Kohtulahend

Viru Maakohus

Kriminaalasja number

1-13-11536

Määruse tegemise aeg ja koht

18.detsembril 2014 Jõhvi kohtumaja Kirjalikus menetluses

Kohtunik

Erakorraline ettekanne

Süüdimõistetu

Inna Kirsipuu Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Marit Puuseppa 17.12.2014 erakorraline ettekanne O.D-le Viru Maakohtu 31.01.2014 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks O.D isikukood: xxx, xxx

Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Marit Puusepp esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub määrata kriminaalhooldusalusele O.D-le täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. O.D tunnistati Viru Maakohtu 31.01.2014 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi ja KarS § 65 lg 1, § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 9 kuud 23 päeva . KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi O.D täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid. Kriminaalhoolduse algus 31.01.2014 ja lõpp 30.01.2016. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus KarS § 75 lg 1 p 2 ettenähtud kontrollnõuet ilmuda registreerimisele. Rikkumine seisnes selles, et O .D ei ilmunud kriminaalhooldusmetniku poolt määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 17.03.2014 ja 27.10.2014. (tl 102) 24.03.2014 antud kirjalikus seletuses selgitas O.D 17.03.2014 kohtumisele mitteilmumist asjaoluga, et ta viidi Rakverr e prokuröri juurde. (tl 128) 31.10.2014 antud kirjalikus seletuses selgitas O.D 27.10.2014 registreerimisele mitteilmumist sellega, et töötas terve nädalavahetuse ja unustas seega registreerimisele tulla. (tl 129) Ühtlasi on kriminaalhooldusametnik teinud järelepärimise Ida prefektuuri, millest vastusest nähtub, et isik toimetati 15.11.2014 kainenema, kuna ta ei olnud tugevast alkoholijoobest tingituna võimeline iseseisvalt toime tulema. (tl 130-133) 11.12.2014 antud seletuses tunnistas O. D , et tarvitas baaris alkoholi ja ta viidi

kainestusmajja. (tl 140) Esmakohtumise ajal 03.03.2014 selgitati O.D-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. Samuti selgitati kriminaalhooldusalusele kohustuste mittetäitmise tagajärgi ja mõistetud vabadusekaotuslikke tagajärge. O. D kinnitas õigustest ja kohustustest arusaamist allkirjaga. (tl 127) Kriminaalhooldusametnik leiab, et O.D on probleeme alkoholi tarvitamisega. Temaga on läbi viidud vestlusti alkoholi tarvitamise põhjustest, tagajärgedest ja vältimise viisidest, eesmärgiga m uuta O.D-le omaks saanud eluviisi. Ent siiski ei ole sotsiaalabiprogrammis xxx osalemine ja alkoholivastase ravi läbimine muutnud süüdimõistetu alkoholi tarvitamise võimalusi. Juhindudes § 75 lg 2 p 2 teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata O. D lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Nimetatu on oluline, sest see annaks O.D-le võimaluse elukorralduse ja harjumuste muutmiseks positiivses suunas. O.D on oma käitumisega näidanud, et alkoholi tarvitamine on tema jaoks probleem ja täiendava kohustuse määramine annab võimaluse aktuaalse probleemiga tegeleda hooldusalusele kasulikul viisil. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu O.D on rikkunud kontrollnõuet, ilmuda määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nimetatud rikkumiste peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõist etu senine kriminaalhooldus on kulgenud küll mõnigate mööndustega ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on täiendava kohustuse määramine. Kriminaalhooldusalusele tuleb anda võimalus oma rikkumistest järelduste tegemiseks, seda enam, et kriminaalhoolduse mõte on suunata isik õiguskuulekale käitumisele ja distsiplineerida teda ühiskonnas kehtivatest reeglistest kinni pidama. Kohus on seisukohal, et täiendav kohustus aitaks O.D-le daspidiselt järgida kainet eluviisi, täita korrektselt katseaja tingimusi ning tõhusamalt saavutada hoolduskava eesmärgid. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks määrata O. D-le täiendav kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.