1.Jätta Tartu Maakohtu 26. novembri 2014 määrus I.P tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja
maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel & Partnerid kaudu 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot, vandeadvokaat Rainer Objartelile määruskaebemenetluses I.P-le riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista I.P-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat
Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse.
5.I.P
tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700040386 ja selgitus „I.P , 1136862, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 27. augusti 2013 otsusega tunnistati I.P süüdi KarS § 183 lg 2 p 2, KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 4, KarS § 424 ja KarS § 349 järgi ning talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks ühe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati I.P-le mõistetud karistust Harju Maakohtu 5. oktoobri 2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti kaks aastat, viis kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti I.P karistusaja alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 3. märts 2013.
2.30. detsembril 2013 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I.P vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks. Tartu Maakohtu 27. märtsi 2014 määrusega jäeti I.P talle Tartu Maakohtu 27. augusti 2013 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
3.7. oktoobril 2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava I.P vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab I.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
4.Tartu Maakohtu 26. novembri 2014 määrusega jäeti I.P talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised.
4.1.Reeglina kuulub isikule mõistetud karistus ärakandmisele tervikuna. Süüdimõistetule ei ole ennetähtaegne vabastamine garanteeritud, vaid selleks peavad esinema erandlikud põhjused. I.P puhul on küll positiivne, et vabaduses on tal kindel elukoht, toetavad lähedased ning vangistuses on ta osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ja sooritanud riigikeele eksami, kuid need positiivsed asjaolud ei kaalu üles I.P käitumist ja tema isikut iseloomustavat negatiivset poolt.
4.2.I.P on varasemalt kriminaalkorras karistatud üheksal korral – mootorsõiduki ärandamise, röövimise, varguse, kelmuse ning kinnipeetava poolt narkootilise ja psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Vangistust kannab I.P neljandat korda. Käesolevat vangistust kannab ta mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ja varguse eest. Ka karistuste ajal ei ole süüdimõistetu suutnud õigusrikkumistest hoiduda. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on I.P kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Eeltoodu kinnitab, et I.P kuritegelik aktiivus on olnud väga kõrge ning ei ole veenev, et süüdimõistetu soovib just nüüd õiguskuulekalt elada, oma lastele ja elukaaslasele eeskujuks olla. Toetav lähivõrgustik oli I.P ka kuritegude toimepanemise ajal, kuid see asjaolu ei pannud teda õigusrikkumistest hoiduma.
4.3.Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kuuluvad I.P tutvusringkonda kriminaalkorras karistatud isikud, kellega suhtlemine võib teda taas kuritegeliku käitumiseni
viia. Samuti puudub I.P vabanemisel kindel töökoht. Lisaks nähtub kinnipeetava isikuandmetest, et ta on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud, kuid rikkus selle tingimusi – eiras korduvalt registreerimisnõuet, jättis koolituse pooleli, esitas kriminaalhooldajale valeandmeid töötamise kohta, andis erinevatele isikutele korduvalt edasi väikeses koguses narkootilist ainet ning juhtis narkojoobes olles ja juhtimisõigust omamata kolmel korral sõiduautot. Kuna I.P on varasemalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, muudab see uue katseaja õnnestumise äärmiselt kaheldavaks. Kinnipeetaval on väidetavalt olemas motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid vangistuses pole ta suutnud sellega alustada. I.P ei ole teinud piisavaid muutusi oma ellusuhtumises ja mõtlemises. I.P kriminaalhooldusele allutamine ei ole põhjendatud, sest ta on oma varasema käitumisega kinnitanud, et jätkab vabaduses uute kuritegude toimepanemist ja käitumiskontrolli nõuete rikkumist. Määruskaebus
5.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse I.P kaitsja vandeadvokaat R. Objartel, kes palub 26. novembri 2014 kohtumääruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada I.P vangistusest tingimisi enne tähtaega ja määrata talle lisaks KarS § 75 lgs 1 sätestatud üldistele kontrollnõuetele järgmised kohustused: mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume; kohtu poolt määratud tähtajaks tööle asuda või vajadusel ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele võtta; ilma kriminaalhooldaja loata mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ja alluda ettenähtud ravile, kui erialaspetsialist seda vajalikuks peab. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole määrust piisavalt motiveerinud ja on jätnud küsimuse lahendamisel arvestamata ennetähtaegse vabastamise poolt rääkivad positiivsed argumendid. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
5.1.I.P on teadlik riskiteguritest, mis on toonud teda karistust kandma. Ta on motiveeritud oma elukorraldust muutma ja soovib pärast karistuse kandmiselt vabanemist hoiduda seadusvastasest käitumisest. I.P leiab, et ta suudab täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldaja järelevalve all olek distsiplineeriks teda. I.P ei ole varem vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja ta palub seda võimalust, et tõestada ennast õiguskuuleka ühiskonnaliikmena.
5.2.I.P vabanemisjärgsed elutingimused soodustavad edaspidist õiguskuulekat käitumist. Kuigi I.P ei ole vabanedes garanteeritud töökohta, on tal võimalus proovida tööd otsida ettevõttest, kus ta töötas enne karistuse kandmist. I.P on vajalikud oskused koheselt tööle asumiseks, kui talle seda võimaldatakse. Juhul, kui ta ise tööd ei leia, on I.P avaldanud valmisolekut ennast Eesti Töötukassas arvele võtta ja leida töö Eesti Töötukassa vahendusel. Tööturul konkureerimist soodustab ka asjaolu, et I.P on vangistuse ajal õppinud eesti keelt ja sooritanud vastavad eksamid. I.P lähedased on lubanud teda pärast vabanemist esialgu materiaalselt toetada. Kaitsja leiab, et I.P hõivatus tööga või Töötukassa pakutavate tegevustega maandab ka uue kuriteo riski ja jätab isikule vähem tegevusetut aega.
5.3.Uue kuriteo riski maandab ka asjaolu, et I.P on ennetähtaegse vabanemise korral valmis võtma endale kohustuse mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt leidis I.P poolt alkoholijoobes sooritatud kuritegu aset kaheksa aastat tagasi, millest võib järeldada, et ta saab elada ilma alkoholi tarvitamata. I.P ei ole diagnoositud narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvushäireid. Ta on vangistuse kandmise ajal läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kus teda on positiivselt iseloomustatud. Selle programmi tulemusel on I.P tunnistanud probleemkäitumist ja mõistab sooritatud kuritegude ning sõltuvusainete tarvitamise vahelist
seost. Samuti õpib I.P Tartu Kutsehariduskeskuses keevitaja erialal – selle kursuse lõpetamine on võimalik ka väljaspool kinnipidamisasutust.
5.4.Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad I.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla materjalide kohaselt hinnatakse I.P poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks alla keskmise. I.P tingimisi ennetähtaegse vabastamise kasuks räägib ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu. I.P soovib tõsimeeli oma elus uut lehekülge pöörata ja hakata täitma oma kohustusi perekonna, eelkõige oma elukaaslase ja laste ees. Negatiivset mõju avaldanud tuttavatega ei ole I.P enda sõnul suhelnud ja ta ei soovi ka neid suhteid taastada.
5.5.Käitumiskontrolli erinevate kontrollnõuete ja kohustustega on I.P võimalik tulemuslikumalt mõjutada kui karistuse edasikandmisega. Ennetähtaegse vabanemise korral oleks I.P allutatud intensiivsele järelevalvele, mille kestus oleks pikem kui seda on järelejäänud karistusaeg. Teda seoksid karistusõiguslikud kohustused, mille rikkumise korral tuleks tal karistus lõpuni kanda. Kontrollnõuete ja kohustuste täitmine distsiplineeriks ning käitumiskontrollile allutamine annaks võimaluse aidata I.P võimalikes riskivaldkondades ja soodustada tema võimekust vabaduses toime tulla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ning leiab samuti, et I.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on I.P puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud järeldusele, et teda ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebuses kordab kaitsja suures osas maakohtu istungil öeldut ja kaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata. Täiendavalt rõhutab ringkonnakohus järgnevat.
7.Kriminaalkolleegium võtab arvesse asjaolu, mille kohaselt Tartu Vangla ja prokuratuur toetavad I.P ennetähtaegset vabastamist, kuid toonitab, et need seisukohad ei ole kohtu jaoks siduvad. Maakohus on põhjendatult tuginenud I.P varasemale elukäigule, tema poolt toime pandud kuritegude olemusele ja tema käitumisele vangistuse ajal kui tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist välistavatele asjaoludele.
7.1.I.P on varasemalt üheksal korral kriminaalkorras karistatud – mootorsõiduki ärandamise, röövimise, varguse, kelmuse ning kinnipeetava poolt narkootilise ja psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Vangistust kannab I.P neljandat korda. Käesoleval hetkel kannab ta karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise, tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise ja varguse eest. Varasemad karistused ei ole suutnud I.P õiguskuulekale käitumisele suunata. Ringkonnakohus möönab, et tõene on kaitseväide, mille kohaselt I.P pole varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastatud. Kohtukolleegium soovib siiski rõhutada, et I.P suhtes on varasemalt kohaldatud karistusest tingimisi vabastamist, kus talle mõistetud karistust ei pööratud täitmisele. Seega on I.P ka varem kriminaalhooldusel olnud, kuid ta ei läbinud katseaega – süüdimõistetu eiras korduvalt registreerimisnõuet, jättis koolituse pooleli, esitas kriminaalhooldajale töötamise kohta valeandmeid, andis erinevatele isikutele korduvalt edasi väikeses koguses narkootilist ainet ning juhtis narkojoobes olles ja juhtimisõigust omamata kolmel korral sõiduautot. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul veendumust, et I.P suudaks täita kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoiduda õigusvastasest käitumisest ja uute kuritegude toimepanemisest.
7.2.Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine ( RKKKm nr 3-1-1-91-06, p 8.1). Vangla materjalidest nähtub, et I.P on vangistuse kestel kaheksal korral distsiplinaarkorras karistatud. Viimati karistati teda
13.juunil 2014 – ligikaudu kolm kuud pärast I.P eelmise ennetähtaegse vabastamise taotluse rahuldamata jätmist. Järjepidevate distsiplinaarrikkumiste olemasolu viitab asjaolule, et I.P ei ole suuteline aru saama normidest kinnipidamise vajalikkusest ega võimeline käituma õiguskuulekalt ka vangla range järelevalve tingimustes. Kinnipeetaval on väidetavalt olemas motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda, ometi pole ta suutnud vangistuses õiguskuuleka käitumisega alustada. Ringkonnakohus tunnustab, et I.P on avaldanud soovi hoiduda õigusrikkumistest ja sõltuvusainete tarvitamisest ning osalenud vangistuse käigus taasühiskonnastavates tegevustes, sooritanud riigikeele eksami ja asunud eriala õppima. Positiivne on ka toetavate lähedaste olemasolu ja soodsad vabanemisjärgsed elutingimused. Siiski ei kaalu need positiivsed seigad üles I.P varasemat elukäiku, tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja jätkuvaid distsiplinaarrikkumisi vangistuses. Lisaks soovib kriminaalkolleegium rõhutada maakohtu argumenti, mille kohaselt oli I.P toetav lähivõrgustik olemas ka kuritegude toimepanemise ajal, kuid see asjaolu ei pannud teda õigusrikkumistest hoiduma.
7.3.Lõpetuseks käsitleb kriminaalkolleegium määruskaebuses esitatud väidet, mille kohaselt jättis maakohus arvestamata I.P ennetähtaegse vabastamise poolt rääkivad asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kõiki I.P ennetähtaegse tingimisi vabastamise otsustamise jaoks vajalikke asjaolusid põhjalikult analüüsinud. Kohtumäärust ei muuda põhjendamatuks asjaolu, et I.P või tema kaitsja ei nõustu kohtu hinnangute ja motiividega. Kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid I.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kuigi I.P puhul saab välja tuua ka ennetähtaegset vabastamist toetavaid aspekte, nt elukoha ning toetavate lähedaste olemasolu, vangistuse kestel taasühiskonnastavates tegevustes osalemine ja riigikeele eksami sooritamine, leiab ringkonnakohus, et need asjaolud ei kaalu hetkel üles süüdimõistetut iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid. Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul muuhulgas olema kujunenud veendumus, et juba kantud karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu sellest enda jaoks vajalikud järeldused teinud ning ei jätka vabaduses uute kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohtul, sarnaselt maakohtule, ei tekkinud I.P suhtes sellist veendumust.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 26. novembri 2014 määrus muutmata ja I.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
9.Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb I.P hüvitada vandeadvokaat R. Objarteli kaitsjatasu summas 72 eurot.
Mati Kartau
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.