Kohtulahend

Asjaolud Viru Vangla esitas 17.11.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Garussovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kirill Garussov kannab käesoleval ajal karistust Harju Maakohtu 12.02.2013 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 74 lg 5; § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 10.01.2012.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 11 kuud 27 päeva vangistust, mõistes

liitkaristuseks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 05.10.2012.a. Kirill Garussovi on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning vanglas viibib ta esimest korda. Toimepandud kuriteod on samalaadsed, st rahvatervisevastased. Narkootilise aine kogus on suurenenud võrreldes varasema narkokuriteoga. Soodusteguriks on rahalise kasu saamise eesmärk. Kinnipeetav omandab alates 02.09.2013 keevitaja eriala. Perioodil 16.10.2013 – 04.12.2013 läbis isik programmi Sotsiaalsete oskuste treening. Alates 11.08.2014 omandab isik riigikeelt B1 tasemel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 2 kuud ning kanda jääb tal veel 2 aastat vangistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetav elas enne vangistust koos elukaaslase ja emaga viimasele kuuluvas 3-toalises korteris aadressil xxxx. Võimalikul vabanemisel soovib isik elama asuda samale aadressile. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks ning kinnipeetava vabanemisjärgseks toetamiseks andsid korteriomanik I G ja kinnipeetava elukaaslane I B. Põhihariduse omandas kinnipeetav Mustamäe Reaalgümnaasiumis. Eriala isik ei oma, kuid on tuttava juhendamisel õppinud kahhelplaatide paigaldamist. Erialasesse täiendamisse ja hariduse omandamisse suhtub isik toetavalt. Vangistuse jooksul soovib isik selgeks saada eesti keele, võimalusel omandada ka kutse. Kinnipeetav on õppinud riigikeelt tasemel A1 ja A2. Kinnipeetaval puudus ametlik töökoht ja legaalne sissetulek, ta elatus peamiselt ebaseaduslikust tegevusest. Materiaalselt toetas isikut võimaluste piires ka tema ema. Peale põhikooli lõpetamist olevat isik töötanud 1,5 aastat ametlikult xxxx ehituses. Hiljem töötas isik ehituse valdkonnas mitteametlikult. Kinnipeetav väärtustab materiaalset heaolu, tulude-kulude tasakaalus hoidmisega oli tal raskusi. Võlanõuded loodab isik rahaliste vahendite olemasolul tulevikus tasuda. Vabanemisel on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxxx. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad ema I G, onu B G ja elukaaslane I B. Perekond on õiguskuulekas, kedagi ei ole kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad. Kinnipeetava tutvusringkonnas oli ka kriminaalse taustaga inimesi. Isiku riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad korduvad seaduserikkumised. Kinnipeetav võib olla mõjutatav juhul, kui ettepanek tegutsemiseks tundub kasuliku ja vajalikuna. Alkohoolseid jooke tarbis isik oma sõnul vähe ja kui, siis tähtpäevadel. Väärteokorras on isikut karistatud ühel korral AS rikkumise eest (2007). Isik mõistab alkoholi kahjulikkust ja suudab vajadusel sellest hoiduda. Narkootilistest ainetest on isik tarvitanud kanepit, kuid proovinud ka amfetamiini. Kanepit hakkas isik suitsetama 13 aastaselt, tarvitades seda üsna ohtralt. Sõbra õhutusel olevat isik 2 aastat tagasi loobunud kanepi suitsetamisest. Väärteokorras on isikut ühel korral karistatud NPAS rikkumise eest 2012.a (tegu oli toime pandud 2011.a). Kinnipeetav on veendunud, et suudab narkootikumidest tulevikus hoiduda. Kriminaalhooldusel olles jätkas isik seadusevastase tegevusega, mille eest sai ka karistada. Ametnike suhtes on isik viisakas, vältides konfliktseid olukordi. Kinnipeetav soovib oma elus muutusi teha, olles veendunud, et ta vanglasse enam kunagi ei sattu. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui kinnipeetav suhtleb kriminaalse taustaga isikutega ning kui on võimalus saada kiiret rahalist kasu ja puudub kindel sissetulek (töökoht). Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla isiku ennetähtaegset vanglast vabanemist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus otsustab

isiku vabastada, teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada Kirill Garussovi suhtes elektroonilist järelevalvet 6 (kuus) kuud, pannes talle käitumiskontrolli ajaks lisaks käitumiskontrolli nõuetele KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et vestlusest kinnipeetava ema ja elukaaslasega selgus, et Kirill Garussov on mõelnud oma varasemale käitumisele, on analüüsinud oma varasemat tegevust, valib nüüd väga hoolikalt, kellega suhtleb, saab aru negatiivsest mõjust ja selle võimalikest tagajärgedest. Kirill Garussov on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla aadressile xxxx, milline on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Kodukülastusel oli kodus kinnipeetava onu B G, kes on xxxx. Vestluse käigus kinnitas B G, et Kirill Garussovil on olemas kindel töökoht vabaduses. Kirill Garussov on olnud ühel korral käitumiskontrolli all, sooritades katseajal kuriteo. Vestluse käigus ema ja elukaaslane väitsid, et kinnipeetaval ei olnud sõltuvusprobleeme. Kui kohus peab võimalikuks Kirill Garussovi KarS § 76 järgi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks kriminaalhooldusametniku arvates riskide maandamiseks otstarbekas lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustusi. Kirill Garussov ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetava väitel on tal nüüd hoopis teised prioriteedid ja sihid. Kinnipeetava sõnul on tal selg haige, tal on vaja ravi, mida vanglas pole võimalik saada. Tal on vabanemisel võimalik keevitaja eriala õpingud lõpetada Tallinna ametikoolis. Onule kuuluvas firmas hakkaks ta tööle xxxx ja paralleelselt omandaks autojuhi C kategooria, misjärel hakkaks ta autojuhina tööle. Vanade sõpradega ta enam ei suhtle. Ta on valmis täitma kõiki tingimusi ja kohustusi, mis talle pannakse. Kinnipeetav palub anda talle võimalus pöörduda tagasi perekonna juurde, et elada normaalset elu. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Kirill Garussovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Käesolevaga kinnitab prokuratuur, et ei ole vastu eelnimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. K. Garussovi käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – distsiplinaarkaristuste vangistuse jooksul puudumine, keevitaja eriala omandamine, sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening osalemine, riigikeele kursuste läbimine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on vangistuses käitunud õiguspäraselt ja teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. K. Garussov on kriminaalkorras karistatud teist korda. Reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Prokuratuur leiab, et antud juhul on vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 01.01.2017. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks K. Garussovil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Arvestamisele kuulub siinkohal ka varem viidatud asjaolu, et vangistuse ajal on kinnipeetav käitunud seaduskuulekalt. Neil asjaoludel arvab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega ning elektroonilise valvega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, Kirill Garussovi tingimisi

ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4,8 ja 9 sätestatud kohustused – katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul vanglast vabanemise päevast arvates, mitte viibida paikades, kus müüakse alkoholi, va toidupoed, ega suhelda kriminaalse taustaga karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata, osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutava(te)s sotsiaalprogrammi(de)s, alluda elektroonilisele valvele. Elektroonilise valve tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud. Kaitsja esitas kohtule väljavõtte Kirill Garussovi haigusloost, kuna Kirill Garussov väitis, et tal on seljaga probleemid ja ta vajab taastusravi, mis vanglas ei ole ette nähtud. Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust, sest kõik tingimused vabanemiseks on täidetud. Vangla esitas põhjaliku analüüsi selle kohta, kuidas Kirill Garussovil karistuse kandmine kulgeb. Põhiline on see, milline on isik tänasel päeval, millised muutused on temaga toimunud, kas ta tegi endale vajalikud järeldused kohtuotsusest. On näha, et isik on oluliselt muutunud positiivses suunas. Sel põhjusel vangla toetab Kirill Garussovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Seda toetab ka prokuratuur. Lähtudes sellest ei näe kaitsja mingit põhjust, mis takistaks isiku vabastamist. Vabastamise lisatingimustega on Kirill Garussov nõus ning nende täitmine on võimalik. Kaitsja palus rahuldada Kirill Garussovi taotlus ja vabastada ta elektroonilise valve alla. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Kirill Garussovi võib kuue kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust esimese raskusastme rahvatervisevastaste narkokuritegude eest KarS § 184 lg 1, KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kirill Garussovi on kriminaalkorras karistatud 2-l korral, kuid reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda, sest Harju Maakohtu 12.02.2013 otsusega mõisteti talle liitkaristus KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 alusel. Kinnipeetavat on väärteokorras 2-l korral karistatud AS ja NPAS rikkumise eest. Perioodil 16.10.2013 – 04.12.2013 on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Alates 02.09.2013 omandab kinnipeetav keevitaja eriala, samuti omandab ta alates 11.08.2014 riigikeelt B1 tasemel. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav on vangistuses olles astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles muutunud ja edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ja garanteeritud töökoht xxxx. Kirill Garussovil on moraalset ja materiaalset toetust pakkuvad lähedased, kellega on väga head suhted. Kinnipeetav on lubanud edaspidi sõltuvusaineid enam mitte tarvitada, sest tal on nüüdsest teised prioriteedid. Viru Vangla toetab Kirill Garussovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Kirill Garussov viibib. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski, saaks kohtu hinnangul maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Kirill Garussovile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Kirill Garussovi elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu

kohaneda eluga vabaduses, et ta saaks ennast taas ühiskonnas vajalikuna tunda. Kohtu hinnangul tuleks Kirill Garussovile, kes reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.