Kohtulahend

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. K.T on Pärnu Maakohtu 23.10.2013 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 1 aasta 11 kuu ja 28 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 25.11.2013 ja lõpp 22.11.2015. Kinnipidamisasutuses K.T kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx Kinnipeetaval on põhiharidus ning traktoristi-masinisti eriala. On autojuhiload xxx xxx. Viimane ametlik töökoht oli oma xxx 2011- juuli 2011). Töösse suhtumine on positiivne. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Isikul puuduvad vabaduses inimesed, kes vajadusel toetaksid teda materiaalselt. Isik tarbis alkoholi paar korda nädalas, olid nn kahe-või kolmepäevased tsüklid. On enda sõnul lasknud 3 alkoholivastast süsti teha, need ei aidanud. Korduvalt kriminaalkorras karistatud joobes juhtimise eest. Isikul puudub motivatsioon muutusteks. Vajab motiveerimist ja järel tegevusi. Isik on osalenud vangla majandustöödel perioodil 02.06.2014-01.09.2014. Alates 26.08.2014 kuni käesoleva ajani on isik hõivatud vangla tootmistöödel. Arvestades isiku varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 21%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise ahjuküttega üürikorteriga, sõlmitud on tähtajatu üürileping. Elamispinna omanik AxxxKxxx on andnud suulise nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks talle kuuluvale elamispinnale ülalmainitud aadressil. Antud elamispinnal elavad kinnipeetava ema ja onu (ema vend). Kinnipeetava ema M. Rxxx sõnul saab ta kinnipeetavale pakkuda elamispinda ja süüa, kuid rohkemat mitte. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, väärteokorras karistatud 11-l korral (Liiklusseadus - 8, LKindlS - 1, KarS § 267 - 1, KarS §262 - 1). Elektroonilise käitumiskontrolli toimiku nr 131009 ja KarS ÜKT elektroonilise toimiku nr 131575 alusel on kinnipeetav korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi (nii katseajal, kui ükt tegemise ajal toime pannud uued kuriteod). Prokuröri kirjalikult esitatud seisukohas ei toeta ta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. K.T taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, kinnipeetav selgitustega ning prokuröri ja kaitsja arvamustega, leiab, et K.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.T isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. K.T on kriminaalkorras karistatud viiel korral (kõik karistused joobes juhtimise eest). Vangistust kannab teist korda. Viimane karistus mõisteti joobes juhtimise eest. Isikut on varasemalt karistatud nii tingimisi vangistusega kui ka üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning K.T puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem K.T on mitmel korral olnud kriminaalhooldusel, mis on ebaõnnestunud, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks K.T uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu õiguskuulekas käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetav peab tegema tõsised järeldused oma senisest eluviisist ja täielikult hoiduma edaspidi samaliigiliste õigusrikkumiste toimepanemisest. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ning käitumist varasemal katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K.T vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.