Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend
3-1-1-87-14 18. detsember 2014 Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Eerik Kergandberg Kriminaalasi O.M-i süüdistuses KarS § 121 ning § 274 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2014. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-11-14174 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik O.M-i kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kassatsioon Teised kassatsioonimenetluse Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Anneli Hinto Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 19. november 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 5. märtsi 2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2014. a otsus O.M-i kriminaalasjas osaliselt, s.o karistuse kandmise aja ja ekspertiisikulu ning maakohtu- ja kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi tasu täies ulatuses süüdistatavalt väljamõistmise osas.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2014. a otsus apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse määramise osas.
3.Lugeda O.M-i karistuse kandmise aega alates 26. maist 2013.
4.Jätta ekspertiisikulu 61 (kuuskümmend üks) eurot ja maakohtu- ning kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi tasu pooles ulatuses, s.o 1200 (üks tuhat kakssada) eurot 42 senti, riigi kanda.
5.Määrata Advokaadibüroole Rein Napa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks O.M-ile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 216 (kakssada kuusteist) eurot, sealhulgas käibemaks 36 (kolmkümmend kuus) eurot. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
6.Muus osas jätta maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsioon rahuldada.
7.Määrata Advokaadibüroole Rein Napa makstava riigi õigusabi tasu suuruseks O.M-ile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 324 eurot (sh käibemaks 54 eurot) ja tõlkekuluna 18 euro (sh käibemaks 3 eurot). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O.M-ile esitati süüdistus KarS § 118 järgi selles, et ta 24. juunil 2011 kell 20.00 Jõgevamaal Puurmani vallas Sadukülas kaupluse juures lõi omavahelise tüli käigus A. S.-i rusikaga vähemalt kaks korda näkku, mille tagajärjel A. S. kukkus peaga vastu asfalti. Seejärel peksis ta maaslamavat A. S.-i korduvalt rusikaga pea piirkonda, põhjustades A. S.-ile füüsilist valu ja tervisekahjustused - kõvakelmepealse verevalumiga parema oimuluu joonmurru, ninaluude nihkega murrud, haava paremal pool oimupiirkonnas ning peaajupõrutuse. Vigastused ohustasid kannatanu elu, kuna oimuluumurru tagajärjel tekkinud äge parempoolne kõvakelmepealne verevalum tuli selle suurenemise tõttu kirurgiliselt eemaldada.
2.KarS § 121 järgi esitati O.M-ile süüdistus selles, et 7. juunil 2012 kella 17.00 ja 20.00 vahel Jõgevamaal Jõgeva vallas Xxxxxxxxx maja nr X lähedal kuuride taga, olles alkoholijoobes, kasutas ta J. G. suhtes füüsilist vägivalda, mis seisnes selles, et ta lõi jalaga vastu kannatanu J. G. selga, põhjustades viimasele valu.
3.Samuti süüdistati O.M-i selles, et 6. juulil 2012 kella 08.00 paiku Jõgevamaal Jõgeva vallas Xxxxxxxxx Xxxxx xxxx koridoris, olles alkoholijoobes, kasutas ta K. N.-i suhtes füüsilist vägivalda. Süüdistatav haaras K. N.-i kõrist kahe käega kinni ja kägistas, seejärel haaras kannatanu mõlema käe küünarnukist ülevalt poolt kinni, pigistas ning raputas. Kannatanu
läks maja välistrepile, kuhu järgnes ka O.M, kes taaskord haaras ühe käega kannatanu kõrist kinni, pigistas ja raputas, millega tekitas kannatanule K. N.-ile valu ja tervisekahjustusi: kaela külgedel täppverevalumitest triibud, lõua all vasakul punetav laik, vasaku õlavarre mediaalsel küljel sinised laigud ca 2 cm diameetriga.
4.KarS § 274 lg 1 järgi süüdistati O.M selles, et 11. juunil 2012 kell 18.30 Jõgevamaal Põltsamaal Xxxxxx xxx X läheduses, olles alkoholijoobes, kasutas ta ametikohuseid täitva turvatöötaja R. L.-i suhtes füüsilist vägivalda. Ta lõi kolmel korral jalaga vastu turvatöötaja kõhtu. Sellega tekitas ta ametikohuseid täitvale turvatöötajale R. L.-ile alakõhu piirkonna põrutuse. Selles osas ei ole otsust vaidlustatud.
5.Tartu Maakohtu 5. märtsi 2014. a otsusega tunnistati O.M süüdi KarS § 119 lg 1 ja § 121 järgi ideaalkogumis ning talle mõisteti KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks kolm aastat vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi § 274 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks üks aasta vangistust. Liitkaristuseks mõisteti talle neli aastat vangistust. Karistuse kandmise aega loeti alates tema kinnipidamisest, s.o 28. maist 2013. Samuti jäeti isiku kanda kriminaalmenetluse kulud, sh ekspertiisikulu ja määratud kaitsja tasu.
6.Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2014. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, milles O.M oli süüdi tunnistatud ja karistatud KarS § 119 lg 1 ja § 121 järgi A. S.-ile tervisekahjustuse tekitamises, samuti liitkaristuse mõistmise osas. O.M mõisteti KarS § 119 lg 1 ja KarS § 121 järgi õigeks. O.M tunnistati süüdi KarS § 121 järgi J. G. ja K. N.-i kehalises väärkohtlemises ja karistati kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7.Kassatsioonis taotleb O.M-i kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ringkonnakohtu otsuse tühistamist osas, milles O.M-i kanda jäeti ekspertiisitasu ja riigi õigusabi tasu. Samuti taotletakse otsuse muutmist karistusaja alguse arvestamise ning liitkaristuse osas. Kaitsja märgib, et olukorras, kus isik mõisteti osaliselt õigeks, seejuures osas, mis seondub ekspertiisiga, tulnuks jätta menetluskulud, sh ekspertiisitasu ja vähemalt pooles ulatuses ka riigi õigusabi tasu, riigi kanda. Samuti leiab kaitsja, et O.M kandis karistust Rootsis ajavahemikus 28. november 2012 - 25. mai 2013. Seega peeti ta Rootsis 26 - 27. mail 2013 kinni Euroopa vahistamismääruse alusel ja see ajavahemik tulnuks arvata karistusaja hulka. Lisaks leiab kaitsja, et karistuse eesmärgid oleks saavutatavad ka väiksema karistusega, mistõttu liitkaristus on mõistetud ebaõigesti.
8.Prokuratuuri vastuses nõustutakse kassatsiooni väidetega karistusaja arvestamise ja osaliselt ka menetluskulude osas. 26 27. mail 2013 peeti O.M tõepoolest Rootsis kinni Eestis välja antud Euroopa vahistamismääruse alusel, mistõttu kaks vangistuse päeva tuleks lugeda kantuks. Prokurör leiab, et ekspertiisitasu summas 61 eurot tuleks jätta riigi kanda. Riigi õigusabi tasu tuleb jätta riigi kanda ühe neljandiku ulatuses, proportsionaalselt süüdistuse mahu vähenemisega. Samas ei nõustu prokurör kassatsiooni väidetega karistuse vähendamise osas.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on kriminaalasjas tuvastatud, et 26 - 27. mail 2013 viibis O.M Rootsis väljaandmisvahistuses. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus, sealhulgas väljaandmisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka. Eeltoodust tulenevalt kohaldasid maa- ja ringkonnakohus ebaõigesti materiaalõigust, jättes kaks päeva karistuse hulka arvamata. O.M-i karistuse kandmise aega tuleb lugeda alates 26. maist 2013. Seega tuleb arvestada karistuse hulka eelvangistuse aeg kokku üheksa kuud ja kaheksa päeva.
10.Samuti peab kolleegium kassatsiooni põhjendatuks menetluskulusid puudutavas osas. Nimelt mõistis ringkonnakohus O.M-i õigeks A. S.-i kehalises väärkohtlemises ja temale tervisekahjustuse tekitamises. Samas mõisteti O.M-ilt menetluskuluna välja A. S.-i kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse, s.o 61 eurot. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 ja §-s 182 kirjeldatud juhtudel. Praeguses asjas ei ole tuvastatud seaduses ette nähtud erandeid, mistõttu ringkonnakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, jättes ekspertiisikulu süüdistatava kanda. Samuti leiab Riigikohus, et arvestades kõnealuse süüdistuse osakaalu ja olulisust kriminaalasja menetlemisel maakohtus, tuleb jätta osaliselt, s.o pooles ulatuses riigi kanda ka maakohtu otsusega süüdistatavalt kohtueelses menetluses ja maakohtus riigi õigusabi osutamisega seoses välja mõistetud menetluskulud. Kokku olid kaitsjatasu kulud 2621 eurot 74 senti, kuid 220 eurot 90 senti jäeti riigi kanda juba maakohtu otsusega. Süüdistatavalt mõisteti maakohtu otsusega välja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses- ja kohtumenetluses 2400 eurot 84 senti. Seega tuleb jätta riigi kanda 1200 eurot 42 senti.
11.KrMS § 3602 lg 3 ja KrMS § 191 lg 3 alusel märgib kolleegium, et apellatsioonimenetluses ei olnud kriminaalmenetluse esemeks enam isikuvastaste kuritegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu, sest maakohus tunnistas isiku süüdi KarS §-de 119 ja 121 alusel ning prokurör seda ei vaidlustanud. Seega ei olnud põhjendatud erikoefitsiendi
(1,3) kasutamine (Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a otsuse p 10). Sellest tulenevalt on kaitsja tasu apellatsioonimenetluses 6 pooltunni eest 216 eurot (sh käibemaks 36 eurot).
12.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 3602 lg-st 3, § 191 lg-st 3, § 362 p-st 1 ja 2, § 339 lg-st 2 ning § 361 lg 1 pst 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu 5. märtsi 2014. a ja Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2014. a kohtuotsuse karistuse kandmise aja ja süüdistatavalt ekspertiisikulu ning maakohtu- ja kohtueelses menetluses tekkinud riigi õigusabi tasu väljamõistmise osas. Samuti tühistab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2014. a kohtuotsuse apellatsioonimenetluses riigi õigusabi tasu suuruse määramise osas. Muus osas jäetakse maa- ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Kaitsja kassatsioon tuleb rahuldada.
13.Kaitsja taotleb süüdistatavale kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest välja mõista Advokaadibüroole Rein Napa tasu 421 eurot 20 senti (sh käibemaks 70 eurot 20 senti). Esmalt märgib kolleegium, et ka kassatsioonimenetluses ei olnud põhjendatud erikoefitsiendi (1,3) kasutamine, sest menetluse esemeks ei olnud enam isikuvastaste kuritegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu. Kaitsja põhjendab taotlust sellega, et ta kulutas pooltunni kohtumisele ja vestlusele süüdistatavaga Tartu Vanglas ning 8 pooltundi ringkonnakohtu otsusega tutvumisele ja kassatsiooni koostamisele. Samuti taotleb kaitsja tõlkekulude hüvitamist summas 18 eurot (sh käibemaks 3 eurot). Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Kolleegiumi hinnangul ei vasta kassatsiooni maht ja selles tõstatatud õiguslikud probleemid taotletud tasule, mistõttu taotlus tuleb rahuldada pooles ulatuses. Kolleegium juhindub riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 25. veebruari 2014. a otsuse p-dest 6, 10, 16, 21 ja 60 ning rahuldab kaitsja tasu taotluse ulatuses 324 eurot (sh käibemaks 54 eurot) ja tõlkekulu 18 euro (sh käibemaks 3 eurot) ulatuses. Kuna kriminaalkolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 7 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eerik Kergandberg Lea Kivi Ott Järvesaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.