Kohtulahend

1-14-10561 Liiklusseaduse § 127 alusel on K.S kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Mõista K.S-ilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise 532,50 € (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti); - advokaadi õigusabikulud summas 284,16 € (kakssada kaheksakümmend neli eurot ja kuusteist senti); - surnu ekspertiis summas 309 € (kolmsada üheksa eurot); - liiklustehniline ekspertiis summas 457 € (nelisada viiskümmend seitse eurot); - autotehniline ekspertiis summas 503 € (viissada kolm eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest s.o. erinevad ekspertiisid summas 1269 eurot jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud summas 816.66 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub esimesel kuul tasumisele 68,66 eurot , järgmisel 11-l kuul kuulub ühes kuus tasumisele 68.00 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „K.S, 1-14-10561, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid: CD-plaadid kõnesalvestuste ja fotodega, mis asuvad kriminaalasja juures ümbrikus – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4), 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

K.S süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.12.2013 kella 08.10 ajal mootorsõidukit Nissan Note registreerimismärgiga xxx, millega liikus mööda Tallinn – Rapla – Türi mnt-d Tallinna poolt Rapla suunas, ületades suurimat lubatud sõidukiirust /90 km/h/, liikudes kiirusega ca 105 km/h, ei olnud Tallinn – Rapla – Türi mnt 19. km-l piisavalt hoolikas ega ettevaatlik, et tagada liikluse sujuvus ning ohu ja kahju vältimine, ei liikunud oma sõiduraja piirides võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ei arvestanud oma sõidukiiruse valikul ilmastikuoludega /vihmasadu/, teeoludega /märg teekate/ ja kõikide muude liiklusoludega /vastuliikuvad sõidukid/,

1-14-10561 et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, nagu vastassuunavööndis talle vastu liikuvad mootorsõidukid, jäi öötööst tingitud väsimusest arvatavasti autoroolis magama ning kaldus vastassuunavööndisse, kus põrkas kokku talle vastu liikuva mootorsõidukiga Audi A4 registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Xxx. Liiklusõnnetuse tagajärjel suri sündmuskohal mootorsõidukit Audi A4 juhtinud Xxx. K.S rikkus järgmisi liiklusseaduse nõudeid: LS § 14 lg 2 /iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist/; § 15 lg 1 p 1 /suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h/; § 16 lg 1 /liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/; § 45 lg 1 /teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides/; § 45 lg 7 /asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahendid ei näita teisiti/; § 50 lg 3 p 1 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama/. Seega pani K.S toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 422 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 1 (üks) aasta, 7 (seitse) kuud. KarS § 73 lg 1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui K.S ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu . KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5-ks kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. K.S nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava K.S-i selgituse ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav K.S on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb K.S temale esitatud süüdistuses KarS § 422 lg 1 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab K.S-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

1-14-10561 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega - CD-plaadid kõnesalvestuste ja fotodega, mis asuvad kriminaalasja juures ümbrikus - jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav taotles menetluskulude ajatamist. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Kuivõrd K.S ei tööta, on pensionär ning arvestades ka kohtukulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik tasuda kohtukulusid 1 kuu jooksul. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Eeltoodut arvesse võttes tuleb osa menetluskuludest s.o. ekspertiisikulud jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub esimesel kuul tasumisele 68.66 eurot , järgmisel 11-l kuul kuulub ühes kuus tasumisele 68.00 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena „K.S , 1-14-10561, menetluskulu“. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Leili Raedla Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.