lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-2929/18

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 05.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-2929/18
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1066
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-2929/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja10.04.20131-13-2929/20Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas03.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-13-2929

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

5. detsember 2014. a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-13-2929

Kohtukoosseis

Kohtunik Raina Pärn

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Prokurör

Prokuröri abi Margit Pärn (seisukoht esitatud kirjalikult)

Kriminaalasi

Süüdimõistetu Arvo Hussari tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

ARVO HUSSAR

elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxvõi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxisikukood: 37611240323; garanteeritud töökoht (vabanemisel) puudub.

Kohtuistungi toimumise aeg

26.11.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta Arvo Hussar temale Harju Maakohtu 10.04.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2929 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 10.04.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-2929 tunnistati Arvo Hussar süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

Kinnipeetava karistusaeg algas 13.11.2012. a ja lõppeb 13.05.2015. a. Vangla toetab Arvo Hussari vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Arvo Hussari tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Arvo Hussari tingimisi enne tähtaega vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Arvo Hussar selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1.Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Arvo Hussari, leiab, et Arvo Hussari tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.
2.Arvo Hussar kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Arvo Hussar temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Arvo Hussaril on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused Arvo Hussari tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
3.KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3.1.Arvo Hussar on nii kriminaal- kui väärteokorras karistatud korduvalt, ka reaalset vangistust kannab Arvo Hussar juba mitmendat korda. Varasemad kuriteod on olnud varavastased, samuti seotud narkootikumide tarvitamisega. Arvo Hussarit on varem karistatud ka tingimisi vangistusega (sealhulgas kriminaalasjas nr 1-07-6747), kuid katseajal on Arvo Hussar toime pannud uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab Arvo Hussar karistust suures koguses narkootiliste ainete (fentanüül, kanep ja amfetamiin) ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemalt on Arvo Hussarit korduvalt karistatud ka NPALS rikkumise eest. Kohus leiab, et hinnates Arvo Hussari varasemat elukäiku on võimalik järeldada, et Arvo Hussaril on pikema aja jooksul välja kujunenud kuritegelik käitumisviis. Narkosõltuvusest tingituna on Arvo Hussar järjepidevalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, aga ka käidelnud ebaseaduslikult suures koguses narkootilisi aineid. Lisaks sellele, et Arvo Hussar on narkootikume ise tarbinud, on ta nende vahendamise kaudu teeninud raha elamiseks. Arvo Hussar avaldas, et ta tarvitab narkootikume alates 1997.a, peamiselt on ta tarvitanud amfetamiini, enne vangistust 8 kuud fentanüüli. Seega on Arvo Hussar olnud narkootikumide pikaajaline ja regulaarne tarvitaja. Arvo Hussar on varasemalt soovinud narkootikumidest loobuda, kuid ta ei ole loobunud. Arvo Hussari väitel tema praegune soov sõltuvusest vabaneda tõsine.
3.2.Tartu Vanglas paikneb Arvo Hussar eelsõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis, kus paiknevad kinnipeetavad, kellel puudub märkimisväärne motivatsioon läbida rehabilitatsiooniprogramme ning teha endast kõik olenev individuaalses täitmiskavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

Arvo Hussari selgituse kohaselt paikneb ta nimetatud sektsioonis ja ei saa edasi liikuda vaid seetõttu, et teises sektsioonis istub tema vihavaenlane. Vangla keeldub sellest julgeolekukaalutlustel. Seetõttu ei ole võimalik osaleda ka individuaalses täitmiskavas talle ette nähtud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Vangistuse ajal on Arvo Hussar osalenud majandusabitöödel, Anonüümsete Narkomaanide presentatsioonidel ja Tervise tugigrupi kohtumistes sõltuvusprobleemidega ja HIV riskirühmas olevatele kinnipeetavatele. Distsiplinaarkorras on Arvo Hussarit karistatud käesoleva karistuse kandmise ajal kolmel korral, viimati 04.04.2014. a noomitusega võõra eseme omamise eest. Enne seda on kahel korral vajalikuks peetud karistuseks määrata kartser tubakatoodete omamise eest. Kohus peab positiivseks, et Arvo Hussar soovib narkootikumide tarvitamise harjumusi muuta ja on alustanud rehabiliteerivate tegevustega juba vangistuses.

3.3.Vabanemise korral soovib Arvo Hussar asuda ravile Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse. Väidetavalt on selleks olemas keskuse suusõnaline nõusolek. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et telefonivestlusel keskuse töötajaga selgus, et ravile võetakse keskusesse eelvestluse alusel ja kaugeltki mitte kõik soovijad ei osutu sobivaks. Seega, vaatamata sellele, et Arvo Hussar on andnud nõusoleku alluda sõltuvusravile, puudub käesoleval ajal kindlus, et Arvo Hussaril tegelikult oleks võimalik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe ravile minna. Lisaks sellele on kohtu arvates kaheldav ka Arvo Hussar enda veendumuses sõltuvusravi positiivse mõju üle. Arvo Hussar on küll avaldanud soovi proovida ja arvab, et „võib-olla tuleb midagi välja“, kuid kohtu arvates ei pruugi sellisel viisil väljendatud tahe olla piisav selleks, et tagada ravi tulemuslikkus, kuna ravi tulemus on otseses seoses sellega, kui motiveeritud on Arvo Hussar ise. Piisavat motiveeritust on põhjust kahelda, kuna Arvo Hussari väidete pinnalt järeldub, et ta on valmis proovima, kuid pikaajalisest sõltuvusest vabanemiseks on tõenäoliselt vaja enam kui lihtsalt valmisolekut proovida. Arvo Hussar on võimalikuks elukohaks pidanud oma õe elukohta, kuid kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei soovi õde koos Arvo Hussariga elada, kuna kasvatab üksi kahte last ning kardab Arvo Hussari negatiivset mõju oma teismelisele pojale. Teisi lähedasi Arvo Hussarit toetamas ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub vabanemisjärgselt Arvo Hussaril reaalselt kindel ja konkreetne elukoht, mis esmaseks eelduseks kriminaalhooldusele allutamise korral. Lisaks sellele puudub vabanemise korral Arvo Hussaril majanduslik toetus. Arvo Hussaril puudub ka harjumus seaduslikul viisil tulu teenimiseks, kuna alates aastast 2011 ei ole ta töötanud ja on teeninud raha narkootikumide vahendamisega. Samal ajal on Arvo Hussaril suures ulatuses tasumata nõudeid (rohkem kui 5000 eurot). Oluline on kohtu arvates ka see, et Arvo Hussari seaduskuulekas eluviis on reaalne üksnes juhul, kui Arvo Hussar läbib edukalt ravi. Siinjuures tuleb arvestada, et Arvo Hussar on olnud väga pikaajaline narkootikumide tarvitaja, kes on ka varem proovinud loobuda, kuid see ei ole õnnestunud. Seega ei ole kohtu arvates (arvestades Arvo Hussari vähest motivatsiooni) välistatud, et Arvo Hussaril on vabanemise korral tagasilangusi ja ta jätkab narkootikumide tarvitamist.
4.Kohus on arvamusel, et Arvo Hussari tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eelkõige ei võimalda Arvo Hussari tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema varasem elukäik, distsiplinaarkaristused karistuse kandmise ajal ning vabanemisjärgsed elutingimused. Kohus on seisukohal, et Arvo Hussar tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.