Kohtulahend

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

2(5)

Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium märgib, et käesoleva kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning Rasmus Trull ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi (tl 37-39). Seega oli esimese astme kohtus tagatud Rasmus Trulli õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud KarS §-s 56 sätestatut, so arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja raskendavate asjaolude puudumist ning lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. märtsi 2003. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-26-03 on märgitud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Viimasel ajal välja kujunenud liiklussituatsioon sunnib liikluskorda rikkuvate liiklejate tegevust oluliselt tõkestama ja seda eesmärki teenib ka KarS §-s 50 lg 1 alusel määratud lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. oktoobri 2009. a otsuses nr 3-1-1-86-09 väljendatud seisukohale, et karistusseadustiku üldosas sätestatud lisakaristused põhinevad küll süülisel teol, kuid täidavad samas ka isiku õiguspärasele käitumisele suunamise ja ühiskonna turvalisuse tagamise ülesannet, mistõttu on nende kohaldamisel oluline tähendus preventiivsetel kaalutlustel. Süütegude ärahoidmise eesmärgi saavutamiseks on lisakaristusega võimalik teatud ajavahemikuks piirata isiku õigusi, muu hulgas välistades tegutsemise valdkonnas, millega oli toimepandud tegu seotud. Seoses sellega on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktika olnud jätkuvalt seisukohal, et isiku karistamisel alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest tuleb temalt üldjuhul juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata (3-1-1-10-03, 3-4-1-2-05, 3-1-1-20-06, 3-1-155-07). Kohtukolleegiumi hinnangul Rasmus Trulli suhtes selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid lisakaristuse kohaldamata jätmise, tuvastatud ei ole. Erandlikuks ei ole asjaolu, et rikkumine oli ühekordne ning varem teda kriminaal- ega väärteokorras karistatud ei ole. Maakohus on lisakaristuse tähtaja mõistmisel arvesse võtnud Rasmus Trulli puhtsüdamlikku kahetsust, varasemat elukäiku ning

3(5)

töö- ja elukoha olemasolu, mistõttu on piirdunud temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega alamäära lähedases määras, so kuueks kuuks, ehkki KarS § 50 lg 1 p 1 võimaldanuks seda ära võtta kuni kolmeks aastaks. Kriminaalkorras karistatavaks alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõiduki juht, kelle väljahingatavas õhus on 0,75 milligrammi alkoholi või rohkem. Rasmus Trulli väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,16 mg/l kohta. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et Rasmus Trulli alkohoolne joove ületas tunduvalt kriminaalkorras karistatavat piirmäära. Rasmus Trull ei olnud mitte ainult alkoholijoobes, vaid tal esinesid alkoholijoobest tingitud koordinatsioonihäired. Seda tõendavad politseiametniku TP ütlused ning asjaolu, et Rasmus Trulli ebakindlast sõidustiilist teatasid inimesed politseisse. Politseile laekunud informatsiooni tõttu asuski TP kahtlase sõidustiiliga sõidukit otsima. Seega märgitakse apelleeritud kohtuotsuses põhjendatult, et TP ohtlikkus sõiduautoga liiklemisel ei seisnenud mitte ainult alkoholijoobes, vaid ka sellega kaasnenud koordinatsioonihäiretes. Rasmus Trulli hoolimatust liiklusnõuete täitmisesse näitab asjaolu, et pärast terve päeva kestnud suure koguse alkoholi tarvitamist asus ta juhtima sõiduautot, milles oli kaasreisija, tema oma vend. Sõideti mitte nö külavaheteel ja lühikest vahemaad, vaid mööda maanteed Haapsallu, mistõttu kohtas ta oma teel hulgalised teisi liiklejaid. Seda kinnitab asjaolu, et kõrvalised isikud teatasidki politseisse Rasmus Trulli poolt juhitud sõiduauto kahtlasest sõidustiilist. Rooli istumiseks puudus vähimgi põhjendus, sest Rasmus Trulli ütluste kohaselt oli suvekodus süüa ja juua piisavalt. Rasmus Trullil tuli vaid ootamatu isu Haapsalus bensiinijaamas müüdava hamburgeri järele. Tema ütluste kohaselt ei pidanud sõit piirduma mitte ainult hamburgeri järel käimisega, vaid pärast seda pidi ta sõitma Haapsalus olevate tuttavate poole. Seetõttu nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et Rasmus Trulli teo ohtlikkust iseloomustab ka tema poolt sõidetud ja veel sõidetava tee pikkus ning asjaolu, et tal puudus mõistlik põhjus rooli istumiseks. Rasmus Trull on kohtuistungil selgitanud, et kunagi saadud peatrauma tõttu on ta osaliselt (60%) töövõimetu ja tema vastupanuvõime on tunduvalt langenud. Kohtukolleegium on seisukohal, et sellises olukorras ei tohiks Rasmus Trull üldse alkoholi tarvitada. See asjaolu kinnitab kohtukolleegiumi hinnangul veelgi Rasmus Trulli ohtlikkust joobeseisundis mootorsõidukit juhtida. Kaitsja märgib apellatsioonis, et juhtimisõigusest ilma jäädes võib Rasmus Trull kaotada töö. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et võimalikule karistusele oleks pidanud Rasmus Trull mõtlema siis, kui hakkas alkoholijoobes sõidukit juhtima. Kaitsja ei ole oma apellatsioonis põhjendanud, miks peaks kohtukolleegium rahuldama tema alternatiivse taotluse ning vähendama Rasmus Trullile mõistetud lisakaristuse tähtaega. Kohtukolleegium märkis juba eespool, et maakohus on lisakaristuse mõistmisel ja selle tähtaja määramisel mõistnud Rasmus Trullile minimaalmäära lähedase karistuse.

4(5)

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Rasmus Trulli suhtes muutmata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.

Meelika Aava

Andres Parmas

Sten Lind

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.