lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-11125/38

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 12.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-11125/38
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
862
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-11125/12Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.02.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-13-11125

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2014. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-11125

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Tõlk

Nadežda Bõstrova

Prokurör

Prokuröri abi Külli Zimm (seisukoht esitatud kirjalikult)

Kriminaalasi

Süüdimõistetu D.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

D.A elukoht (vabanemisel) puudub; isikukood: XXX; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub

Kohtuistungi toimumise aeg

01.12.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta D.A temale Harju Maakohtu 19.02.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-11125 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 19.02.2014. a otsusega tunnistati D.A süüdi KarS § 200 lg 1 § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.07.2013. a ja lõppeb 22.07.2015. a.

Vangla ei toeta D.A vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha D.A tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta D.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu D.A selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära D.A , leiab, et D.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
2.D.A kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise katse eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on D.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. D.A on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad alused D.A vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3.1.D.A on kriminaalkorras varasemalt karistatud. D.A-le on korduvalt mõistetud karistuseks reaalset vangistust. Märkimisväärselt suur on D.A kehtivate väärteokaristuste hulk, sealhulgas NPALS rikkumiste eest. Kuritegusid on D.A toime pannud nii grupis kui üksinda. Peamiselt on tegemist olnud varavastaste kuritegudega, kuid D.A on toime pannud ka vägivallaga seotud kuritegusid. Käesolevat karistust kannab D.A vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise katse eest, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o röövimise katse eest. D.A nõudis inimeselt noaga ähvardades vähemalt 10 euro üleandmist. D.A pani kuriteo toime katseajal. D.A varasemast elukäigust nähtuvalt on D.A järjepidevalt toime pannud kuritegusid, mille eest on mõistetud talle ka erinevaid karistusi, sealhulgas reaalset vangistust. D.A-le on antud võimalust kanda karistust ka vabaduses. Harju Maakohtu 08.05.2013. a otsusega (kriminaalasi nr 1-13-3260) mõisteti D.A-le karistuseks tingimuslik vangistus, mis jäeti täitmisele pööramata. D.A-le mõistetud vangistus pöörati täitmisele, kuna D.A ei täitnud talle katseajaks määratud nõudeid ja kohustusi. See seab kohtu arvates kahtluse alla, et sellel korral suudaks D.A kriminaalhooldusnõudeid korrektselt kogu katseaja jooksul täita. D.A poolt toimepandud kuritegudest nähtuvalt on kuritegude motiiviks olnud majandusliku kasu saamine ja vajadus rahaliste vahendite järele on tingitud narkootikumide

tarvitamise harjumusest. D.A selgitab, et kõik vargused, röövimised ja varasemad kuriteod on seotud tema narkosõltuvusega. Kanepit proovis esmakordselt 3. klassis, 13-aastaselt hakkas regulaarselt narkootikume tarvitama. Narkootikume, heroiini, hiinlast, on D.A enda sõnul tarvitanud 17 aastat. Väidetavalt on D.A proovinud narkootikumidest iseseisvalt loobuda sulgedes ennast koju ja tarvitades aineid, mis aitavad narkootikumidest loobuda, samuti on D.A viibinud metadoonravil, kuid jättis selle pooleli. Rehabilitatsiooniprogramme ei ole D.A eelmiste vangistuste jooksul läbinud, kuna vangistused olid liiga lühikesed. Rehabilitatsioonikeskustest on D.A teadlik, kuid varasemalt ei ole mõelnud sinna ravile minemisest, küll aga on ta sellele hakanud mõtlema käesoleva vangistuse ajal.

3.2.Positiivseks loeb kohus seda, et D.A on vangistuse ajal osalenud AN tugirühmas vahistatutele. Temaga on läbi viidud vestlused kontaktisiku ja sotsiaaltöötajaga. Negatiivseks peab kohus D.A käitumist vangistuses, sest see ei ole olnud kinnipidamisasutuse korrale vastav. D.A-le on määratud mitmeid distsiplinaarkaristusi ja rikkumiste tõsidust näitab asjaolu, et karistuseks on D.A-le määratud erineva pikkusega kartsereid. Viimati mõisteti 7 ööpäeva kartserit 06.06.2014.a kambri uksesilma lõhkumise eest ja enne seda 5 ööpäeva kartserit 28.03.2014. a vanglateenistuse ametniku korraldusele mitteallumise ja suhtlemises ebatsensuurse väljendi kasutamise eest.
3.3.Vabanemise korral on D.A soovinud elama asuda koos oma emaga aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx Kriminaalhooldaja on nimetatud aadressil läbi viinud kontrolli ja selgus, et maja xxxxxx ei ole jagatud korteriomanditeks, elamumaa kuulub xxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxx avaldas, et D.A ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ei ela nimetatud aadressil ning ta ei ole nõus ka D.A elama asumisega aadressile xxxxxxxxxxxeega puudub D.A vabanemisjärgne elukoht. Ilma kindla elukohata ei ole võimalik kriminaalhoolduse teostamine. Vabanedes puudub D.A ka töökoht ja seeläbi regulaarne sissetulek. Varasemalt on saanud vabaduses töövõimetuspensioni, kuid seda tuleb uuesti taotleda.
4.Kohus on seisukohal, et D.A tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. D.A vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud ja käitumine vangistuse jooksul. Samuti ei võimalda tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt D.A vabanemisjärgsed elutingimused, eelkõige elukoha puudumine. D.A tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.