Kriminaalasi 1-14-10089
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-10089
Kohtukoosseis
Kohtunik Piret Liivo
Kohtuistungi sekretär
Terje Liebert
Kriminaalasi
M.I süüdistuses KarS § 320 lg 2; 320 lg 1-§ 22 lg 2 järgi
Prokuröri abi
Marika Reintop
Süüdistatav
M.I, isikukood: XXX, Eesti kodanik, 8 klassi haridusega, emakeel eesti keel, elukoht XXX, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 24.09.2014
Menetluse liik
Kokkuleppemenetlus
Süüdi tunnistada M.I KarS § 320 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta. Süüdi tunnistada M.I KarS § 320 lg 1 - § 22 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus 1 aasta täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui M.I ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 30.12.2014.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: CD-plaat – jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: M.I-lt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532,50 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot. Kohustada M.I ’i tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 52,37 eurot. Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega M.I-le kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud elukohavõi e-posti aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuses ettenähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamist on võimalik vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Asjaolud ja menetluse käik: Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse M.I ́i selles, et tema kriminaalasja nr 14230110389 kohtueelse menetluse ajal, olles teadlik vastutusest KarS § 320 järgi, andis korduvalt kannatanuna ülekuulamistel teadvalt valeütlusi ja seda alljärgnevalt: 06.09.2014.a. kell 06:23 Harjumaal, Kuusalu vallas kannatanuna ülekuulamisel avaldas, et 06.09.2014.a. kella 01:12 paiku tuli tema telefonile nr-ilt XXX sõnum: “Tervitused Pärnumaalt“ ning samal ööl kella 02:00 paiku tulid tema korteri ukse taha aadressile XXX kaks tundmatut meesterahvast, kes otsisid tema elukaaslast. Kui ta vastas, et elukaaslast ei ole kodus, siis mõlemad mehed tirisid ta õue, vedasid maja taha ja lükkasid ta pikali maha, ta kukkus ja tundis füüsilist valu. Edasi mõlemad mehed hoidsid teda kinni, pikem mees sidus teibiga tema käed ja jalad kinni ning kadusid. Kui tal õnnestus jalad teibist vabastada, läks ta tagasi majja ning ämm XXXvabastas ta käed. Kui elukaaslane XXXkohale jõudis ja viimane koos ämmaga tema korterisse läks, siis selgus, et tema kotist oli kadunud 500 eurot, mille ta sai päranduseks, mobiiltelefon LG maksumusega 100 eurot ning -2-
tema nimele väljastatud ID-kaart. 06.09.2014.a. isiku läbivaatuse käigus tuvastati M.I ́il triibud paremal ja 1 triip vasakul käel, verevalumid mõlema jala alumisel kolmandikul. Tegelikkuses on eeluurimisel tuvastatud, et nimetatud kuriteosündmust ei toimunud, raha M.I ́ul reaalselt ei eksisteerinud ning M.I ise sidus oma käed ja jalad teibiga kinni, tekitades selliselt läbivaatlusel fikseeritud vigastused, nimetatud sõnumi saatis oma telefonile ise eelnevalt enda poolt ostetud kõnekaardilt nr XXX ning telefoni LG viskas ise XXXkodumaja lähedal asuvatesse põõsastesse. 08.09.2014.a. kella 12.20 paiku Tallinnas, P.Pinna 4 Ida Politseijaoskonnas kannatanuna ülekuulamisel avaldas, et 06.09.2014.a. varahommikul XXXkoputati tema ukse taga ning kui ta ukse avas, oli ukse taga 2 temale tundmatut meesterahvast, kes otsisid tema elukaaslast. Kui ta vastas, et elukaaslast kodus ei ole, tirisid mõlemad mehed ta õue, vedasid maha taha puudesalu juurde, lühem mees lükkas teda kahe käega kõvasti vastu rindkeret nii, et ta kukkus selili maha ja lõi pea vastu maad ära ning see põhjustas temale füüsilist valu. Edasi lühem mees hoidis teda kinni ja pikem võttis taskust teibi ning sidus sellega tema käed ja jalad kinni ja mõlemad mehed lahkusid. Kui tal õnnestus oma jalad lahti saada, läks ta majja tagasi ning ämma XXXjuures aitas ämm tal käed lahti saada. Kui ämm läks tema korterisse kuivi riideid otsima, palus ta ämmal vaadata, kas kotis on 500 eurot alles. Ämm tagasi tulles vastas, et ei ole. Tema elukaaslane rääkis, et keegi saadab temale sõnumeid, ta luges ka ise neid ja politsei pildistas neid. Tegelikkuses on eeluurimisel tuvastatud, et nimetatud kuriteosündmust ei toimunud, raha M.I ́ul reaalselt ei eksisteerinud ning M.I ise sidus oma käed ja jalad teibiga kinni ja saatis ise oma elukaaslase XXXtelefonile sõnumid eelnevalt enda poolt ostetud kõnekaardilt nr XXX, sõnumite sisu järgi otsiti XXX ja lubati XXX mitte enne lahkuda, samuti soovitati naine üles otsida, et saab muidu õues veel külma ja et varsti peaks toibuma. 10.09.2014.a. kell 11.05 Tallinnas, P.Pinna 4 Ida Politseijaoskonnas kannatanuna ülekuulamisel avaldas, et 05.09.14.a. 17.00-21.00 oli ta Vaidas oma vanaisa juures ning sai vanaisalt 500 eurot, varastatud telefoni LG kasutas viimati 04.09.2014.a. ja pani selle käekotti ning on kindel, et ise ta telefoni ei kaotanud. Tegelikkuses on eeluurimisel selgunud, et nimetatud kuupäeval XXX ta oma vanaisaga ei kohtunud ja mingit raha ei saanud ning telefoni LG viskas ta ise XXX kodumaja lähedal asuvatesse põõsastesse. Seega M.I, andes kriminaalmenetluses kannatanuna teadvalt valeütluseid, millega kaasnes tõendite kunstlik loomine, pani toime KarS § 320 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 11.09.2014.a. XXXkäskis oma poolvennal XXXpolitseile valetada ning selle tagajärjel XXX11.09.2014.a. kella 15.30 paiku kriminaalasjas nr 14230110389 tunnistajana ülekuulamisel avaldas, et 2014.a. septembris reedesel päeval oli ta kodus XXXning kella 23.15-23.20 paiku tulid tema ukse taha tundmatud meesterahvad, kes küsisid Jänxi ning kui XXXvastas, et ei tunne sellenimelist, küsiti XXXelukohta, viimane on tema õemees. Ta ei tahtnud neile XXX elukohta avaldada, kuid andis XXX telefoninumbri ning need mehed lahkusid. Tegelikkuses on eeluurimisel tuvastatud, et keegi XXX XXX korterist ei otsinud ning XXX telefoninumbrit kellelegi ei edastanud. Seega M.I , kallutades tahtlikult teist inimest teadvalt valeütluste andmisele, s.o. õigusvastasele teole, pani toime KarS § 320 lg 1- § 22 lg 2 kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga ei ole kahju tekitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav M.I , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus M.I süüdi tunnistada KarS § 320 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta, samuti süüdi tunnistada M.I KarS § 320 lg 1- § 22 lg 2 järgi ja -3-
karistada vangistusega 3 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mida ei pöörata KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele, kui M.I ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistungil jäi süüdistatav M.I sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel M.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 320 lg 2 järgi; § 320 lg 1- § 22 lg 2 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. M.I-lt kuulub välja mõistmisele sundraha summas 532,50 eurot, määratud kaitsja tasu 96 eurot. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1110-13 p 7, määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo Kohtunik
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.