Kohtulahend

Kriminaalasi nr. 1-14-10046

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel 22.detsembril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul prokurör Margit Pärn kaitsja advokaat Anu Pärtel alaealise seaduslik esindaja H. T. osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav S. T., IK XXXXXX; sünniaeg: XXXXXX; kodakondsus: XXXXXX; emakeel: XXXXXX; haridus: XXXXXX; töökoht või õppeasutus: XXXXXX; elukoht: XXXXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud, süüdistuses KarS § 121 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus S. T. süüdistatakse selles, et tema: • 18.veebruaril 2014.a kell 20:43 Tartu maakonnas Mäksa vallas asuvas Kaagvere Erikoolis II korruse rühmaruumis lõi parema käega kaasõpilast J. P. vastu kannatanu kaela kukla piirkonda. S. T. tegevusse sekkusid kooli töötajad K. K. ja A. P.. S. T. tõmmati kannatanu juurest eemale ning ta läks akna juurde rahunema. Oma tegevusega põhjustas S. T. kannatanule J. P. füüsilist valu. • 18.veebruaril 2014.a kell 20:46 Tartu maakonnas Mäksa vallas asuvas Kaagvere Erikoolis II korrusel järgnes S. T. kannatanule J. P. WC-sse. WC-s lükkas ta kannatanu J. P. vastu seina, lõi kannatanut ühe korra rusikas käega vastu nägu vasaku silma piirkonda ja 2-3 korda vastu pead vasaku külje piirkonda. Ründamise lõpetamiseks sekkusid olukorda taas kooli töötajad A. P. ja K. K., kes tõmbasid S. T. J. P. juurest eemale. Selle käigus surus S. T. küüned kannatanu parema käe randme ja küünarnuki piirkonda ja tõmbas kannatanu käele veritsevad kriimustusjäljed. Oma tegevusega põhjustas S. T. J. P. füüsilist valu. Sellega pani S. T. toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o teise inimese löömise, peksmise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S. T. karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS § 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. S. T. tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendiks on CD-plaat, mis asub kriminaalasja toimikus ja mis tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde ka pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetluskuludena kuulub S. Tlt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Kuna S. T. puhul on tegemist alaealisega, siis tuleb temal materiaalsete vahendite puudumisel menetluskulud tasuda tema seaduslikul esindajal H. T.. S. T. puhul on tegemist alaealisega, kellel endal sissetulek puudub ning ta on põhiliselt oma ema ülalpidamisel. Seega tuleb menetluskulud ilmselt tasuda tema seaduslikul esindajal – emal. Ema kindel sissetulek on igakuiselt 700 eurot, kuid see võib kuuti erineda tulenevalt töö kasumlikkusest. Kuna ema toetab peale alaealise tütre ka enda täisealisi tütreid, kelledest üks on üliõpilane ja teine invaliid, siis leiab kohus, et menetluskulude tasumise panemine täies ulatuses süüdistatava emale kui tema seaduslikule esindajale ei ole põhjendatud ja oleks ilmselt ülemäära koormav. Seetõttu on põhjendatud jätta osa menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel ning anda väljamõistetavate menetluskulude tasumiseks pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa.