Prokuröri abi Ene Uljanova (seisukoht esitatud kirjalikult)
Kriminaalasi
Süüdimõistetu Rommerd Mandriku tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu
ROMMERD MANDRIK
elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; isikukood: 38407280242; garanteeritud töökoht (vabanemisel): OÜ Narmiks
Kohtuistungi toimumise aeg
01.12.2014. a (kaugkohtuistung)
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Rommerd Mandrik temale Pärnu Maakohtu 16.02.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-891 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
2.KarS § 76 lg 4 alusel määrata Rommerd Mandrikule katseaeg kestvusega 1 (üks) aasta.
3.
KarS § 78 p 2 järgi hakkab katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.
4.KarS § 76 lg 4 alusel kohustada Rommerd Mandrikut täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 alusel määrata Rommerd Mandrikule katseajaks lisakohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul vabanemisest arvates; 3) pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma psühhiaatri määratud ravile; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased inimesed); 5) osalema sotsiaalabiprogrammides kriminaalhooldaja äranägemisel.
6.Määrus Rommerd Mandriku suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusele.
7.Vabastada süüdimõistetu Rommerd Mandrik karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Pärnu Maakohtu 16.02.2010. a otsusega tunnistati Rommerd Mandrik süüdi KarS § 141 lg 2 p 1, 6, § 200 lg 2 p 4, 8 ja § 199 lg 2 p 4 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 aastat 8 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Rommerd Mandriku eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust alates 30.08.2009. a. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 30.06.2010. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.08.2009. a ja lõppeb 28.04.2015. a. Vangla ei toeta Rommerd Mandriku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Rommerd Mandriku tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Rommerd Mandriku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist ja toetab käitumiskontrolli ajaks vangla ja kriminaalhooldaja poolt soovitatud kohustuste määramist.
KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD
Süüdimõistetu Rommerd Mandrik selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.
KOHTU SEISUKOHT
1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Rommerd Mandriku, leiab, et Rommerd Mandriku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest on põhjendatud.
2.Rommerd Mandrik kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Rommerd Mandrik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Rommerd Mandrikul on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Rommerd Mandriku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3.1.Rommerd Mandrik on kriminaalkorras eelnevalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Rommerd Mandrikule on karistuseks määratud arest ja tingimuslik vangistus. Käesoleval ajal kannab Rommerd Mandrik esmakordselt karistusena reaalset vangistust. Rommerd Mandrik kannab karistust vägistamise, röövimise ja varguse eest. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, mis võimendab Rommerd Mandrikul esinevaid psühhiaatrilisi probleeme. Rommerd Mandrik tunnistati süüdi neljas erinevas vägistamise episoodis, millest kolm jäid katse staadiumisse kannatanu vastupanu tõttu. Lisaks sellele võttis Rommerd Mandrik ära kannatanute vara, pannes sellega toime ühes episoodis röövimise, teises varguse. Rommerd Mandrik kahetseb toimepandud kuritegusid. Kuritegude toimepanemise põhjusena näeb Rommerd Mandrik alkoholi liigtarvitamist. Alkoholi tarvitas Rommerd Mandrik enda sõnul igal nädalavahetusel ning see soodustas tema mõtlematut käitumist. Suur osa oli ka seltskonnal, kes on Rommerd Mandriku sõnul nüüdseks kadunud ja ei saa negatiivset mõju avaldada. Rommerd Mandriku varasemast elukäigust nähtuvalt on ta varem toime pannud kuritegusid. Siinjuures peab kohus oluliseks arvestada seda, et viimane Rommerd Mandriku süüdimõistmine on olnud aastal 2001. Seega on tegemist käesolevaks ajaks aegunud karistustega. Kohtu hinnangul on Rommerd Mandriku kuriteo toimepanemise asjaolud rasked. Rommerd Mandrik on toime pannud äärmiselt raskeid kuritegusid mitmete erinevate kannatanute suhtes. Ta on toime pannud seksuaalse enesemääramise vastu suunatud kuritegusid. Kuigi mõnede episoodide puhul jäi Rommerd Mandriku poolt vägistamine lõpule viimata, oli see tingitud üksnes sellest, et kannatanud said ära põgeneda.
3.2.Rommerd Mandrik on lähtudes individuaalsest täitmiskavast omandanud keevitaja kutse. Vangistuse jooksul on ta läbinud Agressiooni asendamise treeningu, läbinud sotsiaalprogrammid Uus suund, Eluviisitreening ja Õige Hetk. Rommerd Mandriku enda hinnangul on läbitud tegevused olnud kasulikud ja iga läbitud sotsiaalprogramm on midagi õpetanud. Käesoleval ajal osaleb Rommerd Mandrik majandusabitöödel koka abina. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole, kuid vangistuse jooksul on neid määratud küll. Samas distsiplinaarkaristuste puudumine käesoleval hetkel näitab positiivseid muutuseid Rommerd Mandriku käitumises ja kohanemist kehtestatud korraga.
3.3.Rommerd Mandriku vabanemisjärgsed elutingimused on head. Rommerd Mandrik asub elama koos vennaga neile kuuluvasse eramusse. Kuna Rommerd Mandriku vanematelt võeti ära
vanemlikud õigused, kasvatas poisse nende vanaema, kes 2002. a suri. Pärast vanaema surma jäi maja Rommerd Mandrikule ja tema vennale pärandina. Lähedasteks peab Rommerd Mandrik oma venda, tädisid, onusid ja tööandjat. Vangistuse ajal on suhelnud endise elukaaslase, venna ja tööandjaga. Rommerd Mandrikul on vabanemisjärgselt olemas kindel töökoht ettevõttes OÜ Narmiks, kus tema ülesanneteks on koristustööd, lammutustööd ja ehitustööd. Ettevõtte juhataja xxxxxxxxxxxxxd on aastaid Rommerd Mandrikuga koos töötanud ja tööandja iseloomustab Rommerd Mandrikut kui tublit töömeest. Tööandjaga on Rommerd Mandriku sõnul ka kokkulepe, mille kohaselt peab tööandja tema palgast igakuiselt kinni osa, mis läheb vähehaaval võlgnevuste hüvitamiseks. Seega on Rommerd Mandrikul vabanedes võimalik materiaalselt toime tulla ja tasuda ka temal olevaid rahalisi kohustusi.
4.Eeltoodut kogumis hinnates, on kohus seisukohal, et Rommerd Mandriku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et Rommerd Mandrik kannab esmakordselt reaalset vangistust. Lisaks võimaldab kohtu hinnangul Rommerd Mandriku tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist tema positiivne käitumine karistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammide läbimine ja seeläbi kuriteoriskide maandamine. Samuti toetavad Rommerd Mandriku vabastamist tema vabanemisjärgsed elutingimused – kindla elu- ja töökoha ning lähedaste olemasolu. Kuigi Rommerd Mandriku poolt toime pandud kuriteod olid rasked, on tal enamik talle mõistetud karistusajast ära kantud, kanda on jäänud veel ligikaudu 4 kuud vangistus. Tuvastatud on asjaolu, et Rommerd Mandriku sotsiaalsed oskused on puudulikud ja tal esinevad psüühilised probleemid, mistõttu on tal vaja vabaduses esialgu toimetulekuks ja kohanemiseks ranget järelevalvet. Kriminaalhooldaja järelevalve all on võimalik teostada Rommerd Mandriku üle kontrolli ühiskonnas kehtestatud normide järgimiseks ja suunata teda seaduskuulekale käitumisele. Samuti võimaldab rakendatav järelevalve Rommerd Mandriku paremat resotsialiseerumist. Kohus on arvamusel, et Rommerd Mandriku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ja allutamine kriminaalhooldusele annab tema suhtes paremaid tulemusi (ja võimaldab ära hoida edaspidiste kuritegude toimepanemist) kui karistusaja lõpuni kandmine ja ilma kriminaalhooldaja toeta vabanemine.
5.KarS § 76 lg 4 tuleb Rommerd Mandrikule määrata katseaeg kestvusega 1 aasta. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Rommerd Mandrikule lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel täiendavad kohustused. Rommerd Mandrikule tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Alkoholist loobumine on väga oluline, kuna mõtlematut käitumist ja tervisest tulenevaid riske suurendab just alkoholi tarvitamine. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel tuleb Rommerd Mandrikut kohustada asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Nimetatud kohustus hoiab Rommerd Mandriku hõivatuna ning tagab toimetulekuks vajaliku sissetuleku. Materjalidest nähtuvalt on Rommerd Mandrik alates 1991. a, st alates 7 eluaastast, arvel psühhiaatrilise diagnoosiga ja sünnitusjärgse ajukahjustusega SA Läänemaa Haiglas. Kuna Rommerd Mandrik on andnud nõusoleku täita kõiki kohustusi, mis sisalduvad kriminaalhooldaja arvamuses ja vangla iseloomustuses. Seega on Rommerd Mandrik olnud nõus kohustusega pöörduda psühhiaatri poole ja vajaduse korral alluda ettenähtud ravile. Kohus leiab, et Rommerd Mandrikut tuleb kohustada pöörduma psühhiaatri vastuvõtule. Juhul, kui psühhiaater tuvastab, et Rommerd Mandrikul oleks vajalik läbida ravi, tuleb Rommerd Mandrikul alluda ravile, kuna ta on selleks eelnevalt andnud nõusoleku (KarS § 75 lg 2 p 5). Seeläbi on kohtu arvates maandatud võimalikud riskid, mis võivad kaasneda Rommerd Mandriku tervislikust seisundist tulenevalt.
Lisaks tuleb Rommerd Mandrikule KarS § 75 lg 2 p 7 alusel määrata kohustuseks mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähedased inimesed). Seeläbi on võimalik tagada Rommerd Mandriku võimalikke tagasilangusi, mis võib suhtlusringkond kaasa tuua. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel tuleb Rommerd Mandrikut kohustada läbima sotsiaalprogramme kriminaalhooldaja äranägemisel, et tagada elus parem toimetulek.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.