1.Jätta Tartu Maakohtu 26. novembri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel&Partnerid kaudu 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Rainer Objartelile määruskaebemenetluses K.Z-ile riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista K.Z-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. K.Z tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700041589 ja selgitus „K.Z 1-12-1166 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 27.09.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-1166 tunnistati K.Z süüdi KarS § 274 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvati K.Z-i karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati K.Z-ile mõistetud karistust Harju Maakohtu 14.08.2008 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja KarS § 74 lg 5 alusel asendati K.Z-ile karistuseks mõistetud 1 aasta 8 kuud 28 päeva vangistust 1 266 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli sooritada 2 aasta jooksul. Tartu Maakohtu 05.02.2014 määrusega tühistati K.Z-i suhtes 27.09.2012 Tartu Maakohtu kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati K.Z-i suhtes täitmisele 27.09.2012 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuud ja 11 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2014 määrusega jäeti Tartu Maakohtu 05.02.2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu K.Z-i kaitsja määruskaebus rahuldamata. Riigikohtu 19.03.2014.a määrusega asjas nr 3-7-1-1-151 jäeti K.Z-i kaitsja määruskaebus menetlusse võtmata. K.Z-i karistusaeg lõpeb 03.10.2015.
2.Tartu Maakohtu 26.11.2014 määrusega jäeti K.Z tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata, ehkki esinevad formaalsed alused tema vabastamiseks. Kohus, osundades KarS § 76 lg-s 3 sätestatule, põhistas otsustust järgmiselt. 2.1 K.Z-i puhul on positiivne, et vabanedes on tal kindel elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik. Vangistuses puuduvad distsiplinaarkaristused. Lisaks nähtub kinnipeetava isikuandmetest, et OÜ XXX firma juht J.K. li on telefonivestluse käigus kinnitanud, et vabanemisel on K.Z võimalik asuda firmasse kaugsõiduautojuhi ametikohale, kuid töökoht asub Tallinnas ning lähetused toimuvad välisriikidesse, seega on tal keeruline hinnata nimetatud töökoha sobivust vabanemiseks. 2.2 K.Z on kriminaalkorras karistatud kokku kuus korda ning käesolevalt kannab ta kolmandat reaalset vangistust. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kuriteod muutunud ajas raskemaks. Tartu Maakohtu 27.09.2012 otsusega anti süüdimõistetule võimalus jätkata elu vabaduses ning temale otsusega mõistetud vangistuskaristus asendati üldkasuliku tööga. K.Z aga ei õigustanud oma käitumisega temale antud võimalust karistust reaalselt vanglas mitte kanda. Tartu Maakohtu 05.02.2014 määrusest nähtub, et kohtule esitati kokku 3 erakorralist ettekannet ettepanekuga pöörata karistus K.Z-i suhtes täitmisele. Esimese kahe erakorralise ettekande menetlemise tulemusena pidas kohus võimalikuks jätta süüdimõistetu suhtes karistus täitmisele pööramata. Tartu Maakohtu 05.02.2014 määruse kohaselt esitas K.Z enda tervisliku seisundi kohta ebaõiget informatsiooni, mis ei leidnud kinnitust perearsti poolt. K.Z-i väited selle kohta, et tema tervis ei võimaldanud tal üldkasulikku tööd teha, olid paljasõnalised. Erakorralises ettekandes nähtus, et kui K.Z pidi ajakava kohaselt tegema üldkasulikku tööd, võimaldas ta tervislik seisund tarbida alkoholi ning olla vägivaldne oma lähedaste suhtes. Viimase kohtule esitatud erakorralise ettekande kohaselt teavitas K.Z-i elukaaslane, et süüdimõistetu kuritarvitab juba mitmendat päeva alkoholi ja ähvardab noaga teda ja tema alaealist poega. K.Z on ettekande koostajat püüdnud verbaalselt agressiivsel moel mõjutada kohtule erakorralisi ettekandeid mitte esitama. K.Z-ile pakuti nelja erinevat ÜKT kohta, kuid hooldusalune on pärast lühiajalist töötamist kõikjal töösuhte lõpetanud. Ühte töökohtadest ei läinud ta kohalegi, teine töökoht soovis ise töösuhte K.Z-iga lõpetada ning kolmanda töökoha kahe töötaja sõnul ei olda K.Z-iga jätkuvast töösuhte sõlmimisest huvitatud. Lisaks eeltoodule ei täitnud süüdimõistetu talle pandud kohustust hüvitada kannatanule tsiviilhagid.
Seega rahuldas Tartu Maakohus 05.02.2014 määrusega kolmanda erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. 2.3 Eeltoodu kinnitab K.Z-i üleolevat suhtumist õiguskorda ning temale antud võimalusse jätkata oma edasist elu vabaduses. Süüdimõistetu ei sooritanud talle määratud ÜKT tunde ega hüvitanud kannatanule tsiviilhagi. K.Z on otsinud vabandusi ning esitanud kohtule valeandmeid oma tervisliku seisundi kohta, miks ta ei suutnud üldkasuliku töö tunde teha. K.Z on oma varasema käitumisega kinnitanud, et ta ei ole oma suhtumise ning isikuomaduste poolest sobilik käitumiskontrollile allutamiseks. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesolevalt kannab kolmandat reaalset vangistust, mis näitab selgelt, et varasemalt mõistetud karistused ei ole K.Z-i puhul oma eesmärki täitnud ning süüdimõistetu ei ole enda käitumise osas vajalikke järeldusi teinud. K.Z leiab alati õigustusi, miks ta ei saanud õiguskuulekalt käituda, jättes seega enda käitumise eest vastutamata. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt eksisteerib süüdimõistetu puhul oht alkoholisõltuvusse tagasi langeda. K.Z-i poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 52% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 26%. Ohtlikkus seisneb joobes juhtimises ja vägivalla kuriteo toimepanemises. Eeltoodust nähtuvalt eksisteerib oht, et vabaduses jätkab süüdimõistetu kuritegude toimepanemist. 2.4 Kohtu hinnangul ei ole võimalik kriminaalhoolduslike meetmetega suunata süüdimõistetut seaduskuulekale teele. K.Z ei sobi kriminaalhooldusele. Eelmise kriminaalhoolduse ajal esitas kriminaalhooldaja kolm erakorralist ettekannet, kuna K.Z ei teinud ära talle määratud üldkasuliku töö tunnid ning pani katseajal toime kuriteod, mille eest talle mõisteti liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel.
MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED
3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus. Tühistatud osas teha uus kohtumäärus, millega vabastada süüdimõistetu K.Z temale Tartu Maakohtu 27.09.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos allutamisega elektroonilise järelevalve alla ning katseajaks määrata talle lisaks KarS § 75 lg- s 1 sätestatud üldistele kontrollnõuetele Tartu Vangla iseloomustuses ja kriminaalhooldusametniku arvamuses loetletud kohustused, s.t 1) kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast töötuna Eesti Töötukassas arvele kohtu poolt määratud tähtajaks; 3) kui kriminaalhooldaja peab põhjendatuks, siis osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis; 4) alluma ettenähtud ravile, milleks andis K.Z oma nõusoleku kohtus – pöörduma nt. psühholoogi, psühhiaatri vastuvõtule alkoholisõltuvusvastase ravi vajaduse väljaselgitamiseks ja vajadusel alluma ravile, kui erialaspetsialist seda vajalikuks peab; 5) alluma elektroonilisele valvele kestusega 6 kuud, vastavalt kriminaalhooldusametniku ettepanekule. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kohus ei ole arvestanud K.Z-i ennetähtaegse vabastamise kasuks rääkivate asjaoludega. K.Z avaldas istungil, et soovib peale vabastamist hoiduda seadusevastasest käitumisest. Ta on motiveeritud oma elu muutma ning soovib asuda tööle ja pere toetama. Ta teadvustab endale riskitegureid, mille tõttu ta vangistust kandma sattus ning on veendunud, et suudab edaspidi järgida ühiskonnas kehtivaid norme. Samuti on ta kindel, et suudab täita kriminaalhooldusega kaasnevaid norme ning on kindel, et järelevalve üksnes distsiplineeriks teda. Ühtlasi on ta andnud nõusoleku tööle saamisel hakata tasuma rahalisi nõudeid. K.Z lubab hoiduda teda negatiivselt mõjutanud tuttavatest ja pühenduda tööle. 3.2 Enne vangistust töötas K.Z autojuhina ning tal on ka vabanedes kindel töökoht XXX OÜ-s. K.Z möönis, et elektroonilise valve all olles on tema liikumine piiratud
ning kaugsõiduautojuhina komandeeringus ta käia ei saa. Samas aga saab ta nimetatud firmas töötada Eestis. Välistatud ei ole ka töö auto- või bussijuhina elukohajärgselt, kuna tal on erinevate mootorsõidukite juhtimise õigus ning töötamine on võimalik kriminaalhooldusametnikuga kooskõlastada. K.Z teadvustab igati kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi, mh elektroonilise valve rikkumisega seotud tagajärgi. Ta on valmis end ka töötuna registreerima või leida töö töötukassa vahendusel, juhul, kui autojuhina töötamine on raskendatud elektroonilise valve tõttu. Hõivatus tööga või Töötukassa poolt pakutavate tööturuteenustega maandaks oluliselt uue kuriteo toimepanemise riski ning võimaldaks täita rahalisi karistusi ning aidata peret. 3.3 K.Z selgitas sedagi, et üldkasuliku töö tegemise ajal esines tal probleeme, mis osaliselt olid seotud tööga, aga peamiselt siiski tervisega. Seetõttu tekkisid probleemid tööde teostamisel. Ta ei eiranud tahtlikult üldkasuliku töö tegemise kohustust ega kehtestatud kontrollnõudeid. Jalg on K.Z tänini haige ja ta kavatseb operatsioonile minna. 3.4 Maakohus on põhjendamatult heitnud K.Z-ile ette väidetavat vägivaldsust. Iseloomustusest nähtuvalt on K.Z-i puhul uue vägivaldse teo toimepanemise riskiprotsent 26% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise risk 52%. Lähedaste vastu suunatud kuritegude eest teda karistatud ei ole ning suhted on head ja toetavad. Abikaasa ootab K.Z koju. Selle aasta suvel nad ka abiellusid ja kannavad ühist perekonnanime. Välistatud on võimalus, et abiellutakse vägivaldse inimesega. K.Z küll kinnitas oma alkoholiprobleeme teatud eluperioodil töö ja tervisega seotud probleemide tõttu, kus paratamatult võis kannatada ka pere, kuna ta käitus emotsionaalselt, ent mitte vägivaldselt. Karistuse kandmise ajal ei ole teda samuti distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab isiku võimekust seaduskuulekalt käituda ja kehtestatud normidest kinni pidada. 3.5 K.Z on nõus kriminaalhoolduse ajal läbima alkoholisõltuvuse vastase ravi, kui erialaspetsialist seda vajalikuks peab ning võtma kohustuse mitte tarvitada alkoholi. Kohe on lõppemas ka sotsiaalprogramm Eluviisitreening. K.Z teadvustab seega riskitegureid, mis tema käitumist varasemalt on mõjutanud. 3.6 Tartu Vangla toetab K.Z-i vabastamist elektroonilise valvega ning uue kuriteo riski hinnatakse keskmiseks. Iseloomustuses mööndakse, et K.Z on motiveeritud oma elukorraldust muutma, vaenulikke hoiakuid ta ühiskonna ja ametnike suhtes ei väljenda. 3.7 Lisaks abikaasale ja viimase pojale, on K.Z ka ema ja õde. Vangistuse jooksul on K.Z suhelnud abikaasaga nii lühi- kui ka pikaajalistel kokkusaamistel ning kinnitab, et soovib teda väga aidata, kuna abikaasal on väga raske üksi majanduslikult toime tulla. Seega on vabanemisjärgsed tingimused head. Kriminaalhooldusega vabastamine oleks igati asjakohane, kuna see distsiplineeriks K.Z seaduskuulekalt käituma ning võimaldaks abistada teda võimalikes riskivaldkondades toimetulekuga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
5.Erinevalt kaitsjast leiab ringkonnakohus, et maakohus on hinnanud süüdimõistetu käitumist selle terviklikkuses, mille põhjal on teinud ka järelduse, et K.Z-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtu kaalutlustest nähtub, et arvestatud on
asjaoluga, et K.Z on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning ta kannab oma kolmandat reaalset vangistust. Samuti on kohus arvestanud, et K.Z-i kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks – varem varavastaste kuritegude toimepanemisele on lisandunud vägivald. Selles valguses on kahtlemata positiivne, et K.Z soovib oma sidemed talle negatiivset mõju avaldanud tuttavatega katkestada, asuda tööle ja hakata hoolitsema pere eest ning elama seaduskuulekat elu. Samas on sellise valiku tegemise võimalus tal olnud korduvalt ka enne eelmisi karistusi, ent ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja poolt kinnipeetavale antud iseloomustused toovad positiivsete asjaoludena välja järgmised asjaolud: K.Z omab vabaduses elukohta, tal on toetav lähisuhtevõrgustik, ta on motiveeritud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalema ning tema käitumine vangistuses on eeskujulik. Samas on iseloomustustes riskidena välja toodud täitmata varalised kohustused, varasem alkoholi tarvitamine, mõjutatavus, soov näidata oma jõudu ja kontrolli, õigustuste otsimine oma õigusvastasele käitumisele ning keskmisest kõrgem korduvkuritegevuse risk üldise korduva kuriteo toimepanemise osas. Maakohus on kaalukeelena arvestanud ka varasemat kriminaalhoolduse luhtumist ning sedagi, et isikule anti eelmise karistuse kandmise ajal korduvalt uusi võimalusi vältida reaalset vangistust, ent ta ei kasutanud seda. Vangistuse täitmisele pööramise tingiski K.Z-i enda käitumine, mh ebaõige informatsiooni esitamine tervisliku seisundi kohta, alkoholi tarvitamine ja keeldumine erinevatest ÜKT kohtadest. Eeltoodut arvestades puudub apellatsioonikohtul sarnaselt maakohtuga veendumus, et K.Z-i puhul tagaks kriminaalhooldus õiguskuuleka käitumise. Eriti arvestades asjaolu, et kriminaalhooldusel olles oli K.Z kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt manipuleeriv ja end ohvri rolli asetav. Välja on toodud seegi, et üldkasuliku töö tegemise ajal ilmnes mitmest allikast, et hooldusalune on füüsiliselt vägivaldne oma lähedaste (ema, elukaaslane ja selle laps) suhtes.
6.Eeltoodud teavet kokku võttes leiab apellatsioonikohus, et maakohus on hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis, sh esile toonud süüdimõistetu allumist distsipliinile, elukoha ja sotsiaalse võrgustiku olemasolu. Kohus on vaatamata positiivsetele asjaoludele leidnud, et isiku varasem elukäik, tema isik ja kriminaalhoolduse luhtumine, näitab, et varasemad karistused ei ole oma eesmärki täitnud ning süüdimõistetu ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kaalutlustega. Süüdimõistetu püüdlusi muuta oma ellusuhtumist, katkestada suhted teda negatiivselt mõjutavate isikutega, asuda tööle ja toetada pere ning hakata tasuma rahalisi nõudeid tunnustab ka ringkonnakohus. Apellatsioonikohus möönab, et käesolevas asjas on küll argumente süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks, mis tulenevad tema heast käitumisest vangistuses ja positiivsetest kavatsustest oma elu muuta, kuid need ei kaalu praegu veel üles süüdimõistetu varasemat eluviisi ning ei välista riski, et süüdimõistetu paneb vabanedes toime uue kuriteo. Samuti puudub ringkonnakohtul veendumus, et K.Z suudab alluda kriminaalhooldusametniku järelevalvele.
8.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
9.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse esitamiseks kokku 1,5 tundi. Kaitsja taotleb tasu summas 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel tuleb K.Z hüvitada vandeadvokaat R. Objarteli kasuks välja mõistetud kaitsjatasu 72 eurot.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.