lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-10491/27

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-10491/27
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1281
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-10491/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja22.11.20121-12-10491/23Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja20.11.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-10491

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 20. novembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Dmitri Ponomarjov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Dmitri Ponomarjov tunnistati süüdi Harju Maakohtu 22.11.2012 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 238 lg 2 kohaldades vähendati karistust 1/3 võrra, saades karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 07.02.2012 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aasta 7 kuu 16 päeva võrra, ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 16 päeva vangistust. Karistusaeg algas 09.07.2012 ja lõpeb 25.10.2015.
2.Tartu Maakohtu 20.11.2014 määrusega jäeti D. Ponomarjov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 D. Ponomarjov kannab vangistust varavastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda karistatud varavastaste kuritegude, suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine käitlemise, väljapressimise, kelmuse, vahi alt põgenemise ning vahi alt põgenemise katse eest. Kahel korral on D. Ponomarjovi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastatud (Harju Maakohtu 20.03.2007 ja Tartu Maakohtu 01.02.2011 määrused), kuid ta pani katseajal toime uued kuriteod. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud majandusliku kasu saamine tingituna sõltuvusest narkootikumidest. Sõltuvust D. Ponomarjov tunnistab.

2.2 Vangistuse ajal on D. Ponomarjov läbinud sõltuvusteemalise loengute tsükli ja mitmed sotsiaalprogrammid, osalenud kinnipeetavate joogas, 12 sammu tugigrupitöös, tagasilanguse ennetamise tugigrupis ning õppinud riigikeelt B2 tasemel. Kinnipeetav kandis karistust Tallinna Vangla Maardu üksuse avavanglas alates 21.05.2014 ning teda lubati AN tugirühma, kirikusse ja tööle väljaspoole vanglat. Vaatamata eelkirjeldatule leidis maakohus, et D. Ponomarjovi vangistusaegne käitumine tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamist siiski ei toeta. Nimelt paigutati kinnipeetav Tallinna Vangla 04.09.2014 käskkirjaga nr 1554 distsiplinaarmenetluse alustamise tõttu avavanglast ajutiselt kinnisesse osakonda. Lisaks karistati teda 10-päevase kartseriga, mis näitab rikkumise tõsidust. Sellest tulenevalt tunnistati kehtetuks ka load, mille kohaselt kinnipeetav sai käia väljaspool vanglat kirikus ja AN tugirühmas ning ta viidi edasise karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse. Vangla materjalide kohaselt muid rikkumisi kinnipeetaval ei ole. Kohus märkis, et isik kes soovib vabaneda enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on kehtestatud normide järgmine ja millised tagajärjed võib endaga kaas tuua nende rikkumine. D. Ponomarjovi käitumise põhjal ei saa kindel olla, et ta suudab kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest kohustustest. 2.3 D. Ponomarjovi vabanemisjärgsed elamistingimused hindas kohus positiivseteks. Kinnipeetav soovib elama asuda koos endise abikaasa ja tema vanematega. Suhted on head ja teda ollakse valmis majanduslikult toetama. Garanteeritud töökoht keevitajana on olemas. 2.4 Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et vaatamata D. Ponomarjovis toimunud positiivsetele muutustele ja toetavale vabanemisjärgsele keskkonnale, ei ole käesoleval ajal täidetud tingimused, mis võimaldaksid teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat on varasemalt kahel korral vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt, kuid ta on katseajal pannud toime uued kuriteod. Ka käesolevalt kannab ta vangistust katseajal sooritatud kuritegude eest.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse D. Ponomarjov, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava põhjendused on järgmised. 3.1 D. Ponomarjov tunnistab hiljutise distsipliinirikkumise toimepanemist, kuid leiab, et tegemist oli juhusliku rikkumisega. Temas on vangistuse ajal toimunud positiivsed muutused. Ta on läbinud loengute tsükli sõltuvuse teemadel, tänu millele ta ei ole enam narkootikumidest sõltuv. Ta osales mitmetes sotsiaalprogrammides, millised valmistasid teda ette aktiivseks ja kasulikuks vabanemisjärgseks eluks, aitasid tal endas selgusele jõuda ning õpetasid end täielikult kontrollima. Tööle saamise huvides õppis ta ära riigikeele B2 tasemel. Ta on töötanud nii vanglas kui väljaspool seda, mis näitab tema oskust teenida raha ausa tööga. Sellest annab tõendust ka keevitaja elukutse omandamise fakt. D. Ponomarjovi arvates selgub eeltoodust, et ta on vangistuses pidevalt tegelenud enda ettevalmistamisega eluks väljaspool vanglat, saamaks läbi narkootikume tarvitamata ja tegelemaks ausa tööga. Tema töö iseendaga kaalub üle mineviku kuriteod. 3.2 Kinnipeetava arvates tuleb arvestada ka seda, et pärast vabanemist soovib ta elada oma endise naise ja vanematega, kes on valmis teda nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Perekonna olemasolu aitab tal elada ja töötada seadust rikkumata. Olemas on garanteeritud töökoht keevitajana. Nimetatu on asjaoluks, mille tõttu tal ei ole vajadust toime panna seadusevastaseid tegusid materiaalse kasu saamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub täielikult maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et D. Ponomarjovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese kohtuastme seisukohad üle kordamata ja rõhutab kinnipeetava kaebusest tulenevalt vaid peamist.

5.Kriminaalkolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et D. Ponomarjovi isikut ja varasemat elukäiku iseloomustavad negatiivsed näitajad on praegusel juhul hinnatavad kaalukamatena kui tema vangistusaegne käitumine ja teda vabaduses ees ootavad positiivsed elamistingimused. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud viiel korral, sh nii tingimisi kui reaalselt mõistetud vangistustega. Kahel korral on kohtud andnud kinnipeetavale võimaluse tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemiseks. Mõlemal korral on D. Ponomarjov katseaegadel toime pannud uued kuriteod. Seega on kinnipeetav oma käitumisega korduvalt näidanud, et mõistetud karistused, võimalus kanda oma karistust vabaduses ning kriminaalhooldaja poolne abi ning käitumiskontrolli tingimused ei ole piisavaiks vahendeiks ära hoidmaks D. Ponomarjovi uusi kuritegusid. Kuna kinnipeetav ei suutnud juba kahel eelmisel vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel alustada seaduskuulekat elu, puudub kohtul alus uskuda, et uus kohaldatav katseaeg mööduks edukalt. Seejuures juhib ringkonnakohus tähelepanu kinnipeetava iseloomustuses märgitule, mille kohaselt on tema kuritegude toimepanemise ajendiks olnud majandusliku kasu saamine tingituna sõltuvusest narkootikumidest. Narkosõltuvust tunnistab kinnipeetav ka ise. Samuti annab sellest tunnustust ettekandes märgitu, mille kohaselt on D. Ponomarjovi väärteokorras karistatud kümnel korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse järgi. Kuigi süüdimõistetu on käesoleva vangistuse ajal läbinud sõltuvusteemaliste loengute tsükli ja osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis, tuleb tema varasemat sõltuvuskäitumist näha isiku käitumist mõjutava arvestava riskifaktorina. Puudub veendumus, et kinnipeetav, minnes oma tavapärasesse keskkonda ja olles varem aastaid narkootilisi aineid tarvitanud, suudab ja omab piisavat motivatsiooni neist hoidumiseks.
6.Ringkonnakohus tunnustab D. Ponomarjovi vanglas tehtud edusammude eest (sotsiaalprogrammide läbimine, tugigruppides osalemine, hõivatus tööga, riigikeele õppimine, isiku tahe muutuda ja pingutused selleks). Sarnaselt esimese kohtuastmega ei saa ka kriminaalkolleegiumi hinnangul nendest asjaoludest aga järeldada kinnipeetava õiguskuulekale teele asumist. Apellatsioonikohus rõhutab veelkord, et D. Ponomarjovile on juba korduvalt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses ja oma eluviisi muuta. Süüdimõistetu pole neid aga kasutanud ja on varem või hiljem jätkanud kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei võimalda kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud järeldada, et muutused tema käitumises on püsivad. Samuti on maakohus põhjendatult omistanud tähenduse ka D. Ponomarjovi suhteliselt hiljutisele distsipliinirikkumisele, mille tõttu ta sügisel paigutati avavanglast kinnisesse osakonda ja sealt edasi toodi Tartu Vanglasse. Kuigi tegemist oli üksiku rikkumisega, nagu märgib kinnipeetav ise, näitab see siiski tema korrale allumatut käitumist. Ringkonnakohut ei veena süüdimõistetu vabastamisele ka tema argumendid perekonna igakülgsest toest ja töökoha olemasolust kui väärtustest, mis D. Ponomarjovi arvates kinnitavad tema suutlikkust edaspidi õiguskuulekalt käituda. Perekonna abi oli kinnipeetaval olemas ka varasematel aegadel, samuti oli tingimisi ennetähtaegsetel vabastamistel isikul võimalus pöörduda nõu saamiseks kriminaalhooldusametniku poole. Lähedaste ja ametniku toetus ei olnud aga piisavad mõjutamaks D. Ponomarjovi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest.
7.Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et D. Ponomarjov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 pst 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.