lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-1957/15

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 11.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-14-1957/15
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
909
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-1957/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.03.20141-14-1957/51Viru Maakohus Rakvere kohtumaja13.11.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-14-1957

KOHTUMÄÄRUS

11.detsembril 2014 Viru Maakohus koosseisus kohtunik Heli Väinaste sekretäri Enjar Malm juuresolekul avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas läbi vaadanud Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorralise ettekande H.D -le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks, t e g i k i n d l a k s: Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-1957 03.03.2014 tunnistati H.D süüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 8 (kaheksa ) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 19.06.2013 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta vangistust võrra ning H.D liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulus mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust ning ülejäänud 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust asendati KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel 970 (üheksasaja seitsmekümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati H. D Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati H. D käi tumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Ingrit Soesoolt saabus kohtule 01.12.2014 erakorraline ettekanne H .D-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ul atuses, sest süüdimõistetu H. D hoidub kõrvale ÜKT tundide sooritamisest.

01.12.2014 seisuga on H.D sooritanud 71 tundi, tegemata on 899 üldkasuliku töö tundi. Viimati käis isik tunde sooritamas 05.09.2014. Süüdimõistetu pidi ajakava järgi sooritama ÜKT tunde järgnevalt: juulis 2014 pidi sooritama 38 tundi, sooritas 31 tundi; augustis 2014 pidi sooritama 48 tundi, sooritas 34 tundi; septembris 2014 pidi sooritama 62 tundi, sooritas 6 tundi; oktoobris 2014 pidi sooritama 53 tundi, ei sooritanud ühtegi tundi; novembris 2014 pidi sooritama 56 tundi, ei sooritanud ühtegi tundi. H.D tõi tundide mittesooritamise põhjuseks, et oli juhutöödega hõivatud, pidi lapsi hoidma, kui naine oli haige ning augustis käis abis emal, kes jäi ootamatult haigeks. Esmakohtumine H. D-ga toimus 04.07.2014, kus süüdimõistetule selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õiguseid -kohustusi. Süüdimõistetu allkirjastas ÜKT tegija õiguste -kohustuste lehe. Kohtumistel on vesteldud kohtu poolt määratud kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning selle kohustuse rikkumise tagajärgedest. Süüdimõistetu broneeriti üldkasuliku töö tunde tegema MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuse juurde. H. D-le on 2-l korral tehtud kirjalik hoiatus (07.10.2014 ja 10.11.2014), kuna isik hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest. Kontrollnõuete täitmisega süüdimõistetul probleeme ei ole. Kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde. Süüdimõistetu H. D võttis kohtuistungil omaks, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. Üldkasuliku töö tunde ei ole ta teinud põhjusel, et tekkisid ootamatud olukorrad. Ta ei ole nõus vangi minema, vaid soovib üldkasuliku töö tunnid ära teha. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorraline ettekanne H .D-le mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest tõendamist leidis see, et H.D on pikemat aega hoidunud kõrvale üldkasulikust tööst, tehes üldkasuliku töö tunde ajakavas etten ähtust tunduvalt vähem (juulis , augustis, septembris) või üldse mitte (oktoobris, novembris). H.D -le on 2-l korral tehtud kirjalik hoiatus (07.10.2014 ja 10.11.2014 ), kuna ta hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest. H.D pidi olema nõus sellega, et osa talle mõistetud vangistusest asendatakse üldkasuliku tööga. Seega peab ta suutma teha üldkasuliku töö tunde ka igapäevaste muude kohustuste kõrvalt. Kuna süüdimõistetu H.D on teadlik üldkasuliku töö tegemisega kaasnevatest õigustest ja

kohustustest, siis on kohtu hinnangul tegemist oma kohustuste teadliku ja tahtliku rikkumisega. Kohus ei leidnud erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks H.D käitumist õigustada. H.D on sooritanud 71 üldkasuliku töö tundi ja tegemata on 899 üldkasuliku töö tundi, mis on ümberarvestatuna 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 24 päeva vangistust. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorraline ettekanne 01.12.2014. Tühistada üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörata täitmisele H.D-le (isikukood XXX, elukoht xxxx , ei tööta) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-14-1957 03.03.2014 KarS § 424 järgi liitkaristusena mõistetud ja ärakandmata karistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud 24 päeva vangistust. H.D karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.