Kohtulahend

21.11.2014.a. kirjutas L.F seletuses, et 18.11.2014.a. kella 17 paiku viibides kodus, tarvitas ta alkohoolset jooki Gin. L.F mõistab, et rikkus oma taolise käitumisega kohtu poolt määratud kohustust, mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid. L.F palub kohtul talle andestada antud kohustuse rikkumine ning lubab, et edaspidiselt see ei kordu. Esmakohtumise ajal 04.04.2014 L.F-ile selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi räägiti üle lisakohustuse tähendus ja samuti tagajärjed, mis kaasnevad rikkumistega, ning L.F kinnitas oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. Katseajal on L.F registreerimistel käinud korrektselt. Katseaja algusest on L.F registreeritud Eesti Töötukassas töötuks. 02.09.2014 edastati Ida Prefektuurist info selle kohta, xxx. Antud rikkumise kohta esitati 10.09.2014.a. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja erakorraline ette, mille alusel määrati L.F ́ule täiendav kohustus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtumäärusega 15.09.2014.a. nr. 1-14-2558, xxx.a. L.F läbis alkoholivastase ravi veenisisese süstina üheks aastaks 30.09.2014, millega täitis kohtu poolt määratud ravikohustuse. Lisaks sellele osales L.F sotsiaalprogrammis xxx 09.09.2014-20.10.2014, mille kohta on väljastatud tunnistus nr. 137. xxx" on suunatud sõltuvusprobleeme omavatele isikutele aitamaks toime tulla sõltuvusprobleemiga. 18.11.2014.a. tarvitas L.F taas alkoholi. Juhindudes KarS § 74 lg 4 taotleb kriminaalhooldusametnik L.F-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Kuna L.F on oma käitumisega näidanud, et ta ei teinud vastavasisulisi järeldusi talle mõistetud karistusest, kohtu poolt antud täiendavast võimalusest jätkata katseaega läbides alkoholivastane ravi. L.F läbis küll alkoholivastase ravi, ent on jätkanud alkoholi tarvitamist. L.F selgitas, et ta enam alkoholi ei tarvita. Prokurör palus rahuldada erakorralises ettekandes esitatud taotlus ja pöörata karistus täitmisele. Kohus, tutvunud kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjalidega, prokuröri arvamusega ja süüdimõistetu selgitustega on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne selles esitatud taotlusega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 18.11.2014 alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist (lk 110) nähtub, et 18.11.2014 kell 18.25 L.F tuvastati alkoholijoove (0,607 mg/L). L.F oli eelnevalt läbinud alkoholivastase ravi 30.09.2014, esitatud tõend selle kohta tlk. 110. Samuti osales sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening 9.09.-20.20.2014, tõend tlk. 109, kuid vaatamata eelnimetatule ei ole L.F suuteline järgima temale määratud kontrollnõudeid rikkumisteta. Seega L.F korduvalt rikkus kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajaks määratud kohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 74 lg 4 kohaselt kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. L.F käitumist katseajal ei saa hinnata kontrollnõuete täitmisesse suhtumist positiivselt. Ta korduvalt rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, rikkudes seega karistuse kandmisest tingimisi vabastamise tingimusi. Kohus leiab, et L.F ei ole oma käitumisega näidanud, et soovib kanda temale mõistetud karitust vabaduses ja täita temale määratud kohustusi, mistõttu kriminaalhooldus ei ole tema suhtes õigustatud. Katseaja pikendamine või lisakohustuse määramine ei ole otstarbekas, kuna see ilmselgelt ei avalda isikule mõju. Varasemalt kohtu poolt L.F-ile täiendavate

kohustuste määramine ei andnud oodatud tulemusi ja L.F tunnistab, et on neid tingimusi rikkunud. KrMS §427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus toetab kriminaalhooldusametniku seisukohta, et kriminaalhooldus L.F-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suuda täita talle määratud kohustusi. L.F rikkus teistkordselt alkoholi mittetarvitamise kohtustust. Süüdimõistetu näitas oma käitumisega, et ta pole võimeline täitma katseaja tingimusi ega kandma temale tingimisi mõistetud karistust. Seega L.F ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ning L.F tuleb saata kinnipidamiskohta karistust kandma. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg 2, § 432, kohus

MÄÄRAS

Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörata täitmisele L.F ́ule Viru Maakohtu 21.03.2014 kohtuotsusega nr 1-14-2558 KarS § 424 järgi KrMS §238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõistetud karistus – 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus alates L.F ́u ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele KrMS § 414 alusel saadab kohus süüdimõistetule teatise millal ja millisesse vanglasse ta peab karistust kandma ilmuma. Tähtajaks mitteilmumise korral kohaldada L.F ́u suhtes sundtoomine karistuse kandmiseks kinnipidamiskohta. Määruse ärakiri saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. ( Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.