Kohtulahend

Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestada Aleksei Žamšarskile määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 19.12.2014. Aleksei Žamšarskilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel: • teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) senti; • määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 eurot ja kohtumenetluses makstud 120 (ükssada kakskümmend) eurot, so kokku 216 (kakssada kuusteist) eurot; so kokku menetluskulu 748 (seitsesada nelikümmend kaheksa) eurot ja 50 (viiskümmend) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul võrdsete osamaksetena tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „Aleksei Žamšarski, 1-14-10528, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse Aleksei Žamšarskile tema poolt avaldatud aadressile. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Aleksei Žamšarskit süüdistatakse selles, et ta hoidub kuritahtlikult kõrvale Harju Maakohtu 21.09.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-6959 väljamõistetud kohustuse, mis on tasuda igakuiselt 107,25 eurot lapse XXX(sündinud XXX) ülalpidamiseks alates 18.02.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Aleksei Žamšarski poolt elatusraha maksmisest kõrvalehoidumise kuritahtlikkus väljendub elatise mittemaksmises pika perioodi jooksul ning pikema perioodi jooksul küll tööleasumises, ent elatise maksmise kohustuse mittetäitmises. Seega kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest pani Aleksei Žamšarski toime KarS § 169 sätestatud kuriteo.

Kohtuistungil seletas süüdistatav Aleksei Žamšarski, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav selgitas, et on kolmel korral alates 26.11.2014 tasunud 25 euro kaupa XXXarvele raha ning ühe korra ka 15 eurot andnud sularahas. On tasunud, et võlg ei suureneks. Aasta jooksul loodab võlgnevuse ära tasuda. Hetkel ei tööta, kuid kogub raha oma firma asutamiseks. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav Aleksei Žamšarski käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kannatanu XXXselgitas, et süüdistatav tegelikult töötab taksojuhina taksofirmas XXX, Ajavahemikul maist oktoobrini mingeid rahasid ei laekunud. Alates 26.11.2014 on kolmel korral tasunud 25 euro kaupa, eelmisel nädalal aga ei tasunud. Lubatud raha laekumine on ebaregulaarne. Kuu tagasi maksis sularahas 15 eurot.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 169 järgi, mis sätestab vastutuse vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Osundatud sätte sõnastuse kohaselt pole karistatav mitte igasugune elatise maksmata jätmine, vaid karistusõigusliku etteheite kvaliteedi omandab elatise maksmata jätmine siis, kui selline tegevus on vaadeldav kuritahtliku kõrvalehoidumisena. Käesoleval juhul tuleneb kriminaaltoimiku materjalidest, et Harju Maakohtu 21.09.2011 otsuse nr 2-11-6959 kohaselt (tl 6) kohustus süüdistatav A. Žamšarski oma alaealise lapse XXXülalpidamiseks tasuma igakuiselt 107,25 eurot ja seda alates 18.02.2010 kuni XXXtäisealiseks saamiseni, so kuni 23.01.2027. Seega oli ja on A. Žamšarski kohustatud viidatud jõustunud kohtulahendi alusel temale pandud kohustust täitma. Samas nähtub süüdistusest, et kriminaalmenetluse alustamise ja A. Žamšarskile karistusõigusliku etteheite tegemise KarS § 169 tähenduses on tinginud asjaolu, et A. Žamšarski ei ole täitnud kohtuotsusega pandud kohustust ning tegevuse kuritahtlikkus on väljendunud selles, et ta pole pika perioodi vältel elatisraha tasumise kohustust täitnud ning pikema perioodi jooksul küll töötamises, ent elatise maksmise kohustuse mittetäitmises. Enne hinnangu andmist sellele, kas süüdistuses kirjeldatud asjaolusid on võimalik käsitleda kuritahtliku elatise maksmisest kõrvalehoidumisena KarS § 169 mõttes, peatub kohus kõrgeima astme kohtu lahendil asjas nr 3-1-1-84-12. Nimelt on kõnealuse lahendi p-s 8 Riigikohus selgitanud, et elatise maksmata jätmist tuleb käsitleda selle maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidumisena KarS § 169 mõttes eeskätt juhul, kui: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist, vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaks soorituse tegemist. Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitleda isiku kogu vara, arvestades perekonnaseaduse §-st 102 ja täitemenetluse seadustiku §-st 132 tulenevaid erandeid; 2) kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund seda võimaldaks või 3) kohustatud isik ei tee mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal elatise maksmise kohustust võimalikult suures ulatuses täita (nt ei otsi piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, ei müü elatise maksmiseks vajaliku raha saamiseks talle kuuluvat vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS §-st 102 tulenevas ulatuses vmt). Käsitletavas lahendis kordab Riigikohus ka juba varasemas asjakohases kohtupraktikas omaks võetud arusaama, et elatise maksmise kuritahtlikkus tähendab kõigil juhtudel ka seda, et kohustatud isik rikuks elatise maksmise kohustust süstemaatiliselt või pikema aja vältel.

Nagu kohus eelnevalt viitas, tulenes A. Žamšarski kohustus elatise maksmiseks jõustunud kohtulahendist, mistõttu vajab edasist hindamist, kas kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogum jaatab A. Žamšarski poolt kohtulahendi täitmata jätmist ehk elatise tasumata jätmist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et XXX on A. Žamšarski laps, seda kinnitab ka XXX sünnitunnistuse koopia (tl 13). Hinnates kannatanu XXX ütlusi (tl 7-12), siis nähtub neist, et A. Žamšarski ei ole kohtuotsusest tulenevat ülalpidamiskohustust oma lapse XXX ees täitnud ja samuti ei kajasta kriminaaltoimiku materjalidele lisatud süüdistatava pangakonto väljavõtted elatisraha tasumist (tl 28-30, 34-56). Samuti tuleneb Tallinna Kohtutäitur Elin Vilippuse teatest Põhja Ringkonnaprokuratuurile, et viie A. Žamšarski suhtes alustatud elatisraha täitemenetluse raames 10.12.2014 seisuga laekumisi toimunud ei ole ning sissenõutava rahasumma suurus on 10.12.2014 seisuga kokku 3847 eurot, millest sissenõudja XXXpoolne nõudejääk on 2895 eurot (tl 120-121). Eelmärgitust järeldub, et süüdistatav ei ole elatise maksmise kohustust täitnud ning see annab aluse lugeda tõendatuks elatise maksmise kohustuse rikkumise süstemaatiliselt ja pikema aja vältel. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumi pinnalt nõustub kohus riikliku süüdistajaga ka selles, et kohtueelse menetluse käigus tuvastatuga on tõendamist leidnud, et A. Žamšarski on elatise maksmisest kõrvale hoidunud kuritahtlikult. Esitatud süüdistuses on KarS § 169 koosseisuelementi „kuritahtlik kõrvalehoidumine“ sisustatud selliste aspektidega nagu elatise mittemaksmine pika perioodi vältel ning vaatamata töökoha olemasolule jätkuvalt elatise mittemaksmine. Hinnates A. Žamšarski kohtueelsel menetlusel antud ütlusi (tl 91-94), siis tuleb märkida, et A. Žamšarski pole eitanudki talle kohtuotsusega pandud kohustuse täitmata jätmist. Seejuures on ta selgitanud, et elatise maksmisest on ta keeldunud põhjusel, et lapse ema XXX on teinud ja teeb talle takistusi lapsega kokkusaamisel. Samas on A. Žamšarski kinnitanud enesel töökoha olemasolu ja igakuiselt saadavat sissetulekut. Eesti Töötukassa andmetel on A. Žamšarski olnud töötuna arvel ajavahemikel 30.03.2011 kuni 30.07.2011 ja 10.05.2012 kuni 28.06.2012 ning mõlemal juhul on temale makstud töötuskindlustushüvitist, st tal on ka nendel ajavahemikel olnud sissetulek (tl 81) Eelosutatust järeldub, et A. Žamšarskil on puudunud objektiivsed põhjused elatisraha tasumata jätmiseks – ta on omanud nii töökohta kui saanud sissetulekut, st tal on olnud objektiivselt võimalik elatisraha tasumise kohustust täita, kuid vaatamata talle määratud kohustuse objektiivse täitmise võimalusele, on ta jätnud oma lapse XXX ees kohtuotsusega pandud elatisraha kohustuse täitmata. Kohtu veendumuse kohaselt täidab see KarS §-s 169 ettenähtud „kuritahtlikku kõrvalehoidumise“ elemendi ning kuna asjaoludest tulenevalt on see toimunud ka pika aja vältel - nimelt on XXX nõude jääk 2895 eurot - siis leiab kohus, et selliselt toimides on A. Žamšarski realiseerinud KarS § 169 süüteokoosseisu. Seejuures annavad objektiivselt avaldunud teo tehiolud ning A. Žamšarski ütlused kogumis aluse seisukohaks, et A. Žamšarski pani talle inkrimineeritava süüteo toime kavatsetult. Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et A. Žamšarski käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatava käitumine on hinnatav KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemisena.

KARISTUSE MÕISTMINE JA MENETLUSKULUD

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on KarS § 169 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatav A. Žamšarski kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt on ta tööga hõivatud ning kohtu veendumuse kohaselt peaks see eelduslikult tähendama ka igakuise legaalse sissetuleku olemasolu. Märkida tuleb ka seda, et karistusregistri väljavõtte kohaselt (tl 87-90, 122-123) on A. Žamšarski kriminaalkorras karistamata isikuks, ent samas on teda eelnevalt korduvalt

karistatud väärtegude toimepanemise eest ning käesoleval aastal määratud rahatrahvid on A. Žamšarski jätnud valdavalt täitmata. Arvestades ka koosseisupärast tegu, tähendaks rahalise karistuse mõistmine seda, et kannatanu langeb varasemast veelgi halvemasse olukorda, sest süüdistataval tekiks tema süüdimõistmise ja karistamisega konkureeriv rahaline kohustus. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kuna kuritahtlik kõrvalehoidumine elatise tasumisest tähendab enamasti pikaajalist elatise tasumata jätmist, on süüdistataval ka suured võlgnevused. Sellest tulenevalt jääks ka rahalise karistuse mõju väheseks. Samuti näitab A. Žamšarski käitumine pärast käesoleva kriminaalasja lõpetamist KrMS § 202 alusel ja kriminaalasja uuendamine (tl 108-110, 113114) seda, et teda ei ole võimalik mõjutada leebe karistusega edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kriminaalhooldaja 13.10.2014 koostatud erakorralisest ettekandest nähtuvalt jättis A. Žamšarski temale määratud 100 tundi üldkasulikku töö tegemata ja isik kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud (tl 111-112). Seega leiab kohus, et karistusliigina tuleb A. Žamšarski suhtes kohaldada vangistust. Hinnates süü suurust, siis leiab kohus tuvastatud teo tehiolude pinnalt, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav avaldanud kahetsust toimepandu suhtes, kuid kohtuistungil väitis, et suhtub toimepandusse rahulikult ega kahetse. Kuigi kohtuistungil seda kahetsust ei avaldatud, siis ilmneb ülekuulatud isikute ütlustest, et süüdistatav on hakanud elatist maksma. Kuigi selline käitumine võib olla tingitud asjaolust, et süüdistatav sai pärast menetluse uuendamist aru, et kriminaalasi saadetakse ikkagi kohtusse ning sellega võib oma olukorda kergendada, leiab kohus, et kohtueelsel menetlusel avaldatud kahetsus ja oma rahaliste kohustuste täitmisele asumine võivad koosmõjus siiski olla hinnatavad kahetsusena, mida kohus peab võimalikuks kui karistust kergendava asjaoluga arvestada. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus kriminaalasja lahendamisel ei sedastanud ning nende võimalikule esinemisele ei osutanud ka kohtumenetluse pooled. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et A. Žamšarskile on võimalik mõista karistus mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd see vastab A. Žamšarski süüle ja võtab arvesse karistust kergendava asjaolu esinemist, kuid arvestab ka karistuse mõistmise üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Puutuvalt vangistuse täitmisele pööramisse leiab kohus, et kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks, siis võib süüdistatavale mõistetava karistuse jätta tingimisi kohaldamata. Samas aga, tagamaks süüdistatava õiguskuulekust peab kohus vajalikuks allutada süüdistatava käitumiskontrollile, et süüdistatav kriminaalhooldaja järelevalve all olles saaks aru õiguskuuleka käitumise vajalikkusest ja et kriminaalhooldaja abiga suunataks süüdistatavat oma kohustuste täitmisele. Süüdistatava senine käitumine näitab, et iseseisvalt ei ole ta seda seni suutnud teha. Kohtuistungil taotles prokurör süüdistatavale ka lisakohustuse määramist, sundimaks süüdistatavat vähemalt katseaja kestel elatist maksma. Kohus leiab, et taolise lisakohustuse määramine ei ole vajalik. Süüdistatav on kohustatud elatist maksma jõustunud kohtuotsuse alusel kuni 23.01.2027. Seega jättes edaspidi elatise maksmata paneb süüdistatav toime uue samalaadse kuriteo ning karistus tuleb nii või teisiti täitmisele pöörata uue kuriteo toimepanemise tõttu ning sellisel juhul mõistetaks süüdistatavale juba liitkaristus. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista täies ulatuses nii määratud kaitsjale makstud tasu kui ka teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. A. Žamšarski on täisealine isik, kes on kohtueelses menetluses kinnitanud enesel töökoha olemasolu. Samas kohtuistungil väitis süüdistatav, et ta hetkel ei tööta, kuid tema majanduslik olukord paraneb, sest asutab oma äriühingu. Seega on talle eelduslikult tagatud ka igakuise sissetuleku olemasolu vähemalt lähitulevikus. Samuti ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja konkureeriva kohustuse olemasolust lähtuvalt, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7

ja 12), so kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena. Kohus selgitab ka, et maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.