Kohtulahend

1(3)

;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 09.12.2014. a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada käesoleva otsuse jõustumisega. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista B.A-lt 240.- eurot (kakssada nelikümmend eurot) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile viitenumbriga 99914700040616 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X); SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X); NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X); DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-14-8638 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus täitmata osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lg 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab B.A kasutas 19.04.2014 kella 19.15 paiku Tartumaal XXXXXX asuvas korteris tekkinud tüli käigus füüsilist vägivalda oma ema E. H. suhtes. B.A lükkas kannatanu E. H. rinnaga vastu köögilaua nurka ning seejärel seljaga vastu pinki. Sellise tegevusega põhjustas B.A E. H. füüsilist valu. Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikumi vastuskirjast nähtub, et E. H. on diagnoositud vasaku rindkere põrutus. Sellega pani B.A toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, muu kehalise väärkohtlemise. Veel ähvardas B.A 19.04.2014 kella 19.15 paiku Tartumaal XXXXXX asuvas korteris kannatanut E. H. tervisekahjustuse tekitamisega. B.A ütles E. H.: „Löön selle laua Sulle pähe kinni“. Seda kuuldes tunnetas E. H. reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna B.A oli tema suhtes eelnevalt kasutanud füüsilist vägivalda, loopis asju, lõhkus esemeid ja painutas kraanikausi kõveraks.

2(3)

Sellega pani B.A toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kusjuures kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu KarS § 120 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.A-le karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.A-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid kriminaalasjas puuduvad. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on 532.50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 72+24 eurot. Seega on menetluskulu kokku käesolevas asjas 628.50 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud B.A kanda KrMS § 180 lg 3 alusel 240.- euro ulatuses vabatahtliku täitmise ajaga 1 aasta jooksul arvates otsuse jõustumisest. Ülejäänud osas jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Madis Kägu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.