1-14-4654/56 - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Kohus arutas üldmenetluse korras Rainer Krasmanile esitatud järgmist süüdistust (tl. 3-8): Rainer Krasman ́it süüdistatakse selles, et tema olles KarS § 214 lg 1 p 1 järgi tähendatud isik (varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise ja kelmuse) 05.11.2012 kella 21:00 ajal Jxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtn 4 asuvas xxxxxxxxxx elumajas ning jätkuvalt majast väljas külgneval Nurme ja Laial tänaval Jõgeva linnas, grupis koos menetluses tuvastamata isikuga, nõudis xxxxxxxxxxxxxt pangakaardi ja selle PIN-koodide üleandmist, millise andmisest keeldumise järgselt kasutas xxxxxxxxxxxx suhtes füüsilist vägivalda pekstes kannatanut rusikatega pea ja keha piirkonda tekitades parempoolse põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse – pani toime elu ohtuseadva raske tervisekahjustuse; Seega Rainer Krasman pannes toime varalise kasu üleandmise nõudmise kasutades vägivalda, isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, varguse, röövimise ja kelmuse, tekitades raske tervisekahjustuse, grupi poolt, pani toime KarS § 214 lg2 p1,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. peale selle süüdistatakse Rainer Krasmanit selles, et tema KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tähendatud isikuna 21.12.2012 kella 16:00 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas, Puhu-Ristis Kastöör OÜ -le kuuluvast kauplusest, grupis koos xxxxxxxxxxxx jätkuva kuriteona, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära järgmised võõra vallasasjana käsitlevad esemed (müügikaubad) 1) musta värvi kunstmaterjalist ja välistaskutega tööpüksid, millise vööserva siseküljel ning taskuservadel punast värvi tootjakirjed „LEE COOPER“, kokku 1 tk (paari) väärtusega 36 EUR; 2) musta värvi kunstmaterjalist meeste talvejope neoonoranžide dekoratiivõmblustega, millise sisevoodril tootjakirje „PLANAM“ väärtusega 60 EUR; 3) halli-mustakirju pealisriidega ja halli värvi kunstkarvaga kraeosaga talvejope, millise sisevoodril tootjakirje „FRISTADS“ väärtusega 143 EUR;

4) musta värvi kunstmaterjalist ja välistaskutega tööpüksid, millise vööserva siseküljel ning taskuservadel punast värvi tootjakirjed „LEE COOPER“, kokku 1 tk ( paari) väärtusega 36 EUR; 5) läki-läki tüüpi talvemütsid, millistel musta-halli segune karvvooder ning mütsi pealiskate nahasarnasest materjalist, kokku 2 tk väärtusega a’ 20 EUR, kokku 40 EUR; 6) läki-läki tüüpi talvemüts, millistel musta-halli segune karvvooder ning mütsi pealiskate musta värvi fliismaterjalist, 1 tk väärtusega 8 EUR; 7) maskeeringuriidest nokamüts, millise siseäärel tootekirje “MIL-TEC“, 1 tk väärtusega 5 EUR; 8) musta värvi fliismaterjalist nokamüts, millise kõrvaklappidel pruuni värvi tootenimetus kirjega „Coverguard“ väärtusega 5 EUR; 9) kootud mütsid, millistest üks musta värvi ja üks müts tumesinist värvi, so kokku 2 tk (mütsi), väärtusega a’ 4 EUR, kokku 60 EUR; 10) sokid kokku kolm paari, millistest üks paar sini-halli kirju ruudumustriga ning hinnasildiga 3 eurot; üks paar tumehalli värvi materjalist tootekirjega pakendil „Thermo“ ja üks paar helehalli värvi materjalist tootekirjega pakendil „Thermo“ ning hinnasildiga 2.50 eurot väärtusega kokku 8 EUR; 11) töökindad kirjega „Granberg“, millise sisekülg ja sõrmed kaetud kummiseguse materjaliga halli-musta värvi ning välisküljel eritunnusena valge lumehelbe kujutis mustal taustal, 1 paar väärtusega 16 EUR; 12) jalanõud, musta värvi kunstmaterjalist, tootjakirjetega „LEE COOPER“, kokku 3 tk ( kolmest erinevast paarist – numbrid 42, 44 ja 45) väärtusega kokku 180 EUR, tekitas Kastöör OÜ-le kaupade vargusega varalist kahju kokku 518 EUR. Seega Rainer Krasman pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil 25.11.2014.a. muutis prokurör KrMS § 268 lg.2 korras Rainer Krasmanile esitatud süüdistust ja esitas muudetud süüdistuse tervikteksti (tl. 124-125). Selle järgi süüdistatakse Rainer Krasmanit selles, et tema 05.11.2012.a. ajavahemikul kella 20:00 kuni 21:00 xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxasuvas xxxxxxxxxxxelumajas lõi vähemalt 2 korral rusikaga xxxxxxxxxxxxxe näkku, mille tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma, seejärel mõne aja möödudes lõi mitmel korral xxxxxxxxxxxxxx rusikatega rindkere piirkonda ning jätkuvalt majast väljas külgneval Nurme ja Laial tänaval Jõgeva linnas, grupis koos menetluses tuvastamata isikuga, kasutas xxxxxxxxxxxx suhtes füüsilist vägivalda pekstes kannatanut rusikate pea ja keha piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus, seejärel jätkates peksmist jalgadega pea ja keha piirkonda tekitades peksmistega kannatanule järgmised kehavigastused:xxxannatanu xxxxxxxxxxxx esinenud vigastused põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Seega Rainer Krasman, tekitades tervisekahjustuse, millega põhjustati oht elule, pani toime KarS § 118 lg1p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. peale selle süüdistatakse Rainer Krasmanit selles, et tema KarS§ 199 lg2 p4 järgi tähendatud isikuna 21.12.2012 kella 16:00 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas, Puhu-Ristis Kastöör OÜ -le kuuluvast kauplusest, grupis koosxxxxxxxxxxxx, jätkuva kuriteona, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära järgmised võõra vallasasjana käsitlevad esemed (müügikaubad) 4

1) musta värvi kunstmaterjalist ja välistaskutega tööpüksid, millise vööserva siseküljel ning taskuservadel punast värvi tootjakirjed „LEE COOPER“, kokku 2 tk ( paari) väärtusega 72 EUR; 2) musta värvi kunstmaterjalist meeste talvejope neoonoranžide dekoratiivõmblustega, millise sisevoodril tootjakirje „PLANAM“ väärtusega 60 EUR; 3) halli-mustakirju pealisriidega ja halli värvi kunstkarvaga kraeosaga talvejope, millise sisevoodril tootjakirje „FRISTADS“ väärtusega 143 EUR; 4) läki-läki tüüpi talvemütsid, millistel musta-halli segune karvvooder ning mütsi pealiskate nahasarnasest materjalist, kokku 2 tk väärtusega a’ 20 EUR, kokku 40 EUR; 5) läki-läki tüüpi talvemüts, millistel musta-halli segune karvvooder ning mütsi pealiskate musta värvi fliismaterjalist, 1 tk väärtusega 8 EUR; 6) maskeeringuriidest nokamüts, millise siseäärel tootekirje “MIL-TEC“, 1 tk väärtusega 5 EUR; 7) musta värvi fliismaterjalist nokamüts, millise kõrvaklappidel pruuni värvi tootenimetus kirjega „Coverguard“ väärtusega 5 EUR; 8) kootud mütsid, millistest üks musta värvi ja üks müts tumesinist värvi, so kokku 2 tk (mütsi), väärtusega a’ 4 EUR, kokku 8 EUR; 9) sokid kokku kolm paari, millistest üks paar sini-halli kirju ruudumustriga ning hinnasildiga 3 eurot; üks paar tumehalli värvi materjalist tootekirjega pakendil „Thermo“ ja üks paar helehalli värvi materjalist tootekirjega pakendil „Thermo“ ning hinnasildiga 2.50 eurot väärtusega kokku 8 EUR; 10) töökindad kirjega „Granberg“, millise sisekülg ja sõrmed kaetud kummiseguse materjaliga halli-musta värvi ning välisküljel eritunnusena valge lumehelbe kujutis mustal taustal, 1 paar väärtusega 16 EUR; 11) jalanõud, musta värvi kunstmaterjalist, tootjakirjetega „LEE COOPER“, kokku 3 tk (kolmest erinevast paarist – numbrid 42, 44 ja 45) väärtusega kokku 189 EUR, tekitas Kastöör OÜ-le kaupade vargusega varalist kahju kokku 554 EUR. Seega Rainer Krasman, pannes toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt, pani toime KarS§ 199 lg 2 p 4,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 07.08.2014.a määrusega anti Rainer Krasman kohtu alla kriminaalasjas nr. 1-14-4654 süüdistatuna KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7 ja KarS § 214 lg. 2 p. 1, 3 järgi (tl. 26, 27-28). Kohus pidas kriminaalasjas nr. 1-14-4654 kohtuistungid 24., 25. november, 01. ja 05. detsember 2014. a. 19.11.2014.a. 24.11.2014.a. kohtuistungil tunnistas Rainer Krasman ennast süüdi varguse episoodis. Peksmises selles ulatuses, mis süüdistuses esitatud ja pangakaardi nõudmises ja äravõtmises Rainer Krasman ennast süüdi ei tunnista. Rainer Krasman lõi enda ütluste kohaselt kuskil kaks korda, mitte rohkem. Kaitsja on kaitseaktis (tl. 24) märkinud, et Rainer Krasman ei eita, et pani toime KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 214 lg. 2 p. 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos tunnistab Rainer Krasman end süüdi osaliselt. Rainer Krasman eitab varalise kasu üleandmise nõudmist. Rainer Krasman võtab õigeks, et ta võis kannatanut lüüa üks-kaks korda, kuid eitab kannatanu löömist süüdistuses toodud ulatuses. Rainer Krasmani seisukohtadele tuginedes leiab kaitsja, et süüdistus täies mahus ei ole põhjendatud. Tegemist võib olla kaitsja hinnangul KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teoga.

Kohus, kuulanud ära kannatanu esindaja, tunnistajad ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et Rainer Krasman tuleb süüdi tunnistada varguse toimepanemises KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi. Kohtulike tõendite uurimise tulemusena kohus tuvastas faktilised asjaolud: et Rainer Krasman KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tähendatud isikuna 21.12.2012.a kella 16:00 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas, Puhu-Ristis Kastöör OÜ-le kuuluvast kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära süüdistusaktis loetletud võõra vallasasjana käsitlevad esemed: musta värvi kunstmaterjalist ja välistaskutega tööpüksid, millise vööserva siseküljel ning taskuservadel punast värvi tootjakirjed „LEE COOPER“, kokku 2 tk ( paari) väärtusega 72 eurot; musta värvi kunstmaterjalist meeste talvejope neoonoranžide dekoratiivõmblustega, millise sisevoodril tootjakirje „PLANAM“ väärtusega 60 eurot; halli-mustakirju pealisriidega ja halli värvi kunstkarvaga kraeosaga talvejope, millise sisevoodril tootjakirje „FRISTADS“ väärtusega 143 eurot; läki-läki tüüpi talvemütsi, millisel musta-halli segune karvvooder ning mütsi pealiskate nahasarnasest materjalist väärtusega a’ 20 eurot; maskeeringuriidest nokamüts, millise siseäärel tootekirje “MIL-TEC“, 1 tk väärtusega 5 eurot; musta värvi fliismaterjalist nokamüts, millise kõrvaklappidel pruuni värvi tootenimetus kirjega „Coverguard“ väärtusega 5 eurot; kootud mütsid, millistest üks musta värvi ja üks müts tumesinist värvi, so kokku 2 tk (mütsi), väärtusega a’ 4 EUR, kokku 8 eurot; sokid kokku kolm paari, millistest üks paar sini-halli kirju ruudumustriga ning hinnasildiga 3 eurot; üks paar tumehalli värvi materjalist tootekirjega pakendil „Thermo“ ja üks paar helehalli värvi materjalist tootekirjega pakendil „Thermo“ ning hinnasildiga 2.50 eurot väärtusega kokku 8 eurot; töökindad kirjega „Granberg“, millise sisekülg ja sõrmed kaetud kummiseguse materjaliga hallimusta värvi ning välisküljel eritunnusena valge lumehelbe kujutis mustal taustal, 1 paar väärtusega 16 eurot; jalanõud, musta värvi kunstmaterjalist, tootjakirjetega „LEE COOPER“, kokku 3 tk (kolmest erinevast paarist – numbrid 42, 44 ja 45) väärtusega kokku 189 eurot, tekitas Kastöör OÜ-le kaupade vargusega varalist kahju kokku 526 eurot. Sellise käitumisega Rainer Krasman pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, seega KarS§ 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Selliste faktiliste asjaolude tuvastamise aluseks on järgnevad kohtu poolt uuritud tõendid. Tunnistaja xxxxxxxxxx ütlused kohtuistungil (tl.108-109), kes oli varguse toimumise ajal OÜ Kastöör kaupluses müüja, andis ütlusi, et kaupluse akna alla sõitis vist Toyota, kauplusesse sisenesid neli tööriietes, alkoholi tarvitanud meest. Kaks meest ostsid ja kaks, sh kohtualune käisid

ringi, poodi sisse tulles kott tühi, välja minnes täis. Kuidas kotti täideti, seda ta ei tea, kuid poes käidi kaks korda ja asju võeti valimatult, asjade kadumist märkas hiljem. Tunnistaja helistas politseisse, ta käis politseis varastatud asju tuvastamas. 21.12.2012.a politsei patrullileht (tl.45), milles kirjeldatu kohaselt tuli teade, et Puhu ristist Jõgeva poole sõidab WV Golf 881ATD, mille juht on vist joobes ja olid vist varastanud sealset tööriiete kauplusest riideid, kell 16.21 peetud sõiduk kinni Jõgeva-Põltsamaa mnt 5. kilomeetril. Sõidukis viibisid juht xxxxxxxxxxxxa, kes oli kaine ja kaasreisijad xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxs, xxxxxxxxx, Rainer Krasman. Sõidukist leiti ka varastatud esemed. xxxxxxxxxa ütlustega on kooskõlas kannatanu esindaja xxxxxxxxxx ütlused kohtuistungil (tl.108) selle kohta, et tema on OÜ Kastöör osanik ja juhatuse liige (registrikaart tl.56-58) ja tema poes pandi toime vargus. Vargusest sai ta teada müüja xxxxxxxxxx kaudu. Tunnistaja käis politseis asju tuvastamas, võetud oli jopesid, mütse, pükse. Oli võetud ühe jala jalanõusid – neid, mis riiulil väljas. Kaupluses viidi hiljem läbi inventuur, kogu varastatud kaup saadi tagasi. Prokurör tegi ettepaneku KrMS § 2891 lg 1 p 2 kohaldada ja võtta vastu xxxxxxxxxx kannatanu esindajana ülekuulamise protokoll (tl.98-100), kus on varastatud esemete nimekiri koos väärtusega. Tsiviilhagi xxxxxxxxxx esitada ei soovinud, kõik varastatu on tagasixxxxdud. Rainer Krasmani kahtlustatavana kinnipidamise protokollist 21.12.2012.a. (tl.60-61) nähtub, et vahetult pärast kuriteo toimepanemist on tabatud kahtlustatav Rainer Krasman, paigutatud kainenemisele (TL.59, vabastati 22.12.2012.a.). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxa ei ilmunud kohtuistungile ja kohus luges tema mitteilmumise põhjuse mõjuvaks KrMS § 170 lg 2 p 3 järgi. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxa ütlused 21.12.2012.a. (tl.119, 121-122, 123) avaldati KrMS § 291 lg 1 p 5 alusel: tunnistaja juhtis autot, sõideti ehitusobjektilt koju. Autos rääkisid mehed, et on vaja tööriideid osta. Tunnistaja pani mehed maha soovitud kaupluse juurde, ise läks kõrvalasuvasse Olerexi tanklasse. Seejärel tuli autosse mees, kes tunked ostis, tal oli kaupluse kassatšekk, tema järel ka teised, erinevate asjadega, asjad visati taha autosse. Politsei pidas neid teel Jõgevale kinni ja toimetas politseijaoskonda, kus selgus, et mehed olid kauplusest Põltsamaal varastanud hulgaliselt riideid, kindaid ja jalatseid. xxxxxxxxxxxxx avaldas, et tema selles kaupluses ei käinud ja ei tea, mida mehed seal tegid. Tunnistaja xxxxxxxxx kohtuistungil andis ütlusi (tl.109-110), et tema soovis Puhu ristis tööriiete kauplusesse minna, rääkis sellest autos. Neljakesi mindi tööriiete kauplusesse, juht läks tanklasse. Tunnistaja ostis poest tööjalanõud, mütsi, kindad. Tunnistaja andis ühele töökaaslasele raha tunkede ostmiseks. Seda, millega teised tegelesid, ta ei näinud. Ei näinud ka seda, et Krasman asju kotti oleks pannud. Tunnistaja pani oma asjad auto pagasnikusse ja teised panid ka. Politsei pidas kinni, kõik asjad võeti ära ja tunnistaja sai oma ostetud asjad tagasi. Alkoholi tarvitati juba enne sõitma hakkamist ja autos, tunnistajal tuvastas politsei joobe ja paigutas kainenemisele. Süüdistatav Rainer Krasman tunnistab vargust. Rainer Krasman andis ütlusi (kohtuistungil tl.132-137), et tema läks poodi kotiga, vaatas ringi ja nägi, et müüja askeldab siia sinna, siis vaatas, et nii vaba on midagi võtta ja võttis jope ja püksid, viis need autosse ja kuna juhti veel polnud, läks kotiga uuesti poodi tagasi, lükkas 4-5 saabast kotti ja karvamütsi ja kindad. Rainer Krasman ei tea täpselt, mida võttis, nõustub, et kõik, mis politsei autost leidis, võis olla tema võetud. Mida xxxxxxxxx võttis või tegi, seda ta ei tea. Nad olid küll ühes ruumis, aga mitte koos. Rainer Krasman annab ütlusi, et xxxxxxxxl tõenäoliselt ei teadnud, et Krasman asju varastab ja tõenäoliselt ta ka ei märganud, et Krasman asju võttis. Nad ei arutanud seda omavahel ja ka pärast autos ei rääkinud. Rainer Krasman selgitab, et oli küllalt purjus, muidu poleks sellise teoga hakkama saanud. Autosolijate alkoholijoove on 21.12.2012 politsei poolt tuvastatud (tl.64, 101). Asitõendi vaatlusprotokollist 21.12.2012.a koos piltidega (tl.46-49) nähtub sõiduauto millega seltskond liikus. Sõiduk on fikseeritud ka patrullilehel. Samale autole on viidanud ka xxxxxxxxxa oma ütlustes. Lisatud fotodest nähtuvad autos olevad asjad, muuhulgas ka varastatud asjad.

Asitõendi vaatlusprotokollist 23.12.2012.a. (tl.50-54) on vaadeldud sõiduautos Volkswagen 881 ATD olnud esemed. Samuti on vaadeldud spordikotti, mis Rainer Krasmanil poes kaasas oli, see on fikseeritud samas asitõendi vaatlusprotokollis. Kauplusest varastatud esemed on tagastatud, seda kinnitasid nii xxxxxxxxja kui xxxxxxxxxx oma ütlustes. Spordikott jäeti asitõendina asitõendite hoiuruumi esemete üleandmise vastuvõtmise 04.01.2013.a akti nr 3812 alusel (tl.55). Kõik uuritud tõendid tõendavad, et Rainer Krasman, kes on varem toime pannud vargusi, pani 21.12.2012 toime varguse OÜ Kastöör kauplusest. Rainer Krasmanile on esitatud süüdistus KarS § 199 lg.2 p.4,p.7 järgi ehk võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupi poolt. Kahtlustus varguse toimepanemises on esitatud ka xxxxxxxxxxxx, kes on kahtlustatavana üle kuulatud 22.12.2012.a. xxxxxxxxx on surnud 10.04.2013 (rahvastikuregistri väljatrükk tl.65). 04.07.2013 on tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud (tl.66-68). xxxxxxxxx on andnud ütlusi (tl.62-63), et mõte varastada tuli temal poes kohapeal. Autos ei olnud mingit sellist juttu, et varastama minna. Tema võttis enda sõnul kaks mütsi – üks oli fliisist ja teine selline karvane, võis ka nahast olla, pani oma põue ja lahkus kauplusest sinna tagasi minemata. Teiste kaupluses käinute tegevusest, s.h, Rainer Krasmani tegevusest ta ei tea. Väljudes läks ta nurga taha suitsu tegema ja seetõttu ei näinud, mitu korda Rainer Krasman poest väljas käis. Kui xxxx autosse läks, olid teised juba autos. Kohus on seisukohal, et uuritud tõendid ei võimalda vargust kvalifitseerida grupis toimepanduna. Rainer Krasmani ütluste järgi võis kõik poest varastatud asjad olla võtnud tema. Rainer Krasman ei tea, kas või mida võttis xxxxxxxxx või kuhu asju pani. Rainer Krasmani ütlustest nähtub, et ta ei tea, kas xxxxxxxxxxx oli kott või mitte. Rainer Krasmani ütlused on ka selle kohta, et tema arvates ei teadnud xxxxxxxxxxxet Rainer Krasman võtab asju. Ka teine kahtlustatav xxxxxxxxx ei tea, kas või mida varastas Krasman. Isikud, kes moodustaksid varguse toimepanijate grupiKrasman ja xxxx- eitavad eelnevat omavahelist kokkulepet või eelnevat teadmist teise tegevusest ja sellise kokkuleppe kohta puuduvad muud tõendid. Ka tunnistaja xxxxxxxxxx ütlused ei kinnita Krasmani ja xxxxx näol grupi olemasolu. Grupi olemasolu tähendab ühise teoplaani olemasolu, kooskõlastatud tegevust, mille käigus kumbki on teadlik teisest isikust kui gruppi kuulujast. Kohus leiab, et olukorras, kus kumbki ei tea, mida teine teeb ja kumbki ka konkludentselt ei kooskõlasta oma tegevust teise isikuga, ei saa rääkida ühtsest teoplaanist või tegutsemisest grupis. Neil asjaoludel tuleb Rainer Krasmanile inkrimineeritavast süüdistusest välja jätta KarS § 199 lg.2 p.7- varguse toimepanemine grupi poolt. Uuritud tõendid tõendavad üheselt, et Rainer Krasman pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, seega KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rainer Krasmanile esitatud vargusesüüdistus sisaldab kõiki OÜ Kastöör kauplusest 21.12.2012.a. varastatud esemeid kokku 554 euro väärtuses, olenemata sellest, kes need esemed kauplusest varastas. Kohus on tuvastanud, et Rainer Krasman ei pannud vargust toime grupis koos xxxxxxxxxxxx. Seetõttu ei saa Rainer Krasmanile inkrimineerida nende esemete vargust, mille varastas xxxxxxxx- kaks karvast mütsi, neist üks fliisist ja teine võis nahast olla. Need mütsid on süüdistuses (muudetud süüdistus) p.4 all- läki-läki tüüpi talvemüts, mütsi pealiskate nahasarnasest materjalist, a 20 eurot ja p.5 all – läki-läki tüüpi talvemüts, mütsi pealiskate musta värvi fliismaterjalist, väärtusega 8 eurot. Seega tuleb need kaks mütsi Rainer Krasmanile esitatud vargusesüüdistusest välja jätta ja selle võrra ehk 28 euro võrra vähendada Rainer Krasmani poolt varastatu väärtust. Kokku Rainer Krasmani varastatu väärtus seega 526 eurot. Rainer Krasman on varguse toime pannud otsese tahtlusega.

Kohus, kuulanud ära kannatanu, tunnistajad ja süüdistatava, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki uuritud tõendeid kogumis, on veendumusel, et Rainer Krasman tuleb süüdi tunnistada temale esitatud muudetud süüdistuses KarS § 118 lg. 1 p. 1 järgi. Kohtulike tõendite uurimise tulemusena kohus tuvastas faktilised asjaolud: et 05.11.2012.a kella 8-9 paiku õhtul lõi Rainer Krasman xxxxxxxxxxxxx majas Jõgeval xxxxxxxxxxxxle vähemalt kahel korral rusikaga näkku, seejärel mõne aja pärast rusikaga rindkere piirkonda ja seejärel majast väljas tänaval grupis koos kindlakstegemata isikuga peksis maha kukkunud kannatanut jalgadega pea ja keha piirkonda, tekitades kannatanule peksmisega hulgaliselt nihkega ja nihketa roidemurde, ülalõualuu murru vasakul, ninaluude murru, parema kopsu põrutuse, parempoolse traumaatilise õhk-veririnna, õhk-keskseinandi, kahtluse söögitoru vigastusele, põrutushaavad otsmikul ja alahuulel. Rindkerevigastuste tõttu tekkis südametamponaadi oht. Sellise käitumisega Rainer Krasman tekitades tervisekahjustuse, millega põhjustas ohu elule, pani toime KarS § 118 lg. 1 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Selliste faktiliste asjaolude tuvastamise aluseks on järgnevad kohtu poolt uuritud tõendid. 1)x 3)kannatanu xxxxxxxxxxxx andis kohtuistungil ütlusi (tl.106-108, 137), et võttis xxxxxxx viina, oli pensionipäev, neljase bussiga tuli ta enda sõnul tagasi Jõgevale, ostis viina ja vorsti, koduteel kohtas Rainer Krasmani, kes oli koos lühemat kasvu mehega. Koos mindi xxxxxxxxxxx poole xxxxxxxxxx ja tarvitati viina edasi. xxxxxxxxxxx kodus ei olnud. Kannatanu näitab fotol nr. 1, et tema istus tugitoolis, Krasman istus näoga teleka poole ja see kolmas istus peaaegu tema kõrval. xxxxxxxxxxxxxseletab, et soovis vahepeal koju minna, kuna oli väga purjus ja viin sai otsa, aga teda ei lastud, hakati peksma. Lühem mees oli trepil ja tegi suitsu. Kui xxxxxxxxxxxx oli välja jõudnud, tuli lühem mees järele ja hoidis teda xxxxxxhoovis varrukast kinni nii, et jopevarrukas tuli õmblusest lahti, seejärel jõudis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxänavale, kus lühem mees tiris teda kõhuli ja siis tuli Krasman ja hakkas teda peksma. Peksmine toimus väljas xxxxe tänaval, kuhu xxxxxxxxxxxx oli jõudnud minna. xxxxxxxxxxxx annab ütlusi, et teda löödi rusikatega ja jalgadega, rusikaga näkku ja jalgadega ribidesse. Paremal küljel oli suur verevalum ja xxxxxxxxxxxx näitab paremale küljele roiete kõrgusele. Kuhu täpselt Krasman lõi, seda kannatanud öelda ei oska. Kannatanu kinnitab, et peksid nii lühem mees kui Krasman jalgadega ribidesse, lööke oli kindlasti rohkem kui kaks, võis olla kümmekond. Kui peksmine oli lõppenud, suutis kannatanu komberdada oma koju ja palus naabrinaisel kiirabi kutsuda. Kannatanu elab sealsamas peksmiskoha lähedal xxxxtänavas. 4) Tunnistaja xxxxxxxxxxxx mõõdeti 24.11.2014.a. istungil alkoholijoove 0,26 mg/l (protokoll tl.95). 25.11.2014.a. antud ütluste kohaselt (tl.130-132) oli tunnistaja sündmuse toimumise päeval tööl ja kui koju jõudis 5-6 ajal, olid Rainer Krasman ja xxxxxxxxxxxxxtema juures, xxxxxxx vigastusi ja verd ei näinud. Tunnistaja avaldab, et tema teab Rainer Krasmani ainult Rapa nime all. xxxxxxxxxxxx ja Rainer Krasman istusid tagatoas, võtsid napsi ja pakkusid ka xxxxxxxxxxxxe. xxxxxxxxxx käis vahepeal poes õlut ostmas, oli ära üle tunni aja, tagasi tulles istusid mehed endiselt tagatoas, verd näha ei olnud. Tema tuppa istuma ei jäänud, läks sõbraga Pae poe juurde õlut jooma ja kui ta 20.00-20.15 vahemikus koju jõudis, ei olnud seal enam kedagi. Patrullilehe kohaselt toimetati xxxxxx pargist kainenema kell 23.55. Järgmisel päeval kui koju läks, nägi toas verd. Prokurör palus KrMS § 289 lg 1 alusel avaldada xxxxxxxxxxi eeluurimisel 07.06.2013.a protokolli lk. 74-76 antud ütlused vastuolude kõrvaldamiseks, usaldusväärsuse kontrolliks ja tunnistaja mälu värskendamiseks. Prokurör loeb 07.06.2013.a tunnistaja ülekuulamise protokollist: „ Arvan, et kellaaeg võis olla umbes kell 20.00 kui koju jõudsin. Kodus

ei olnud kedagi enam, tuled põlesid, nägin, et elutoas oli natukene verd põrandal. Arvasin sellest, et keegi on käe ära lõhkunud.“ xxxxxxxxxx selgitab, et ei mäleta täpselt, kuidas oli, kuid leiab, et mäletas uurimisel paremini ehk et nägi verd oma toas juba sama päeva õhtul. Tunnistaja xxxxxb näitab fotol nr . 1 ja märgib kohad, kus istus xxxxxxxxxxxxx ja ukse kõrval diivanil istus keegi, keda xxxx ei näinud, nägi selle isiku kätt. xxxxxxxxxx väitis, et seltskonnas oli tol päeval kõikidel kordadel kui ta kodus käis kaks meest, mitte kolm. Prokurör palus KrMS § 289 lg 1 alusel avaldada xxxxxxxxxxi ülekuulamise protokollist 06.11.2012.a. lk. 71-73 kaks lauset, kuna esineb vastuolu selles, mis puudutab isikute arvu. Prokurör avaldas: „Minu juures oli külas Rainer Krasman ja xxxxxxxxxxxx. Veel oli majas üks meesterahvas, kelle nime ma ei mäleta.“ Kohtuistungil jääb xxxxxxxxxxx selle juurde, et majas oli kaks meest, ta ei tea, miks esimesel ülekuulamisel arvas, et kolm oli. Seega loobus xxxxxxxxxxxxxrasemalt antud ütlustest isikute arvu osas. 5)Rainer Krasman kohtuistungil annab ütlusi (tl.132-137, 155), et koos xxxxxxxxxxxxxx mindi 05.11.2012.a xxxxxxxxxxx juurde. xxxxx ei olnud kodus, kuid Rainer Krasmanil on luba minna sinna igal ajal kui võti on postkastis. Koos hakati viina jooma. Vahepeal käis xxxxxxxxxx kodus, võttis mõned pitsid viina ja läks siis ära. Seejärel käis xxxxxxxxxxxxotsimas tema töökaaslane. Edasiste sündmuste kohta seletab Rainer Krasman järgmist: „xxxxxxxxxxxxxjäi nii täis, et hakkas mind sealt välja ajama. Ta vist sai aru, et on omas kodus. Ütlesin, et kao ise siit minema. Tema ikka ajas mind minema. Ma vihastasin, tõusin püsti, panin talle 1-2 lööki vastu nägu, tal hakkas ninast verd tulema. Võtsin riiulilt tualettpaberi või salvrätikud paberist, andsin talle need pihku, ta pühkis vere ära. Veri jäi kinni, istusime rahulikult edasi, viha enam ei olnud, kõik rahunes maha, ta sai siis ikka aru, et on külas, mitte kodus. Jõime edasi ja siis ta läks jälle nagu oma maailma, hakkas mind jälle välja saatma. Vihastasin jälle, tõusin püsti. xxxxxxx oli nina alt veel verine, näkku ma enam teda ei löönud, lõin paar pauku vastu õlga või kuskile. Võtsin tal jope käisest kinni, läksin kööki ja viskasin ta majast välja“. Rainer Krasman võtab õigeks, et lõi xxxxxxxxxxxxxx toas kaks korda, xxxxxxxxxxxx teda ei rünnanud. Esimene kord, kui xxxxxxxxxxxxx hakkas ninast verd jooksma ja teisel korral löömine oli vastu õlga või kuskile ja Rainer Krasman näitab rinnakut. Löömine ei olnud kõvasti, oli ühe rusikas käega ja vaid hoiatuseks, et xxxxxxxxxxxxxpüsti tõuseks ja ära läheks. Väidetavalt lõi vastu õlga, kindlasti ei olnud lööke sellises koguses nagu ekspertiisis. Prokurör palus avaldada vastuolude kõrvaldamiseks ja usaldusväärsuse kontrolliks kooskõlas KrMS § 293 lg 1 ja § 289 lg 1 Krasmani 07.11.2012.a kahtlustatavana ülekuulamise protokolli lk. 89 ütlused löömise viisi ja koha kohta. Prokurör avaldab: „ Siis me jõime edasi ja siis mingil hetkel me läksime uuesti riidu. Siis ma lõin teda mitmel korral rindkere piirkonda“. Rainer Krasman selgitab, et võis olla küll, et ta lõi nii ühe kui teise käega ja võttis kratist kinni. Ta lõi näost allapoole kehasse, ei välista, et rusikatega, samal ajal xxxxxxxxdma väidetavalt istus ja kui ta „kratist kinni võttis“ istus xxxxxx käed põlvedel, nii et kinni sai võtta jope kraest. Nii palju ta ei löönud, et lõualuud ja 9 ribi katki läheks. Teab, et lõi kahel korral. Rainer Krasman eitab kolmanda mehe (ehk teise peksja) olemasolu ja peksmist õues. R.Krasmani sõnul jõudis ta oma koju küllalt vara, kella 8-9 paiku, kindlasti mitte hiljem kui 21.30. 7)06.11.2012.a sündmuskoha vaatlusprotokolli ja lisatud fotode (tl.36-40) kohaselt vaadeldi sündmuskohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Sündmuskohal tehtud fotod tõendavad, et xxxxxxxxxxxxx pekstixxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi eluruumides- veri põrandal ja verised salvrätid. Korteriomanik xxxx andis ütlusi, et sündmuse alguses tema toas põrandal verd ei olnud ja verd nägi ta 05. novembri õhtul koju tulles. Sellest järeldub, et eri on xxxxxxxxxx põrandale tekkinud 05.novembril ajal, mil majas viibisid Krasman ja kannatanu. Vere sattumine põrandale on selgituse saanud R.Krasmani ütlustest- tema löökide tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma, kannatanu pühkis verd salvrätiga.

Kohus uuritud tõendite alusel leiab, et tunnistaja xxxxxxx ja süüdistatava R.Krasmani ütlustega ja patrullilehe andmetega on määratletavad ajalised piirid, mille vahele jääb xxxxxxxxxxxxxx eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine: see on 05.novembri õhtul umbes kella kaheksast umbes kella üheksani. Kannatanu xxxxxxxxxxxx ütustega, R.Krasmani ütlustega, patrullilehel fikseerituga, ekspertiisiaktis kirjapanduga ja xxxxxxxxxx majas tehtud fotodega on piiritletav kannatanu peksmise kohta: see algas xxxxxxxxxx Vaabi majas sees (veri põrandal) ja jätkus tänaval xxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxelukoha (xxxxxxxxx vahel. Et peksmine toimus eluruumis, xxxxxxl hakkas ninast verd jooksma ja peksis Krasman, kinnitavad Krasmani ütlused. Et peksjaks oli Krasman ka õues, kinnitavad kannatanu xxxxxxxütlused. Kannatanu ütlused kinnitavad, et õues peksti teda kahe isiku poolt, kellest üks oli Krasman. Uuritud tõendid tõendavad, mil viisil xxxxxxxxxxxx vigastused tekkisid- need võivad olla tekitatud korduvatest löökidest kõvade tömpide esemetega, s.h. rusikaga ja ekspertiisimääruses märgitud ajal ja viisil. Kohtueksperdi arvamus kirjeldab ja loetleb kannatanu xxxxxxxxxxxxx esinevad vigastused ja kvalifitseerib vigastused eluohtliku tervisekahjustusena. Eksperdiarvamus esitab väljavõtte SA TÜK statsionaarsest haigusloost, millest nähtub, et xxxxxxxxxxxxxhospitaliseeriti 05.11.2012.a. kell 22.56, 05.11.2012.a. kell 21 peksti teda tänaval. Kohus loeb kannatanu xxxxxxxxxxxx ütlused usaldusväärseks. Kannatanu selgitas, miks ta loobus osadest ütlustest (pangakaardi ja PIN-koodi kohta) - ta ei soovi alusetult kedagi süüdistada. Kannatanu alkoholijoobe tõttu paljusid asju ei mäleta ja soovimata valeütlusi anda, ta ütlebki, et ei mäleta. Kannatanu kinnitab, mida ta kindlalt mäletab: et peksjaid oli kaks, peksti väljas, lühem mees hoidis teda algul kinni, siis tuli Krasman ja peksid mõlemad. Kohtu hinnangul süvendavad kannatanu ütluste usaldusväärsust (lisaks loogilisele ja usutavale selgitusele) ka nende kokkulangemine muudest tõendiallikatest pärinevate detailidega. Nii näitas kannatanu kohtuistungil fotol nr . 1 (tl.37) tema enda ja kolmanda mehe istumiskoha ja et Krasman istus televiisori vastas. Tunnistaja xxxxxmärkis samal fotol kannatanu ja veel kellegi istumiskoha. Kannatanu ütlused selle kohta, et lisaks Krasmanile oli veel keegi, langevad kokku tunnistaja xxxxx ütlustega esimesel ülekuulamisel 06.11.2012 (kohtuistungil avaldati), seejuures on oluline, et 06.november oli sündmusele järgnev päev, mil tunnistaja xxxx kuulati politseis üle pärast tema kainenemist. Selleks ajaks ei olnud üle kuulatud ei kannatanut ega Krasmanit. Kannatanu ütluste usaldusväärsuses veenab kohut ka mäletatavate detailide täpsus: lühem mees tiris kannatanut jopevarrukast, rebis selle katki. Alles seejärel tuli Krasman. See tähendab, et kannatanu ei aja omavahel segi Krasmanit ja teist peksjat, ta eristab neid nii nime (Krasman), kehakuju (lühem mees) kui ka tegevuste järgi. Seetõttu leiab kohus, et kannatanu ütlused selle kohta, et teda peksid kaks isikut ja et peksmine toimus kindlasti ka õues, on usaldusväärsed ja neid saab arvestada tõestena. Kohus, olles ära kuulanud kannatanu, tunnistaja, uurinud kirjalikke tõendeid ja kuulnud süüdistatava R.Krasmani ütlusi sündmuse toimumise kohta, on seisukohal, et Rainer Krasmani ütlused, milles ta eitab teise peksja olemasolu ja peksmist õues, on ümber lükatud kannatanu ütlustega ja muudest tõendiallikatest pärineva tõendusteabega. Nii on vahetult pärast sündmuse toimumist saabunud kiirabile teada antud, et kannatanu peksmine toimus tänaval (väljavõte haigusloost). Sellise vahetult edastatud teabe puhul puudub alus arvata, et see sisaldab moonutatud tõde, ka kannatanu ise oli sel ajal selge teadvusega ja orienteeritud. Kohus on eespool põhjendanud ka, miks ta loeb kannatanu ütlused kahe peksja ja tänaval peksmise kohta usaldusväärseteks.

Kohus on seisukohal, et Rainer Krasmani ütlused teise peksja puudumise kohta on teist isikut välistav kaitseversioon. Esmalt on rääkinud Krasmanist ja veel ühest isikust ka tunnistaja xxxx, kuid tunnistaja loobus sellest ütlusest kohtuistungil arusaadavat põhjendust esitamata. Kohtu hinnangul on Rainer Krasmani ütlused sündmuse toimumise kohta kohandatud muudest tõenditest pärineva teabega. Rainer Krasman andis kohtuistungil ütlusi viimase tõendina ja vastas, et tema ise tiris kannatanut jopekraest, ajas teda majast välja, enne seda andis kannatanule “ergutavaid lööke, et kannatanu minema hakkaks“. Kannatanu ütlused lükkavad need Krasmani ütlused ümber, kannatanul ei olnud ka karvase kraega kirjuvärvilist jopet (nagu väidab Krasman) Kannatanule KarS § 118 lg.1 p.1 järgi kvalifitseeritavad vigastused on tekitatud peksmisega toas ja jätkuvalt väljas, Rainer Krasman peksis kannatanut rusikatega toas ja jalgadega õues. Süüteo kvalifitseerimisel KarS § 118 lg.1 p.1 järgi vastutab peksja R.Krasman oma tegevuse ja tagajärgede eest olenemata teiste isikute osalemisest. Miks peksmine tegelikult toimus, xxxxxxxxxxxx ei tea, arvab, et ehk läksid tülli. Rainer Krasmani seletus peksmise põhjuse kohta on, et xxxxxa hakkas teda majast välja ajama, mille peale Krasman vihastas ja lõi. Kohus on seisukohal, et eespool tõendamist leidnud asjaolud- et kannatanu soovis lahkuda, teda hoiti kinni ja takistati nii, et jopevarrukas rebenes-ei kinnita Rainer Krasmani versiooni peksmise põhjuse kohta. Lisaks sellele: kui õige oleks Rainer Krasmani versioon, et hoopis tema soovis, et kannatanu lahkuks, siis oleks alkoholi tarvitanud kannatanu ära saatmine olnud lihtsal viisil võimalik ka ilma teda peksmata. Kohus leiab, et Rainer Krasmani poolt on kannatanu suhtes füüsiline vägivald toime pandud kannatanut rünnates ja tahtlikult sooviga tekitada kannatanule suuremaid vigastusi kui ninaverejooks: peksmist on alustatud mitu korda uuesti, s.h. uuesti pärast seda kui kannatanul oli ninast verd jooksma hakanud ja jätkates peksmist siis kui kannatanu oli väljas maha kukkunud, ühes ja samas situatsioonis ja samadel asjaoludel, s.t. jätkuvalt ja jätkuva otsese tahtlusega. Kohus nõustub prokuröriga selles, et varasemad kohtuotsused Rainer Krasmani kohta võimaldavad teha järelduse R.Krasmanil väljakujunenud käitumismustrist vägivallatarvitajana ja sellekohasest käitumisest ka 05.11.2012 kannatanu xxxxxxxx suhtes. Uuritud tõenditega on tõendatud kannatanul kvalifitseeriva tervisekahjustuse olemasolu, selle tekkimise viis ja põhjustanud isik, s.o. KarS § 118 lg.1 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine Rainer Krasmani poolt.

Prokurör on seisukohal, et Rainer Krasmanile karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et isik on kohtu all kümnendat korda, ta on varasemalt samasuguseid tegusid toime pannud, see on Rainer Krasmani väljakujunenud käitumismuster. Prokurör leiab, et karistus ei saa olla sanktsiooni alammääras. Arvestada KarS § 58 p.10 järgi koosseisuvälist vastutust raskendavat asjaolu tervisekahjustuste tekitamist grupi poolt. Prokurör teeb ettepaneku süüdi tunnistada Rainer Krasman KarS § 118 lg. 1 p. 1 järgi ja karistada teda 6 aasta pikkuse vangistusega, süüdi tunnistada Rainer Krasman KarS § 199 lg. 2 p. 4, 7 järgi ja karistada teda 2 aasta pikkuse vangistusega. Karistused liita KarS § 64 lg. 1 alusel ja mõista liitkaristus 7 aastat 6 kuud vangistust ärakandmisega alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kaitsja taotleb kergema karistuse mõistmist, arvestades süü suurust ja arvestades, et KarS §118 järgi kvalifitseeritava teo õige kvalifikatsioon võib olla KarS § 121 järgi. Karistuse kestvuse üle otsustamisel ja hinnates võimalusi mõjutada Rainer Krasmanit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest võtab kohus arvesse Rainer Krasmani eelnevat elukäiku, s.h. mõistetud varasemaid karistusi ja tema isikuomadusi. Karistatuse õiendist nähtub, et Rainer Krasmanit on alates aastast 1993 karistatud vangistustega, sellele vaatamata on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Aastal 1996 on Rainer Krasmanile mõistetud 7-aastane vangistus muuhulgas samaliigilise süüteo eest, milles on kohtu alla antud käesolevas kriminaalasjas. Selle karistuse ärakandmise järel on peetud võimalikuks Rainer Krasmani puhul kohaldada tingimisi vangistust (04.12.2003.a. Tartu Maakohtu otsus), kuid Rainer Krasman pani katseajal toime uue kuriteo. Rohkem kui 20 aasta jooksul on Rainer Krasmani käitumine olnud kriminaalkorras karistatav, isik ei ole nii pika aja jooksul olnud suuteline oma käitumist muutma, arvestama kaaskodanikega ja ühiskonnas kehtivate reeglitega. Järelikult on varasematel karistustel puudunud igasugune mõju Rainer Krasmanile. Maksu- ja Tolliameti tõendist (tl.84-85) nähtub, et R.Krasmanil maksustatavad sissetulekud aastal 2011 puuduvad. R.Krasmani ütlustest kohtuistungil tuleneb, et ta on töötanud erinevatel ehitustöödel, aastal 2013 töötas ametlikult, aastal 2014 arvel töötuna. Esitatud tõendites nähtub, et 12.11.2014.a. Tartu Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr. 1-149446 on antud luba Rainer Krasmani vahistamiseks, kuna talle on esitatud kahtlustus uute kuritegude toimepanemises. KarS § 56 lg. 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg. 2 sätestab: vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhjendama. Rainer Krasmanile on esitatud süüdistus ja leidnud tõendamist, et xxxxxxxxxxxx suhtes pani ta süüteo toime koos teise isikuga. KarS § 118 dispositsioon ei näe ette kvalifitseeriva asjaoluna süüteo toimepanemist grupis, mistõttu süüteo toimepanemist xxxxxxxxxxxa suhtes koos teise isikuga tuleb hinnata kui vastutust raskendavat koosseisuvälist asjaolu KarS § 58 p.10 järgi. Kohus leiab, et süüteo toimepanemine kannatanu suhtes koos teise isikuga suurendab vägivalla astet ja toimepanija süüd- kannatanu võimalus lahkuda, pääseda väiksemate kannatustega oli seetõttu oluliselt väiksem. Teo toimepanija, kes peksab kannatanut koos teise isikuga, saab aru ja mõistab, et kannatanu vigastused ja saabuv tagajärg on kahekordselt rängad. Vastutust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 järgi Rainer Krasmani käitumises kohus ei tuvastanud.

Karistuse mõistmisel KarS § 118 lg.1 p.1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest märgib kohus süü suuruse juures, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, ta nägi, et kannatanu xxxxxxxxtekkis ninast verejooks, kuid tema tahtlus kannatanut veel peksta püsis. Kohus loeb Rainer Krasmani süü xxxxxxxxxxxx suhtes toime pandud teos suureks. Eespool kohus leidis, et Rainer Krasman ei ole mõjutatav leebemate karistusliikidega kui reaalne vangistus. Karistuse kestuse üle otsustamisel KarS § 118 lg.1 p.1 järgi kvalifitseeritava süüteo eest leiab kohus, et Rainer Krasmani varasem käitumismuster ja selle taustal tema käitumine xxxxxxxxxxxx suhtes kuritegu toime pannes, aga ka koosseisuväline raskendav asjaolu ei võimalda mõista karistust sanktsiooni alammääras ja karistus tuleb valida sanktsiooni keskmise lähedal. Rainer Krasmani süüd leevendavana võtab kohus arvesse tema käitumist süüteo toimepanemise järgselt- ta tunnistab oma osalust teos. Seetõttu kohus mõistab Rainer Krasmanile KarS § 118 lg. 1 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 5 aasta 8 kuud pikkuse vangistuse. Karistuse mõistmisel KarS § 199 lg. 2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest arvestab kohus, et vastutust raskendavad ja kergendavad asjaolud selle süüteo juures puuduvad. Rainer Krasman on selleliigilisi süütegusid varasemalt korduvalt toime pannud, mistõttu tema karistamine muuliigilise karistusega kui vangistus ei ole põhjendatud. Vangistuse kestuse üle otsustamisel arvestab kohus, et vargus on aset leidnud ühes episoodis, et kannatanule reaalset kahju ei tekkinud- varastatu tagastati, aga ka seda, et Rainer Krasman tunnistab varguse toimepanemist ja annab asjakohaseid ütlusi. Selline käitumine osutab, et ta mõistab oma vastutust ja varguse hukkamõistetavust. Kohus mõistab karistuseks 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse. Karistus peab mõjutama edaspidi süüdlast süütegude toimepanemisest hoiduma. KarS § 64 lg. 1 reeglite järgi moodustab kohus liitkaristuse mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes Rainer Krasmanile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 6 aastat 2 kuud vangistust. Rainer Krasmanil ei ole selles kriminaalasjas kehtivat tõkendit, tõkend elukohast lahkumise keeld lõppes 22.12.2013.a. Samas on Rainer Krasman vahistatud teises kriminaalasjas ja ta on käesoleval ajal vahi all. Seetõttu määrab kohus, et Rainer Krasmani karistuse kandmise aega arvestada alates 05. detsembrist 2014.a. Kohtuotsus ei ole jõustunud, kuid eelvangistuses viibitud aega on võimalik arvestada KarS § 68 lg.1, lg.2 alusel karistusaja hulka ainult juhul, kui isik viibib eelvangistuses seoses käsitletava kriminaalasjaga. Kohus ei arvesta R.Krasmani kinnipidamist 21.-22.12.2012 (1 päev) kahtlustatavana kinnipidamise aja hulka, kuna R.Krasman on kinnipidamisel paigutatud kainenemisele. Tagamaks eelvangistuses viibimise aja arvestamine karistusaja hulka ja tõkendi vahistamine äralangemise puhul teises kriminaalasjas kohaldada Rainer Krasmani suhtes tõkendvahistamine alates 05. detsembrist 2014.a. ja jätta tõkend ära kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 179 lg. 1 p. 1 sätestab: süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. VV 28.11.2013.a. määrusega nr. 166 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kehtestatud kuupalga alammääraks alates 01.01.2014.a. 355 eurot. Eeltoodust tulenevalt on sundraha suuruseks 887,50 eurot. KrMS § 175 lg. 1 p. 3 kohaselt on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel ...ekspertiisi tegemise...kulud. Käesolevas asjas on läbi viidud isiku kohtuarstlik ekspertiis. Ekspertiis viidi läbi Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ning ekspertiisi maksumuse kohta on esitatud õiend. Ekspertiisi hind oli 61 eurot. KrMS § 175 lg. 1 p. 5 kohaselt on ...kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud käsitletavad menetluskuludena. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on kaitsjale Anne Vissakule tehtud koopiaid kriminaaltoimikust summas 0,45 eurot. Kutsete saatmise kulu kriminaalasjas nr. 1-14-4654 on KrMS § 175 lg. 1 p. 10 kohaselt samuti menetluskulu. Toimikusse on lisatud õiend kutsete saatmisega seotud kulude kohta summas 13,69 eurot. KrMS § 175 lg. 1 p. 4 kohaselt käsitletakse menetluskuludena määratud kaitsjale määratud tasu ja kulusid kuni nende põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Anne Vissakule tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses on 108 eurot, kohtumenetluses 1265,76 eurot, kokku 1373,76 eurot. Kaitsja taotleb jätta riigi kanda see osa riigi õigusabi kuludest, mis on seotud kaitsja liikumisega Tartust Jõgevale ja tagasi. KrMS § 178 lg. 1 sätestab, et kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja asjatundjale, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi; 2) päevaraha; 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Sama sätte lg. 4 kohaselt kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja asjatundjale, kellele ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. Kui kannatanu, tunnistaja, tõlk, ekspert või asjatundja ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast miinimumpalgast. Nimetatud tasude suurus ei ole praegu teada. Kokku on Rainer Krasmani praegu teadaolevad menetluskulud 887,50+61+0,45+13,69+ 1373,76= 2336,40 eurot. Seni kindlaksmääramata menetluskulude summa määratakse vajadusel kindlaks hiljem tehtava kohtumäärusega. Kohus peab võimalikuks kaitsja taotluse alusel ja arvestades KrMS § 180 lg.3 sätteid jätta riigi kanda see osa õigusabikuludest, mis on tingitud kaitsja liikumisest tema büroo asukohast Tartust kohtupidamise kohta Jõgevale. KrMS § 180 lg. 1, lg. 3 alusel määrata Rainer Krasmani hüvitatavaks menetluskulude summaks 2106,64 eurot ja mõista Rainer Krasmanilt välja 2106,64 eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. Menetluskulu summas 229,76 eurot jääb riigi kanda. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest.. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.