Kriminaalasi nr 1-14-1841
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Ingrit Soesoolt saabus kohtule 02.12.2014 erakorraline ettekanne G.Z-ile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses, sest süüdimõistetu G.Z hoidub kõrvale ÜKT tundide sooritamisest. 01.12.2014 seisuga on G.Z sooritanud 85 tundi, tegemata on 883 üldkasuliku töö tundi. Viimati käis isik tunde sooritamas 04.11.2014. Süüdimõistetu pidi ajakava järgi sooritama ÜKT tunde järgnevalt: juunis 2014 pidi sooritama 48 tundi, sooritas 32 tundi; juulis 2014 pidi sooritama 45 tundi, sooritas 14 tundi; augustis 2014 pidi sooritama 44 tundi, sooritas 14 tundi; septembris 2014 pidi sooritama 48 tundi, ei sooritanud ühtegi tundi; oktoobris 2014 pidi sooritama 51 tundi, sooritas 21 tundi; novembris 2014 pidi sooritama 51 tundi, sooritas 4 tundi. G.Z tõi tundide mittesooritamise põhjuseks, et oli juhutöödega hõivatud. Süüdimõistetu sõnul ei sooritanud ta novembris ÜKT tunde, kuna oli haige (arstitõendit ei esitanud). Esmakohtumine G.Z-iga toimus 23.04.2014 Tallinna Vangla üldkasuliku töö talituses. 19.05.2014 Harju Maakohtu määrusega nr 1-14-1841 saadeti Harju Maakohtu otsus täitmisele hooldusaluse elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, s.o Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusele. Määrus jõustus 30.05.2014. Esmakohtumine Rakvere esinduses toimus 10.06.2014, kus süüdimõistetule selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õiguseid-kohustusi. Süüdimõistetu allkirjastas ÜKT tegija õigustekohustuste lehe. Süüdimõistetu broneeriti üldkasuliku töö tunde tegema S. K Rakvere Hooldekodu OÜ juurde. G.Z-ile on ühel korral tehtud kirjalik hoiatus (29.09.2014), kuna isik hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest. G.Z-ile on korduvalt meelde tuletatud ÜKT-st kõrvale hoidumise tagajärgi. Registreerimiskohustuse täitmisega süüdimõistetul probleeme ei ole. Kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, lisades, et isik on sooritanud veel 15 üldkasuliku töö tundi. Süüdimõistetu G.Z võttis kohtuistungil omaks, et erakorralises ettekandes toodu ja kriminaalhooldusametniku poolt öeldu vastavad tõele. G.Z lubas, et ta hakkab nüüd üldkasuliku töö tunde tegema. Kahju hüvitamise kohustused on tal tähtajaks täitmata, kuid ta lubab kahju hüvitada. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.
Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorraline ettekanne G.Z-ile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest tõendamist leidis see, et G.Z on pikemat aega hoidunud kõrvale üldkasulikust tööst, tehes üldkasuliku töö tunde ajakavas ettenähtust tunduvalt vähem (juunis, juulis, augustis, oktoobris, novembris) või üldse mitte (septembris). G.Z-ile on ühel korral tehtud kirjalik hoiatus (29.09.2014), kuna ta hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest. G.Z pidi olema nõus sellega, et talle mõistetud vangistus asendatakse üldkasuliku tööga. Seega peab ta suutma teha üldkasuliku töö tunde ka juhutööde kõrvalt, mitte tooma tundide mittetegemise põhjuseks juhutöödega hõivatuse. Selle kohta, et G.Z ei saanud üldkasuliku töö tunde sooritada tervislikel põhjustel, oleks tulnuks esitada kriminaalhooldusametnikule arstitõend. Kuna süüdimõistetu G.Z on teadlik üldkasuliku töö tegemisega kaasnevatest õigustest ja kohustustest, siis on kohtu hinnangul tegemist oma kohustuste teadliku ja tahtliku rikkumisega. Kohus ei leidnud erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks G.Z käitumist õigustada. G.Z on sooritanud 100 üldkasuliku töö tundi ja tegemata on 868 üldkasuliku töö tundi, mis on ümberarvestatuna 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 9 päeva vangistust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorraline ettekanne 02.12.2014. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata täitmisele G.Z ’le (isikukood XXX, elukoht xxxx, teeb juhutöid) Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-1841 03.04.2014 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi liitkaristusena mõistetud ja ärakandmata karistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 9 päeva vangistust. G.Z karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.