Riigiprokuratuuri 14. novembri 2014 määrus kaebuse rahuldamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kannatanute Leonid Beljakovi ja Kaupo Tuuliku lepinguline esindaja vandeadvokaat Heldur Otti, kaebus
RESOLUTSIOON
1.Riigiprokuratuuri 14. novembri 2014 määrus jätta muutmata.
2.Leonid Beljakovi ja Kaupo Tuuliku lepingulise esindaja vandeadvokaat Heldur Otti kaebus jätta rahuldmata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 19.12.2011 otsusega tunnistati Leonid Beljakov kriminaalasjas 1-11-13935 kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 423 lg 1 järgi selles, et tema 19.12.2010 kella 11.37 ajal juhtides Valga mk Otepää vallas Truuta külas Rõngu – Otepää – Kanepi tee 25,6 km sõiduautot Volkswagen Passat reg nr XXX , rikkudes liikluseeskirja § 123 sätet ja praegu kehtiva LS § 50 lg 3 p-de 1, 2 sätteid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, ebaõigelt valitud kiiruse tõttu ei arvestanud teeolusid ja ilmastikutingimusi ning kurvis kaldus vastassuunavööndisse, kus riivas sõidukit Scania WVZ-113 reg nr XXX , mida juhtis kaine K.T. . Sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX kaotas riivamise tagajärjel juhitavuse ning põrkas kokku tagasõitva sõidukiga Volkswagen Transporter reg nr XXX, mida juhtis kaine T.R. . Sündmuskohalt toimetati vigastustega kiirabi poolt SA Tartu Ülikooli Kliinikumi sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXX juhi kõrvalistuja M.T. (sünd. 23.04.1959), tagaistmel istuja Kaupo Tuulik (sünd. 18.04.1988) ja juht L. Beljakov. M.T. suri haiglas saadud vigastustesse 19.12.2010 kella 17.05 ajal, K. Tuulik sai rasked kehavigastused. Antud liiklusõnnetuses said kergemaid kehavigastusi sõiduki Volkswagen Transporter reg nr XXX juht T.R. ja kaasreisija L.P. .
2.20.10.2014 esitasid L. Beljakov ja K. Tuulik lepingulise esindaja kaudu prokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks, milles palusid kontrollida menetleja Tiiu Kannese ja prokurör Valdo Gerassimovi käitumises KarS §-des 299, 310 ja 316 sätestatud tunnuste esinemist. L. Beljakov ja K. Tuulik olid seisukohal, et kriminaalasja 1-11-13935 menetluses ei ole järgitud kriminaalmenetlusseadustiku sätteid ning tegelikult ei ole L. Beljakovi poolt KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemine tõendatud.
3.Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 30.10.2014 määrusega jäeti kriminaalasi nr 14760000158 alustamata, kuna vanemprokurör Küllike Talts leidis, et L. Beljakovi ja K. Tuuliku esitatud avaldusest ei nähtu kuriteotunnuseid, mistõttu puudub kriminaalmenetluse alus.
4.10.11.2014 esitas L. Beljakovi ja K. Tuuliku esindaja Riigiprokuratuurile kaebuse, milles palus tühistada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 30.10.2014 kriminaalasja mittealustamise teatise nr 14760000158 ja kohustada Lõuna Ringkonnaprokuratuuri sisuliselt lahendama kuriteokaebust. Riigiprokuratuuri määrus
5.Riigiprokuratuuri 14.11.2014 määrusega jäeti L. Beljakovi ja K. Tuuliku esindaja kaebus rahuldamata, kuna ka riigiprokurör Alar Kirs leidis, et puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
5.1.Riigiprokuratuuri määruses juhitakse tähelepanu, et kriminaalasja alustamiseks menetlejate suhtes seoses kriminaalasja nr 10260106269 (1-11-13935) menetluse läbiviimisega tuleks konkreetselt ära näidata, millise teoga milline menetleja millise kuriteo on toime pannud. Seda aga kaebajad teinud ei ole. Riigiprokurör rõhutab, et kriminaalmenetlus alustatakse vaid KrMS §-s 194 sätestatud ajendi ja aluse olemasolul, mitte konkretiseerimata blanketsete kahtlustuste alusel.
5.2.Riigiprokurör märkis, et kaebajate väide, et L. Beljakov ja K. Tuulik olid pärast 19.12.2010 toimunud avariid sellises psüühhilises seisundis, et nad ei mäletanud toimunud sündmusi, kuid neli aastat pärast sündmusi mälu taastus, on paljasõnaline. Seda ei kinnita ükski meditsiiniline dokument ega asjaolu, mida oleks võimalik kriminaalmenetluse käigus kontrollida.
5.3.Kaebus toodud väide, et L. Beljakov loobus kohtueelses menetluses kaitsjast uurija survel, on paljasõnaline. 31.01.2011 L. Beljakovi kahtlustatavana ülekuulamise protokollis on ta omakäeliselt märkinud ja allkirjaga kinnitanud, et õigused ja kohustused on arusaadavad ning kaitsjat ülekuulamise juurde ei soovi. Protokolli märkustes on L. Beljakov samuti omakäeliselt märkinud, et protokoll on kirjutatud tema ütluste järgi, läbi loetud ja vastab tõele, mille on kinnitanud oma allkirjaga.
5.5.Ka ei vasta tegelikkusele väide, et kokkuleppe sõlmimisel ei olnud kohal prokuröri ja kaitsjat, kuna kokkuleppele on alla kirjutanud prokurör, kaitsja ja süüdistatav. Kohtuistungi protokollist nähtub, et süüdistatav kinnitas, et kokkulepe on arusaadav, ta on sellega nõus, samuti, et kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet. Seega ei kinnita ükski dokument ega asjaolu ka seda, et L. Beljakov oleks menetlustoimingute ajal olnud ebaadekvaatses seisundis.
5.6.Kokkuvõtlikult leidis Riigiprokuratuur, et L. Beljakovi süüd kriminaalasjas 1-11-13935 kinnitavad kriminaalasjas kogutud materjalid. Prokuröri jaoks jääb arusaamatuks, millel põhineb kaebaja väide sõidumeeriku väljatrüki nägemise kohta kriminaalasja materjalide juures, kuna seda seal reaalselt ei ole. Samuti on arusaamatu kaebajate seisukoht, et sõiduk WVZ-113 leiti ja tuvastati hiljem, kuna nimetatud sõiduk viibis sündmuskohal.
-2-
Ringkonnakohtule esitatud kaebus
6.Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse L. Beljakovi ja K. Tuuliku esindaja vandeadvokaat H. Otti, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 14.11.2014 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning alustada kriminaalasjas nr 14760000158 menetlust.
6.1.Kaebuse esitajate hinnangul sisaldas nende poolt Riigiprokuratuurile esitatud avaldus võimalikule kuriteole viitavat teavet.
6.1.1.K. Tuulik avaldas, et kohtuasja nr 1-11-13935 toimiku leheküljel 80 leiduv 31.01.2011 kannatanu ülekuulamise protokoll ei sisalda tema poolt antud ütlusi ning nimetatud protokoll ei ole allkirjastatud K. Tuuliku poolt. Nimetatud asjaolu võib viidata ametialasele võltsimisele.
6.1.2.L. Beljakov avaldas, et tema nägi menetleja T. Kannesi juures kriminaalasja nr 10260106269 toimiku vahel Scania WVZ-113 (reg nr XXX ) sõidumeeriku väljatrükki, millest ei nähtunud Scania WVZ-113 seismajäämist liiklusõnnetuse järgselt. Nimetatud tõend ei sisaldanud aga kriminaaltoimikus, mis võib viidata tõendi kõrvaldamisele.
6.1.3.L. Beljakov ja K. Tuulik leiavad, et kriminaalasjas nr 10260106269 kogutud ja kohtuasja nr 1-11-13935 toimikus olevate tõendite ilmse ja menetlejatele (uurija Tiiu Kannes ja prokurör Valdo Gerassimov) äratuntava tõendusliku puudulikkuse tõttu ei saanud kohtueelsetel menetlejatel olla alust L. Beljakovile kahtlustuse ja süüdistuse esitamiseks KarS § 423 lg 1 järgi.
6.2.Arvestades ülaltoodut, pole ilmselt võimalik ignoreerida tõsiasja, et vaatamata käesolevas asjas kriminaalmenetluseks äratuntavalt piisava ajendi ja aluse olemasolule, pole prokuratuur L. Beljakovi ja K. Tuuliku kaebust sisuliselt menetlenud. Faktiväidete kontrollimine või ümberlükkamine ei ole mõeldav ilma asjakohaseid menetlustoiminguid tegemata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
7.Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri määrusega, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 30.10.2014 kriminaalasja alustamata jätmise teatisega, 19.12.2011 kokkuleppega ja kokkuleppemenetluse kohtuotsusega ning L. Beljakovi ja K. Tuuliku esindaja kaebuse ja selle lisadega, leiab, et Riigiprokuratuuri 14.11.2014 määruse peale esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub Riigiprokuratuuri määruses sedastatuga, et kriminaalasja nr 14760000158 alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud.
8.KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg 1 või lg 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikke tähtsust omavaid asjaolusid. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse.
9.Ringkonnakohus nõustub täielikult Riigiprokuratuuri määruses avaldatud seisukohaga, et käesolevas asjas puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
9.1.Tulenevalt KrMS § 199 lg 1 p-st 1 ei alustata kriminaalmenetlust, kui vastav alus selleks puudub. Alus puudub mh juhul, kui kuriteokaebuses ei ole kirjeldatud kuritegu. Kohus nõustub Riigiprokuratuuriga, et kirjeldatud asjaolude pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et menetlejad oleksid realiseerunud mõne kuriteo (KarS §-d 299, 310, 316) koosseisu. Prokuratuur on õigustatult leidnud, et kaebajate väited on paljasõnalised ning vastuolus kriminaalasja materjalidega. Lisaks ei ole need ka eluliselt usutavad, kuna praeguseks ajaks on süüdimõistvast otsusest möödunud juba kolm aastat ning puuduvad mõistetavad põhjendused, miks ei ole kaebuses toodud väiteid esitatud varem. -3-
9.2.Nii Lõuna Ringkonnaprokuratuur kui Riigiprokuratuur on üksikasjalikult vastanud kõigile kaebajate väidetele (vt p-d 6.1.1.-6.1.3.) ning Tartu Ringkonnakohtule ei ole uusi asjaolusid esitatud, sest tõendina ei saa käsitleda kaebusele lisatud ajaleheartiklit. Eelnevast tulenevalt ei pea kohus vajalikuks kaebajate väiteid põhjalikult käsitleda, kuna nõustub täielikult prokuratuuri seisukohtadega. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebajate väide, et aasta aega pärast kuriteosündmust, kui sõlmiti kokkulepe, oli L. Beljakov šokiseisundis, ei ole usutav. Kokkuleppest ja otsusest nähtub, et kokkuleppe sõlmimine ja selle kohtus arutamine oli vastavuses kriminaalmenetlusseadustiku sätetega ning süüdistatav väljendas enda tõelist tahet. Kokkuleppemenetluses KrMS § 247 kohaselt tõendeid ei uurita, mistõttu ei ole põhjendatud tõstatada tõendite uurimise küsimust pärast kokkuleppe sõlmimist. See oleks võimalik üldmenetluses, kuid käesoleval ajal on tegemist seadusjõus oleva kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega. Praeguses olukorras oleks võimalik kaebajate soovitud eesmärki saavutada üksnes teistmisavalduse esitamisega, mida on juba Riigiprokuratuuri määruses käsitletud ja ringkonnakohtul sellele midagi lisada ei ole.
10.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ning L. Beljakovi ja K. Tuuliku lepingulise esindaja kaebuse rahuldamata.
Mati Kartau Kohtunik
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.