoolisisaldus veres oli 1.85 +/- 0,06 mg/g kohta.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkuleppe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 järgi ja karistamiseks vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada nimetatud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 18. septembri 2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra s.o 1 kuu ja 28 päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 6 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada karistuseks mõistetud vangistus 6 kuud ja 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele vangistuse päevale vastab 2 tundi üldkasulikku tööd (6 kuud ja 28 päeva vangistust = 2 tundi x 208 päeva), s.o üldkasuliku tööga 416 tundi. Üldkasulik töö tuleb teha 10 kuu jooksul. KarS § 69 lg 4 kohaselt tuleb üldkasuliku töö tegemise ajal järgida kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 kuuks.
3.1.Menetluskulude koosseis Menetluskulud kululiikide järgi on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud).
3.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 532,5 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud alates 01. jaanuarist 2014 töötasu alammääraks 355 € kuus.
3.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja määramine) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 26. novembri 2013 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
3.1.2.1.Kohtueelsel uurimisel riigi õigusabi M.P-le kohtueelsel uurimisel osutatud õigusabi ja sellega seonduvad sõidule vajalikud kulutused on 82.80 €, millest kulutused otsesele õigusabile moodustavad 24 €. Kohtueelsel uurimisel on kaitsja õigusabi tasutaotlus rahuldatud.
3.1.3.Postikulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2.70 €. 3.1.4 Ekspertiisitasu
KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud – 14 €. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutus nähtub õiendist (tl 22).
3.2.Menetluskulude summaarne arvestus Kokku moodustub kululiikidest kriminaalasjas menetluskulu 632 € (532,50 +82.80+14+2.70).
3.3.Menetluskulude hüvitamise põhjendused KrMS § 189 (Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). KrMS § 180 (Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral) lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Riigi õigusabi tasu koosseisus on süüdistatavale M.P-le õigusabi osutamiseks sõidukulud ja selleks kulutatud aeg kokku 58.80 €. Sõiduga seonduvad kulutused on võrreldes sisulise õigusabi andmise kuludega ebaproportsionaalselt suured. Kohtule teadaolevalt võinuks õigusabi osutav advokaat olla määratud menetluse koha järgsest advokaadibüroost ja sel juhul ei kaasneks advokaadi kohalesõiduga seonduvaid kulusid. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused ületavad sisulise õigusabi osutamise kulud, on süüdistavat ülemääraselt ja asjakohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik. Eeltoodust lähtuvalt tuleb õigusabi andmiseks tehtud kulutused sõitudele 58.80 € jätta süüdistatavalt välja mõistmata. Sisuliselt jäävad sõidukulud riigi kanda, kuna kohtule teadaolevalt on riik aastaks õigusabi kulud advokatuurile ette maksnud. Sõidukulud ja sõiduks kulutatud aega hüvitatakse küll õigusabi osutanud advokaadile, kuid süüdimõistetult seda kohus välja ei mõista ning selles osas jääb riigilt advokatuurile ettemakstud rahasumma süüdistatavalt riigile tagasi välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid; kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda; kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud 573.2 € tuleb KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda ei ole ta eelduslikult võimeine temalt väljamõistetud menetluskulusid koheselt tasuma. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata süüdimõistetul menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
4.Otsuse tegemisel kaasnevate täiendavate küsimuste lahendamine KrMS § 312 (Kohtuotsuse põhiosa) p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid. KrMS § 313 (Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa) lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.
KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. (digitaalselt allkirjastatud) Toomas Lillsaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.