Kohtulahend

tähtaegse tasumata jätmise korral maksegraafik tühistatakse ning nõue pööratakse tervikuna täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Asjaolud: Z.G ’it süüdistatakse selles, et tema, 06.12.2014 kella 20:00 ajal olles alkoholijoobes ja viibides majas aadressil: XXX hoides käes tabureti ähvardas XXX maha lüüa, seejärel võttis ta kätte nuga ning kõri lõikamist imiteeriva žestiga ähvardas XXX, et sama ootab ka teda. XXX võttis ähvardused reaalsena vastu, kuna varem, s.o. 30.09.2013.a, Z.G kasutas tema suhtes kehalist väärkohtlemist. Oma tegevusega pani Z.G toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. noaga vehkides tapmisega ähvardamise, kusjuures oli alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokuröri abi kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: Süüdistatava Z.G karistamist KarS § 120 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06-08.12.2014.a. KarS § 74 lg1 alusel ei pöörata karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata, et Z.G on kohustatud käitumiskontrolli ajal : mitte tarvitama narkootikume ja alkoholi; osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis. Z.G allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju maakonna kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi ja kaitsja jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et Z.G poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb Z.G-le mõista kokkuleppe kohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. KrMS § 256-5 lg 2 kohaselt vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Z.G pani toime II astme kuriteo, kriminaalasi lahendati kiirmenetluses, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 266,25 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja koopiakulu. Z.G oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 204 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi, kohus võib menetluskulu jätta osaliselt riigi kanda. Süüdistatav taotles menetluskulude ja sundraha tasumise ajatamist maksimaalseks perioodiks. Prokurör ja kaitsja märkisid, et antud asjas esinevad alused ka sundraha riigi kanda jätmiseks: isiku abikaasa on invaliid ja saab 150 eurot igakuiselt pensioni, Z.G sissetulek on mitteametlikult ca 400 eurot, peres kasvab 12-aastane laps. Kohtu hinnangul võib käesolevas asjas jätta sundraha riigi kanda, väljamõistetava menetluskulu võib süüdistatav tasuda ositi, 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.

kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.